Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

Kategooria ajalugu - 2257 õppematerjali

Eesti Vabadussõda
5
docx

Eesti Vabadussõda

Referaat Vabadussõda Vabadussõja algus 11.novembril 1918. aastal kirjutati alla Compiegne´i vaherahule. See lõpetas Esimese Maailmasõja ja ühtlasi ka sakslaste okupatsiooni kogu Baltimaades. Nüüd hakkas aga väikeriike ohustama Venemaa, kes arvas, et peale sakslaste lahkumist on Eesti alad nüüd 2010 nende omad. Samal päeval sai aga Eestis kokku Ajutine Valitsus, kes võttis riigiohjad enda kätte. Aastal 1918 18. november ründasidki Punaarmee väed Narvat ja sundisid Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Arvulises ülekaalus ning parema tehnikaga Punaarmee tungis kiirelt Eestisse, mõne ajaga olid nad juba tunginud Kuusaluni. Vastase edule aitas kaasa eestlaste seas valitsev sõjatüdimus ja hirm Venemaa hiigeljõu ees. Just seetõttu kukkus läbi ka vabatahtlike värbamine Rahvaväkke ning sundmobilisatsioon andis ...

Ajalugu → Ajalugu
58 allalaadimist
Tehnika areng-rahamajandus ja pangandus-Renessanss
4
doc

Tehnika areng, rahamajandus ja pangandus, Renessanss

1. Tulirelvade areng (lk 9) Keskaja lõpu poole õpiti metalli töötlema. Sellest tulenevalt hakati peagi valmistama tulirelvi. Vanimad tulirelvad olid veel algelised ja rasked ning nende laskekaugus ning täpsus jätsid soovida. Relvameistrite oskused aga aja jooksul täiustusid ning peagi osati valmistada ka täpsemaid ning kergemaid relvi, mille käsitlemisega saadi ka üksi hakkama. Keskaja lõpus muutus tulirelvade osa relvakunstis nii tähsaks, et vanu, ebatõhusamaid kiviheitmismasinaid hakati järjest vähem kasutama. Tulirelvadega tuli kaasa mitmeid muutusi sõjakunstis. Hakkas kasvama jalameeste osatähtsus, kuna vaid jalamehed said kanda tulirelvi. Jalameeste relvade hulka ilmusid ka hellebardid ja piigid, millega oli võimalik ratsavägeda rünnakutele vastu seista. Nii hakkas ratsavägi üha enam tähtsust kaotama. Ka linnused polnud enam vallutamatud ­ neid võis vabalt suurtükiga (suure tulirelvaga) puruks lasta. 2. Meresõidu ja laevaehitus...

Ajalugu → Ajalugu
34 allalaadimist
Diktatuur-dikatatuuri tunnused
2
doc

Diktatuur, dikatatuuri tunnused

Diktatuur ­ autoritaane ( Eesti läti soome ) Totalitaarne ( natsid, nsvl ) Autoritaarne riik. Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimest kätte · Muudavad seadusi · Rahvas ei saa valitsemisel osaleda Totalitaarne riik ­ Võim kuulub ühele parteile ­ Kodanlikud vabadused piiratud ­ Inimõiguste rikkumine,repressioonid ­ Juhikultus ­ Suur võim sala-ja julgeolekuorganitel ­ Majandus riigi kontrolli all ­ Erinesid võimuloleva partei ja ideoloogia poolest: · Itaalias fasistlik partei · Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei · NSVL kommunistlik partei Tekke põhjused : Pettumus I maailmasõja tulemustes (Itaalia, Saksamaa) Inimeste elujärje halvenemine I maailmasõja järjel(Venemaa) ja seoses 1929-1933.a. majanduskriisiga(Saksamaa,Itaalia)...

Ajalugu → Ajalugu
35 allalaadimist
II maailmasõda
3
doc

II maailmasõda

Julm, kuid edasiviiv sõda Esimene maailmasõda sai alguse 28. juulil 1914 ning lõppes 1918. aasta 11. novembril. See sõda oli esimene, mis kaasas sõjakeerisesse 38 riiki. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Keskriike oli 4. Need olid Saksamaa, Itaalia, Austria- Ungari ning Bulgaaria. Antanti kuulusid ülejäänud 34 riiki. Esimese maailmasõja põhjused olid peamiselt imperalistlike suurriikide vastuolud, nagu näiteks võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordivõimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Samuti sõda oodati ning romantiseeriti, kuna alahinnati selle tegelikku tähendust ning sellega kaasnevat ohtu. Inimesed uskusid, et puhkevad ainult piirkondlikud konfliktid, mis ei kujune pikaajalisteks ega laastavateks. Esimese maailmasõja ajendiks oli 28. juunil 1914 korraldatud atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Nii troonipärija, kui ka ...

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
Ajaloo kontrolltööks kordamine
5
docx

Ajaloo kontrolltööks kordamine

Ajaloo kontrolltöö 30-33, 37-40 pt 30. karavell- purjekas hiliskeskajal, millega läbiti pikki meresõite ladina puri- kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastu tuult kompass- võimaldas merel orienteeruda, näidates põhjasuunda mäetööstus ja metallurgia- leiutati pealtvooluvesiratas, mille vee liikumine pani tõstukid liikuma, mis maaki maapeale toimetasid. malmivalamine- raua vedelaks muutmine suurtükid- kahurid püssid- leiutati peale suurtükkide, sai kasutada üks mees ja üksi lasta pärgament- käsitsi ja eriliselt töödeldud lamba- või tallenahk, millele kirjutati. paber- leiutati pärast pägamenti , sai hõlpsamalt valmistada ja peale selle tulekut hakati trükkima rohkem raamatuid Johann Gutenberg- leiutas trükikunsti 13- 15 saj- tulid Euroopas kasutusele mitmed senitundmatud tehnikasaavutused 14 saj- hakkasid Eurooplased valmistama tulirelvi. 16 saj- püssid ja suurtükid hakkasid ambe ja kiviheitemasinaid välja tõrjuma 14 saj.- arend...

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
Eesti Ajalugu
5
rtf

Eesti Ajalugu

Eesti Vabariik 1920.-1930.aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.a loodi põhiseadus. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsuses. 1930.a algul tabas Eestit majanduskriis. Paljud arvasid, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea viib Eesti majanduskriisist kiiresti välja. Selleks oli vaja muuta põhiseadust. Eriti nõudsid põhiseaduse muutmist vapsid. 1933.a kiideti parandused põhiseaduses heaks, mille olid koostanud vapsid. Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma aprillis 1934.a. Ka vapsid kavatsesid seal osaleda. Autoritaarne Eesti (1934-1940) Päts ja Laidoner ei soovinud vapside võitu, niisiis nad teostasid 12.aprill 1934.a sõjaväelise riigipöö...

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
Indiaanlased
5
docx

Indiaanlased

SISUKORD: Sissejuhatus 2 Kes on indiaanlased? 3 Indiaanlaste välimus 4 Ravitsemine ja Vaimude Maailm 5 Kokkuvõte 6 Kasutatud Allikad 7 SISSEJUHATUS: Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste (välja arvatud eskimod ja aleuudid) üldnimetud. Praeguste seisukohtade kohaselt asustas enamik indiaanlasi Ameerika Siberist vähemalt 16 000 aastat tagasi ning nad jagunesid sadadeks kultuuriliselt erinevateks rahvasteks ja hõimudeks. Tänapäeval elab Ameerikas umbes 35 miljonit indiaanlast Indiaanlaste välimus on erinevate loodustingimuste tõt...

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Nõukogude liidu lagunemine
17
doc

Nõukogude liidu lagunemine

huvitav osa oli ka Laulev Revolutsioon, kus kõik eestlased läksid Tallinna lauluväljakule ja hakkasid laulma. Intervjuud otsustasin teha noorema täiskasvanuga ja ka vanuriga, kes on rohkem näinud ja teab ka rohkem. Tundus, et nii on huvitavam, kui üks on vanem ja teine on noorem. Need inimesed olid mu ema Kare ja mu vanaema Karmen. Mu töö koosneb kolmest osast ­ ajaloolisest taustast, intervjuudest ja analüüsist. Oma tööga püüan näidata, et ajalugu on tõesti sündind ja inimesed mäletavad seda veel ning see ei unune neil iial. Tänusõnad annan ma kindlasti oma juhendajale Tiina Kullile, kes andis sihukese mõtte, et teha sel teema mini-uurimustöö ning kelle eestvedamisel sai see töö valmis. Veel tahan tänada ma oma intervjuueeritavaid Kare't ja Karmen'it, kellelt sain ma rohkem huvitavamaid teadmisi, kui õpikust. 3

Ajalugu → Ajalugu
80 allalaadimist
Telefon
3
doc

Telefon

LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUM TELEFON REFERAAT 8.KLASS Koostja: Lähte 2009 Alexander Graham Bell elas 3.märts 18472.august 1922. Matmise päeval oli au Bellil, tema auks oli välja lülitatud kõik telefoniteenused üheks minutiks.Ta oli füüsik ning sündinud Sotimaal Edinburghis. A. G. Bell oli tuntud telefoni leiutajana ning veel teadlase ja novaatorina. Ta leiutas esimese praktilise telefoni. Hariduse said ta Edinburghi ülikoolis ja Londoni ülikooli instituudis.Töötas inventorina, teadlasena ja ta oli aastast 1873 Bostoni ülikooli häälefüsioloogia professor. 1876. aastal ta patenteeris esimese ALEXANDER GRAHAM BELL kasutuskõlbliku telefoni ning uuris ka kõne salvestamise j...

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
Referaat Hitleri Saksamaa ja Stalini Venemaa
8
rtf

Referaat Hitleri Saksamaa ja Stalini Venemaa

Õieti on nende elu uuritud enamgi kui paljudel teistel ajaloolistel tegelastel. Alan Bullock põimis kahe diktaatori eluloo ühte juba oma 1991. aastal ilmunud biograafias ,,Parallel Lives" ning seda ei ole mõtet korrata. Raamat ,,Diktaatorid" on kirja pandud kahe sihiga: kahe süsteemi 4 sarnasuse või erinevuse üle ning selleks, et üles tähendada kahte süsteemi võrdlev ajalugu, mis lubaks vastata suurele ajaloolise küsimusele, kuidas isikudiktatuurid tegelikult toimivad. Otsekohe torkavad silma mõned sarnased jooned, ehkki ka erinevused on sama ilmekad. Mõlemad diktatuurid tekkisid konkreetsel ajaloohetkel ja tänu teatud ajaloolistele jõududele, mida on kasulik võrrelda. Mõlemad esindavad äärmuslikus vormis ,,üliinimese" ideed. Mõlema toimimises on ilmselgeid sarnasusi: riikliku julgeolekuaparaadi

Ajalugu → Ajalugu
51 allalaadimist
Rahvusvaheline olukord 1918-1939
3
rtf

Rahvusvaheline olukord 1918-1939

I Maailmasõda * 1914-1918 Antantid (Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa) ning Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia). Antantid võitsid ning otsustasid Euroopa üle. Saksamaa pidi kaotuse tõttu hakkama reparatsiooni Inglismaale ja Prantsusmaale maksma. Hispaania kodusõda * 1936-1939 Sõda tekkis, kui Hispaanias võitsid üldvalimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad, millega sõjaväelased ei olnud rahul. Vabariiklased (toetasid: Nõukoguderiik) ning Sõjaväelased (juht: Franco, toetajad: Saksamaa, Itaalia ja Portugal). Vabariiklased kaotasid ning riigis kehtestati Franco diktatuur. Versaille leping * 1. Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest. 2. Saksamaal ei tohtinud olla ka sõjamasinaid. 3. Prantslased tahtsid saada Saksamaalt Reinimaad, vältimast Saksamaa rünnakut Prantsusmaad (seal ei tohtinud olla sõjaväge ega -varustust). 4. Lubatud oli 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa- ja 15 000 mereväelast. 5. Saks...

Ajalugu → Ajalugu
34 allalaadimist
Adolf Hitler ja natsism Saksamaal
13
docx

Adolf Hitler ja natsism Saksamaal

Pildid: · www.google.ee Lühidalt Adolf Hitlerist ehk sissejuhatus Adolf Hitler sündis 20.aprillil 1889. aastal väikeses Austria piirilinnas Inni-äärses Braunaus alamkeskklassi perekonnas. Tema varasem elu ei vihjanud vähimalgi määral tegelasele, kes paneb kord maailma hinge kinni hoidma. Adolf Hitler oli väga osav massidega suhtleja ning karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks silmapaistvamaks riigijuhiks ajaloos. Hitler arvas, et ajalugu on alati tehtud ,,sõna maagilise jõuga". Hitleri võimu lahtimõtestamine tõstatab mitmeid väga keerukaid probleeme. Küsimus ,,Kuidas oli Hitler üldse võimalik?" kummitas temaaegseid natsismi vastaseid ja on andnud ajaloolastele peamurdmist siiani. Hitleri võimuletulek A.Hitler nimetati kantsleriks 30.jaanuaril 1933. aastal. Sel ajal ei olnud Hitleri võim veel sugugi absoluutne

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid-teistes aga säilis demokraatia
1
doc

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia vastandiks on diktatuur - valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Esimeses maailmasõjas aga tõestasid ennast demokraatlikud riigid, eriti oma elujõu ja suutlikkusega rasketest olukordadest võitjana välja tulla. Pärast esimest maailmasõda oli Itaalia olukõrd halb, valitsus vahetus ja olid mitmed rahutused. Valitses tööpuudus. Nendes tingimustes tekkis rühm endistest sõjaväelastest ja töötutest, keda hakati kutsuma fasistideks. Fasistide juht oli Benito Mussolini. Paljud arvasid, et sellest raskest olukorrast suudab ainult Mussolini itaallased välja tuua ning Itaalias korra jalule seada. Fasistlik partei saavutas 1921. aasta parlamendivalimistel Itaalias võidu. Mussolini kehtestas 1925. aastal üheparteisüstee...

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
Plaan Barbarossa
10
pptx

Plaan Barbarossa

Plaan "Barbarossa" Mariin Virolainen 9.klass Mis on "Barbarossa plaan"? "Barbarossa plaan" (saksa keeles Unternehmen Barbarossa) on 1940. aastal Saksamaal väljatöötatud välksõjaplaan, mille Adolf Hitler kinnitas 18. detsemberil 1940. aastal. Plaani nimetus tuleneb SaksaRooma keisri Friedrich I hüüdnimest, keda kutsuti Barbarossaks. Mida kujutas endast plaan "Barbarossa"? Välksõjaplaan "Barbarossa" oli suunatud NSV Liidu vastu, mille kohaselt pidi Wehrmaht ületama Nõukogude Liidu piiri 1941. aasta kevadel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Saksamaa kallaletung NSV Liidule 1941. aasta 22. juunil, plaanitu...

Ajalugu → Ajalugu
79 allalaadimist
Metsavennad
2
doc

Metsavennad

Metsavennad Eesti, Läti ja Leedu olid 1940. aastail Punaarmee poolt okupeeritud. Sellest ajast varjas end metsades endisi riigitegelasi või sõjaväelasi, kes oleks muidu vangistatud. Rohkelt hakati ennast metsas varjama pärast massiküüditamist 14. juunil 1941. Kui Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel alustati sõjategevust, läks Eestis rohkesti relvadega mehi metsa, et aidata kaasa Eesti vabastamisele bolsevistliku võimu alt. Esimesed kokkupõrked metsavendade ja Punaarmee vahel toimusid juba 22. juunil 1941. Suvesõja käigus vabastasid metsavennad Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Suuremad võitlused toimusid Timmkanali ümbruses ja Tartus, kus metsavennad 10. juulil 1941 alustasid Tartu ülestõusu. Alates 3. juulist 1941 moodustati metsavendadest Omakaitse. Nõukogude armee okupeeris endiselt iseseisva Eesti, Läti ja Leedu 1944-1945. a.-l. Järgnevatel aastatel, kui stalinistlikud repressioonid tugevnesid, pei...

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
Muistne vabadusvõitlus
1
doc

Muistne vabadusvõitlus

Muistne vabadusvõitlus 12. sajandiks olid laplased, soomlased, eestlased, liivlased, lätlased ja leedukad ainsad paganarahvad Euroopas. Sellest, kui tähtsaks peeti Läänemere idaranniku rahvaste ristiusustamist, annab tunnistust vallutatava maa pühendamine Neitsi Maarjale, kes keskaegse inimese silmis oli Jeesuse kõrval üks tähtsamaid kristlikke pühakuid. Seni oli jõudude tasakaal Venemaa ja Euroopa vahel hoidnud kumbagi poolt ristisõjast tagasi. Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12. sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli aastatel1208-1227. Eestlased alistati jõuga ning nad olid sunnitud ristiusu vastu võtma. Eestlaste peamiseks allajäämise põhjuseks oli vastase suur ülekaal ja nende hea relvastus. Suurt tähtsust omas ka see et eesti sõjamehed polnud elukutselised sõdurid ning neil polnud v...

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
9 kl II kontrolltöö kordamisküsimused
3
doc

9 kl II kontrolltöö kordamisküsimused

1. Miks tekkisid diktatuurid? Nimeta vähemalt 6 põhjust ning seleta need lahti Muutused ühiskonnas(noored+naised+töölised said valida), sõja mõju, pettumine Versailles süsteemis, majanduslikud raskused, teravd riigisisene võimuvõitslus, valimskümnise puudumine. 2. Mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest diktatuurist? Kuivõrd levinud olid diktatuurid Euroopas 2 maailmasõja vahelisel ajal? (vt kaarti lk 44) Autoritaarses (parem) riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalust osaleda valitsemises. Totalitaarses lisaks rühmale või isikule koondunud võimule on seal ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väjendusvõimaluset üle. Enamus olid diktaktuurid. 3. Nimeta diktatuurile iseloomulikke tunnuseid (vähemalt 7) ning võrdle neist tunnustest lähtuvalt diktatuuri ja demokraatlikku ühiskonda. Too näiteid diktatuurile iseloomulike tunnuste kohta Itaaliast, Saksamaalt või ...

Ajalugu → Ajalugu
53 allalaadimist
Tartu Ülikooli ajalugu
13
pptx

Tartu Ülikooli ajalugu

Tartu Ülikool Academia Gustaviana(1632-1665) Asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt Pidulik avaaktus 25. november 1632 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Esimene rektor Johan Skytte Vene-Rootsi sõda 1656-1665 ülikool Tallinnas Tartu Ülikooli avamise kõne tiitelleht Academia Gustavo-Carolina (1690-1710) 1690. aastast ülikool taas Tartus Näljahädade ja Rootsi-vastase koalitsiooni tõttu koliti ülikool Pärnusse Ülikool suleti 1710 Kaiserliche Universität zu Dorpat (1802- 1918) 1802 taasavati Tartu Ülikool 1802 saksakeelne Vene riigiülikool 1803 eesti keele lektori ametikoht 1804-1809 praeguse peahoone ehitamine (arhidekt Johann Wilhelm Krause) 1828-1838 koolitati professoreid Venemaa ülikoolidele 1838 Õpetatud Eesti Selts 1824-1855 olid korporatsioonid ametlikult keelatud 1870 Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) 1884 pühitseti EÜS lipp, sini-must-valge trikoloor 1...

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
Peterhofi loss ja park
2
doc

Peterhofi loss ja park

Peterhofi loss ja park Asutamine · Peeter 1. valitsusajal · Aastatel 1714 ­ 1721 · Umbes 30 km peterburist, Peterhofi linnas · Venemaa Versaille's ­ Peter 1. inspiratsioon · Üle 5000 töölise · Arhidektid: Leblond, Michetti, Zemtsov jt. · Avati ametlikult 1723 aastal · Loss on hiljem ka ümberehitatud Loss · Pärast Peeter I surma hüljatud · Teise terrassi serval · Barokkstiilis palee sise- ja välis kujundus · Palees: Hiina kabinet, valge söögituba, Peeter I kabinet, troonisaal, maaligalerii jt. esindusruumid. · Troonisaal ­ punased sametkardinad, parkettpõrand ja tsaariperekonna portreed. · Kesksaal ­ 368 itaalia 18saj kuntsniku P. Rotari maalitud portreed · Peeter I kabinet ­ säilinud nii nagu oli algselt kujundatud. Pargid · Esitab läbi kahe sajandi esinenud aristokraatia moodi · Üheksa parki · ...

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid-teistes aga säilis demokraatia
1
doc

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on mitte millestki piiratud ning seadustega kitsendamatu jõule toetuv võim aga demokraatia on rahva võim. Peale Esimest maailmasõda oli Itaalia suurtes raskustes ning seetõttu oli siseriiklik olukord üsna keeruline. Endised töötud ja sõdurid moodustasid oma organisatsiooni ­ Võitlusliidu, selle organisatsiooni liikmeid hakati nimetama fasistideks. See organisatsioon kogus kuulsust ja mõne aja pärast sai sellest Rahvuslik Fasistlik Partei, mille eesotsa asus Benito Mussolini. Kuna tal oli väga palju toetajaid, siis enam kinnitas rahvas, et tema on see, kes seab Itaalias korra jalule ning toob riigi majanduse madalseisust välja. Mussolini andis suuri lubadusi ­ ta lubas teha Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma Impeerium. Parlamendivalimistel saavutas Mussolini fasistlik partei võidu ja peale selle sai temast peaminister. Kuigi paariks aa...

Ajalugu → Ajalugu
26 allalaadimist
EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE
3
docx

EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE

Karina Repetun 9.B klass EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatsovi või muletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSVs hakkas muutuma alles 1986. aasta l õpul, kui avalikustati Moskva keska m etkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) am etkondi kaevanduse rajamisest loobu ma. 1987. aasta augustis loodi esi mene poliitiline ühendus: MolotoviRibbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRPAEG) e es märgiga tuua päevavalgele 1939. aasta HitleriStalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks ...

Ajalugu → Ajalugu
45 allalaadimist
Filmikunst
8
ppt

Filmikunst

teemade järgi ehk selle järgi, millest film on: dokumentaalfilmid on dokumenteeritud sündmustest, armastusfilmid armastusest jne. Zanride alla kuuluvaks võib lugeda ka ekraniseeringut, samas võib ekraniseeringuid viia erinevate filmizanride alla. Zanr erineb stiilist selle poolest, et erinevaid stiile saab rakendada erinevatele zanritele. Samuti on võimalik zanride kombineerimine, näiteks ulmeseiklusfilm või õuduskomöödia. Filmikunsti ajalugu. 1895 leiutasid Auguste ja Louis Lumière kinesgraafi - kaamera, printer ja projektor koos. Esimene film 1895: http://www.youtube.com/watch?v=OYpKZx090UE 1920ndatel aastatel lisati Lumière must- valgetele piltidele heli. Järgmisel aastakümnel loodi esimesed värvifilmid Filmikunsti ajalugu. 1920. aastad olid tummfilmi õitseaeg. Üks kuulsamaid näitlejaid-lavastajaid oli Charles Chaplin Järgmine aastakümme oli helifilmi kujunemise aeg.

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
Ladina-Ameerika rahvaste kujunemine
1
odt

Ladina-Ameerika rahvaste kujunemine

Ladina-Ameerika rahvaste kujunemine Ladina-Ameerika hõlmab nii Kesk- kui ka Lõuna-Ameerikat. Seda ala kutsutakse Ladina-Ameerikaks sellepärast, et seal räägitakse ladina keelest tulnud romaani keeli, näiteks hispaania ja portugali. 1494. aastal sõlmitud Tordesillase kokkuleppe kohaselt pidi Portugal saama endale idapoolsed, Hispaania aga läänepoolsed alad. Brasiilia ja natuke tänapäeva Uruguayst ja Paraguayst jäid Portugalile, Tsiili, osa Argentiinast, Boliivia ja Peruu jäid aga Hispaaniale. Hispaania asumaade valitsemine oli koondatud Madridis asuva India-asjade nõukogu kätte, mis teostas kogu kõrgemat võimu Ladina-Ameerikas. Ameerika asumaade priviligeeritud ülemkihi moodustasid Euroopas sündinud ametnikud, kelle käes olid peaaegu kõik kõrgemad haldus- ja sõjaväeametid. Kreoolid ehk Ameerikas sündinud eurooplaste järglased ei saanud juhtivates...

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Rahvakalender - referaat
14
odt

Rahvakalender - referaat

Sissjuhatus Rahvakalender räägib vanadest pühadest , mis on sajandeid tagasi peetma hakatud . Neli tähtsamat püha on : Jüripäev ­ 23.aprill Jaanipäev ­ 24.juuni Mihklipäev ­ 29.september Jõulud ­ 24.detsember neid nimetatakse neljaks pööripäevaks . Jüripäev Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedai...

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
Arutlus-Miks puhkes Külm sõda
1
doc

Arutlus: Miks puhkes Külm sõda?

Miks puhkes külm sõda? Teine maailmasõda ületas ohvrite arvu ning purustuste poolest mitmekordselt. Räägitakse 50 miljonist hukkunud inimesest. Teises maailmasõjas võitjaid ja kaotajaid eriliselt välja pole toodud. Küll aga lahkusid nii Nõukogude Liit, USA, Inglismaa ja ka Prantsusmaa sõjast sirge seljaga. Raskemas muutus elu nii purunenud Saksamaal, pommitatud Jaapanil kui ka Itaalial. Edasi soovisid Prantsusmaa ja Inglismaa, sõjast loobuda ning taastada majandus, elutase jne.. Esile tõusid USA, kes jäi pääses sõjast väheste kahjudega ja Nõukogude Liit, kes saavutas ülemvõimu Ida-Euroopas. NSV Liit piiras Lääne mõju nn raudse eesriidega ehk eraldas Ida teisest maailmast. USA ja NSV Liit asusid teineteise vastu toetades erinevaid leere, kes oma vahel sõdisid ja algas teineteise ületrumpamine. Keskmeks sai Berliin. Saksamaa ja sealhulgas pealinn jagati liitlaste vahel okupatsioonitsoonideks. Seal oli vaja taasluua min...

Ajalugu → Ajalugu
47 allalaadimist
Referaat-Napoleon Bonaparte
7
doc

Referaat: Napoleon Bonaparte

Brienne'i linna sõjakoolis Ida-Prantsusmaal. Brienne'i sõjakoolis jäi Napoleon süngeks ja kinnise iseloomuga poisiks. Ta ärritu kergestija pidas viha, ei lähenenud kellelegi, suhtus kõigisse lugupidamatult, poolehoiuta ja kaastundeta ning hoolimata oma väikesest kasvust ja noorusest oli ta väga enesekindel. Tema kallal noriti ja teda narriti tema korsika pärase häälduse pärast. Ta õppis suurepäraselt. Eriti Kreeka ja Rooma ajalugu. Talle meeldis palju lugeda. 1784. aastal lõpetas viieteistkümneaastasena edukalt koolikursuse ja läks Pariisi sõjakooli, mille lõpetajad võeti armeesse. Tema siinsed õppejõud olid esmajärgulised. Näiteks kuulus matemaatik Monge ja astronoom Laplace.Napoleon kuulas ahnelt loenguid ja luges palju. Siin leidus, mida ja kellelt õppida. Isa surm 1785. aasta veebruaris suri tema isa Carlo Buonaparte samasse haigusesse millese ka

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
Nõukogulik kultuuripoliitika
1
docx

Nõukogulik kultuuripoliitika

Nõukogulik kultuuripoliitika Eesti nõukoguliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine, mis toimus pideva ideoloogilise surve all. Inimestel lubati tegeleda rahvatantsuga, käia laulukoorides või rahvamuusikaansamblites, kuid samal ajal jälgiti kogu aeg, et see tegevus ei oleks liiga rahvuslik ja ei tekiks vastupanu nõukogude korrale. Peale selle oli üheks osaks eelnevate põlvkondade poolt loodud vaimupärandi valikuline hävitamine. Jälle sellepärast, et ei tekiks valitsevale korrale vastupanu õhutavat meeleolu. Lisandus veel tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada rahvast valitseva reziimi kontrollile. Pidi jääma mulje, et rahvuskultuur on olemas, kuid tegelikult kontrolliti rangelt kõikide raamatute, filmide ja isegi tantsude sisu. Eesti kultuuri lõhustasid kaheks Teine maailmasõda ja n...

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
Keskaeg kui pöördepunkt eestlaste ajaloos
2
doc

Keskaeg kui pöördepunkt eestlaste ajaloos?

1343 Jüriöö ülestõusuga üritati end küll Lääne jumalast vabastada , sest Taani kuningas näitas üles oma nõrkust ja üritas Eestit maha müüa.Eesti kavalpead otsustasid mässata mõisnike vastu. Ülestõus ebaõnnestus ja karistuseks oma mässumeelsuse pärast pärisorjastati paljud sakslaste poolt , kes nüüd olid kogu Eesti omanikud Taani kuningaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Võõraste tulekuga hakati kirja panema eestlaste ajalugu.Otseloomulikult vahetus võim ja nüüd alistuti lepingule allakirjutamisega.Vallutajad tunnustasid küll eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutesele , aga kehtestasid ka uued maksud ja nõudmised.(näiteks pidi tunnistama vasalli kohtuvõimu)Hiljem alles pärisorjastati. Eesti piirkonda hakati tunnistama, kui Läänemere kultuuripiirkonda. Sellest ajast alates ongi meid peetud sillana Ida ja Lääne tsivilisatsioonide vahel.Alati on meil

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
Diktatuurid ja Kommunistlik Venemaa
10
rtf

Diktatuurid ja Kommunistlik Venemaa

Surju Põhikool Reelika Luik 9.klass Diktatuurid ja Kommunistlik Venemaa uurimistöö Juhendaja: Liis Virkus 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................. Diktatuurid................................................................................................................................. Kommunistlik Venemaa............................................................................................................. Kokkuvõte................................................................................................................................. Kasutatud allikad...................................................................................................................... ...

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
EESTI KRONOLOOGIA
6
doc

EESTI KRONOLOOGIA

EESTI KRONOLOOGIA Keskaeg Eestis (1227 ­ 1558) · 1236 Saule lahing, Mõõgavendade ordu lõpp · 1237 luuakse Liivi ordu · 1242 jäälahing Peipsi järvel · 1248 Tallinn saab linnaõigused · 1262 Tartu (Dorpat) saab linnaõigused · 1343 23.04 Jüriöö ülestõusu algus Liivi sõda (1558 ­ 1583) Rootsi aeg · 1632 Tartu Ülikooli avamine · 1656 ­ 1661 Vene-Rootsi sõda, mis lõppes Kärde rahuga · 1675 ajakirjanduse algus Eestis · 1695 ­ 1697 suur näljahäda; iga viies inimene Eestis suri nälga Põhjasõda (1700 ­ 1721) Vene aeg Eestos (1721 ­ 1918) · 1802 taasavatakse Tartu Ülikool, mis suletu 1710 · 1806 ilmus esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa NäddaliLeht", mis suleti peagi tsensori korraldusel. · 1816 23.05 kaotati Pärisorjus Eestis · 1857 Pärnus hakkas ilmuma ajaleht ,,Perno Postimees"; Narvas alustas tööd Kreenholmi Manufaktuur · 1858 2.06 Mahtra sõda · 1857 ­ 18...

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
Essee-Maadeavastused
1
docx

Essee: Maadeavastused

Maadeavastused Maadeavastused said alguse seetõttu, et hinnalised ja väga nõutud vürtsid käisid käest kätte ning selle tõttu olid nende hinnad kõrgemad kui idamaades. Inimesed tahtsid otsida teisi mereteid, et saada vürtse odavamalt. Sellega kaasnesid ka muud avastused ning tehti ka esimene ümbermaailma reis. Minu arust olid maadeavastused lausa vajalikud. Miks maadeavastused olid head? Sellepärast, et need laiendasid oluliselt eurooplaste maailmapilti. Peale Euroopa, Aasia ja Aafrika avastati ka Ameerika. Saadi teada, et on olemas ka Vaikne ookean. Eurooplased hakkasid varemast rohkem purjetama ning merereise tegema. Levis ka kuuldus, et põhja pool Mehhikos, kus on asteekide riik, leidub väga palju kulda. Asteekide riik vallutati hispaanlaste poolt ja Mehhiko langes nende ülemvõimu alla. Nüüd suundusid ka teised eurooplased kulla otsingutele. See avardas veelgi nende maailmapilti. M...

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
Saksamaa Uusajal
15
docx

Saksamaa Uusajal

Tallinna Prantsuse Lütseum Karl - Johannes Kalma Saksamaa aastatel 1600 - 1914 Õpetaja : Liis Reier Tallinn 2011 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin Saksamaa kuna tänapäeval on Saksamaa üks tähtsamaid riike maailmas ning uudistest pidevalt kuuleb Saksamaa saavutuste kohta kas majanduses, spordis või poliitikas. Kuna kuulen Saksamaa praeguste saavutuste kohta palju ja see hakkas mind huvitama siis võtsin Saksamaa teema referaadiks, et saada teada ka saksamaa saavutuste kohta minevikus. Oma referaadis otsustasin kirjutada rohkem sõjalisest poolest kuna ma huvitun sellest rohkem ...

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
Vana-Rooma kokkuvõte
2
odt

Vana-Rooma kokkuvõte

Vana-Rooma Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus 1.aastatuhandel eKrjõudsid tänasesse indo-euroopa rahvad ehk roomlaste esiisad. 1. aastatuhandel eKr tekkis Rooma kohale esimene asula. Assüüria ajal tekkis Roomas inimasula. 1800 eKr levis raud hetiitidelt. 1. aastatuhat eKr Tumeaeg- Kreekas unustatakse tsivilisatsiooni tunnused, Rooma vallutatakse. 8. -5. saj. Ekr Põhja-Itaalias etruski linnriikide õitseaeg. Legendide kohaselt asutati Rooma linn 753 eKr. 8. -4. saj. Oli Roomas kuningate periood; etruskid valitsesid. 510 eKr algas vabariigi periood, mis kestis 265. eKr. 265- 30 eKr hiline vabariik. 265 eKr vallutas Rooma linn kogu Itaalia. 133-30 eKr kodusõjad Roomas. 30 eKr Rooma keisririik. 30-235 pKr varane keisririik. 3 saj. Lõpus suur segaduste periood keisririigis. 4. saj. Pkr viimane õitseaeg. 313 kristlus riigiusuks. 395 jaguneb Rooma Lääne-Rooma ja Ida-Rooma rii...

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
Tsunftid ja gildid
9
doc

Tsunftid ja gildid

Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Tsunftid................................................................................................................................... 4 Meistriks saamine................................................................................................................... 5 Gildid....................................................................................................................................... 7 Sisse- ja väljaveo kaubad........................................................................................................ 8 Kokkuvõte.....................................................................................................

Ajalugu → Ajalugu
54 allalaadimist
Thates Mileetos
1
docx

Thates Mileetos

Thales Mileetosest Thales Mileetosest (sünd 624 eKr, surm 564 eKr) oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ja üks seitsmest targast. Seitse tarka olid vanakreeka riigimehed 7. ja 6. sajandist eKr, kes paistsid silma oma elutarkusega. Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks (arch) vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus. Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid ja muid muistseid elundeid. Thales ise elas Mileetose linnas Joonias (tänapäeva Izmiri provints Türgis). Arvatavasti õppis ta noore mehena Egiptuses. Peaaegu kindlasti oli ta tuttav vanaegiptuse mütoloogia, astronoomia ja matemaatikaga. Just tutvus võõra kultuuriga võis panna teda distantseeruma mütoloogiast. Thales avaldas sügavat mõju hilisematele vanakreeka mõtlejatele. Ta oli Joonia koolkonna rajaja; Anaximandrost, vanakreeka filosoofi ja esimese tead...

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Itaalia-Venemaa-Saksamaa-Ajalugu 9 klass
3
docx

Itaalia, Venemaa, Saksamaa (Ajalugu 9.klass)

Fasistlik itaalia I maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi, sest sõjas sai mitusada tuhat inimest surma. Sõja- ajal tekkis tohutu välisvõlg. Kogu sõja ajal võitsid itaallased vaid ühe lahingu. Itaaliale oli küll lubatud Antandi poolt palju alasid, kuid tegelikult pidi ta leppima hoopis vähemaga. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itaallastesse üleolevalt ning seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid kardavad ja austavad. Itaalia siseriiklik olukord oli keeruline. Sõja järel vahetusid tihti valitsused, sest keskvalitsus oli nõrk, moodustusid koalitsioonivalitsused, kes ei püsinud kaua koos, sest tekkisid parteidevahelised erimeelsused. Itaalia linnades suurenes tööpuudus ning töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Rahvusliku Fasistliku Partei juhiks sai Benito Mussolini. Mussol...

Ajalugu → Ajalugu
56 allalaadimist
ÄRKAMISAEG
13
doc

ÄRKAMISAEG

E.VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Rait Raidma 7.klass ÄRKAMISAEG Rehferaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2011 Sisukord Rahvusliku ärkamise ajalugu lk.3 Tegelased lk.6 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Rahvusliku ärkamise ajalugu Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (1855­1881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Nõukogulik kultuuripoliitika Eestis
2
docx

Nõukogulik kultuuripoliitika Eestis

Nõukogude võim likvideeris iseseisvusaegse haridussüsteemi. Uue koolikorralduse aluseks võeti teistes nõukogude vabariikides kasutusel olnud ühtluskooli süsteem. Paljud õeptajad ja kõrgkoolide õppejõud tembeldati rahvavaenlaseks ja vallandati. Põhjalikult muudeti ka üldhariduskoolide ja kõrgkoolide õppeprogramme, eriti humanitaarainetes. Maailma ja Eesti ajaloo kõrval hakati süvendatult õpetama NSV liidu ajalugu. Alguses kehtis 7-klassiline ja hiljem 8-klassiline kooliharidus. 1970. aastatel mindi üle kohustuslikule keskharidusele. Koolidelt nõuti maksimumlähedast õppeedukust, millest tuli kinni pidada. Nii muutus keskhariduse omandamine hoopis selle saamiseks: kohustuslikus korras sai lõputunnistuse ka paljud sellised õpilased, kes seda oma õpitulemuste alusel tegelikult ei väärinud. Kõrgkoolides kehtestati senise ainesüsteemi asemel kursuse süsteem. See kitsendas üliõpilaste

Ajalugu → Ajalugu
26 allalaadimist
Miks osades riikides kehtestati diktatuur-teistes aga säilis demokraatia
2
doc

Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia?

Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Maailmas on palju riike, mõned neist on diktatuuririigid, teised aga demokraatlikud riigid. Demokraatia on teatud valitsemisvorm. Demokraatlikus riigis on inimestel sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus ja elukoha valiku vabadus. Diktatuuririigis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaailtor on piiramatu võim. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehti demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See on asendatud juhikultuse ning ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Samuti ei ole diktatuuririigis sõnavabadust. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks kasutatakse vägivalda. Diktatuurne valitsemis vorm jaguneb kaheks: autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarne diktatuur on ebademokraatlik valitsemisvorm, kus kogu ...

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Teadus Eestis-1920-1930
16
odp

Teadus Eestis 1920-1930

Teadus Eestis 1920-1930 Teadusvaldkondadest edenesid kiiresti rahvusteadused: eesti ja läänemeresoome keelte uurimine, ajalugu, arheoloogia ja etnoloogia. Eesti keelest sai ajakohane ameti- ja teaduskeel. Eesti õigusteadlased olid aktiivsed ka poliitikas, eeskätt õigusajaloolane Jüri Uluots ja rahvusvahelise õiguse spetsialist Ants Piip. Arstiteadlastest olid tuntumad neuroloog Ludvig Puusepp, rahvusvaheliselt tunnustati ka Aleksander Paldrocki uurimistöid leepra alal. Tuntuim eesti (majandus)geograaf oli Edgar Kant, loodusteadlastest olid tuntuimad botaanik Teodor Lippmaa ja taimefüsioloog Hugo Kaho.

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
Kuidas aega arvestati
2
doc

Kuidas aega arvestati

Kuidas aega arvestati. Minevikusündmuste kohta on kombeks öelda, et need toimusid ammu või väga ammu. Ajaloolastele jääb sellest siiski väheks, nemad tahavad teada täpset kes millal valitses, kuna keegi suri, kuna toimusid lahingud ja millal sõlmiti riikidevahelisi lepinguid. Aga neid aastaarveei olegi alati lihtne tuvastada. Sageli on põhjuseks asjaolu, et aega arvestati mievikushoopis teisiti kui tänapäeval. Millisest punktist tuleks ajaarvamist alustada? Sellele küsimusele ei olegi nii lihtne vastata. Kauges minevikus sellist punkti polnudki. Siis öeldi lihtsalt, et see või teine sündmus leidis aset ühe või teise valitseja mingil valitsemisaastal. Vajadus aega täpsemalt arvestada viis omakorda kalendri tekkimiseni. Ajaloolased arvavad, et kõigepealt hakati aega jagama kindla pikkusega vahemikeks loodusvaatluse põhjal. Aastat pikkuse arvutamisel võeti tavaliselt aluseks aeg, mille jooksul Kuu teeb tiiru ümber Maa. Esimesed ...

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
Eluolu spartas ja aristrokraatlik riigikord
4
odt

Eluolu spartas ja aristrokraatlik riigikord

Vihasoo Lasteaed-Algkool Kert Krüsban 6.klass Eluolu spartas ja aristrokraatlik riigikord Referaat Vihasoo 2011 SPARTA Laste kasvatus Poisid: Sparta poisse kasvatati rangelt. Lykurgos käskis poistel paljajalu kõndida, sest ta arvas, et siis suudavad nad kiiremini mäkke ronida ja ka alla laskuda. Samamoodi arvas ta, et siis suudavad poisid ka kiiremini joosta ning hüpata. Riiete asemel käskis Lykurgos poistel kanda üht himationi, mida pidi kandma aasta läbi, et külmale ja kuumale vastu pidada. Sööki pidid Sparta poisid ise otsima, et mitte liigsöömisega endale halba teha. Sellise kasvatusega püüdis Lykurgos poisid sõjakõlblikumaks muuta. (Kattri Ezzoubi 2007:80-81) Söök Sööki ei tohtinud olla palju, aga ka mitte vähe, et inimesed näljas oleksid. Tihti söödi tavatoidule lisaks ka jahisaaki....

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Kõrgkeskaeg
1
odt

Kõrgkeskaeg

Kõrgkeskaeg- 11-13 sajand (hariti üles uusi maid,tekkisid linnad,arenes põllumajandus,edenesid kaubandus ning käsitöö. kujunes välja feodaalkord) ning Hiliskeskaeg- 14-15 sajand(kiire areng pidurudus mõneks ajaks. Katkuepideemia. Euroopa toibus ning linnaelu ning rahamajanduse areng jätkus. feodaalkord hakkas murenema) TEHNOLOOGIA ARENG JA RAHVASTIKU KASV : tehnoloogilised uuendused tõstsid tööviljakust põllumajanduses.(ratasader,rangid,vesiveskid,tuulikud)Lääne-Euroopa talupojad liikusid seni hõredalt asustatud slaavlaste aladele tänapäeva Saksamaa idaosas. Sellega kaasnes slaavi elanikkonna ristiusustamine ja saksastamine või maalt väljatõrjumine. Uute maade kasutusele võtuga suurenes ka elanikkonna arvukus. LINNADE TEKE JA KAUBANDUSE ARENG:Kõige linnastatumateks aladeks olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt nii riigivalitsemist kui ma majanduselu. Poliitiliselt taotlesid linnad sõlt...

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Tšiili
1
docx

Tšiili

Tsiili Tsiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernándeze saarestik Vaikses ookeanis. Tsiili pindala on 756 950 km², pealinn Santiago, riigikeel hispaania keel, rahvaarv 16 970 000 inimest ja president on Sebastian Piñera. Indiaanlased asustasid tänapäeva Tsiili ala umbes 10 tuhat aastat tagasi. Tuntuim indiaanihõim Tsiilis oli maputsed. Oma riiki Tsiili indiaanlastel ei tekkinud. Esimene eurooplane, kes jõudis Tsiilisse, oli Fernão de Magalhães, kes läbis Lõuna-Tsiilis Tulemaad mandrist eraldava väina, mis hiljem nimetati tema järgi. Järgmisena jõudis Tsiilisse konkistadoor Diego de Almagro, kes kulda otsides jõudis siia Peruust. Tsiili vallutas Pedro de Valdivia 1540. 12. veebruaril 1541 asutas Valdivia Santiago linna. Ehkki hispaanlased ei leidnud Tsiilist kulda ega hõbedat, taipasid nad Kesk-Tsiili väärtust põllumajanduse seisukoh...

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Vabadussõda ja soomusrongid
11
pptx

Vabadussõda ja soomusrongid

Soomusrongid Priit 9a Soomusrongide vajalikkus Eesti vajas kaitseks uut relvastust ja sõidukeid ­ otsustati hakata ehitama soomusronge Johan Pitka eestvedamisel VäikePatarei tänaval, kus vagunid soomustati ja varustati. Ehitust alustati 1918. aasta novembris. Soomusrong nr 1 ohvitserid Ehitus Eesti soomusrongidel puudus terassoomus, kaitseks olid kas liivakotid või vagunite kahekordsed seinad, mis olid täidetud liivaga. Eesti sõjaväe Soomusrong Nr. 1 Vabadussõja ajal Relvastus Soomusrongide relvastus: § Mõlemal pool rongi suurtükiplatvormid § Kuulipildujavagunid (34 kuulipildurit). § ,,American Colt" ja ,,Maksim" tüüpi relvad § 7,70 ja 7,62 mm kergekuulipilduja ,,Lewis" § Laskeavad sõduritele Suurtükiplatvorm Vagunid Vagunite tüübid: Dessantvagunid ­ eluruum ja magamisasemed Kuulipildujavagunid ­...

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Ajaloo töövihik 23-Nõukogude Liit
1
doc

Ajaloo töövihik 23. Nõukogude Liit

23. Nõukogude Liit 1)Täida lüngad. Stalin suri 1950 aastal. Tema kohale pretendeerisid valitsusjuht Malenkov, siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretär Hrustsov. Beria eestvedamisel hakati normaliseerima suhted Lääneriikide ja Jugaslaaviaga. Beria vastu organiseeriti 1953 aasta juunis vandenõu, sest Beria tegevus hakkas ohustama kaaslaste võimu. Beria mõisteti partei- ja riigivastases tegevuses süüd ja hukati. 2)Võrdle Nõukogude Liidu majanduslikke ja poliitilisi olusid kolmel perioodi. Stalini aeg Hrustsovi aeg Breznevi aeg Majandus Range tsentralism, Kogu majandamine Kaotati riiklik toimus kampaaniate rahvamajandus plaanimajandus, korras. Loodi nõukogud, kehtis rasketööstuse rahvamajandus plaani-, eelisarendamine. ...

Ajalugu → Ajalugu
134 allalaadimist
USA peale Teist maailmasõda
8
ppt

USA peale Teist maailmasõda

Ameerika Ühendriigid Ingrid Tagel 9.c "Kui Ameerika aevastab, siis Euroopa saab nohu" Majanduse ümber häälestamine Rahvusvaheline valuuta dollar Ainus vastane NSV Liit Võistlus relvastumises NSVLi ja USA vahel 196070 võeti vastu seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks Sisepoliitiline võimuvõitlus II maailmasõda ei toonud suuri muutusi Võimuvõitlus vabariikliku ja demokraatliku partei vahel Demokraatia raskused ja saavutused Hirm kommunismi ees Mustnahaliste olukord 1954 tunnistati põhiseadusevastaseks eraldi koolid 1960 võeti vastu seadused, mis parandasid mustanahaliste elu Mustanahaliste olukord Vietnami sõda 19591973 LõunaVietnami toetamine 1960 saatis USA sõjanõunikke PõhjaVietnami toetas NSVL 1973 kirjutati alla kokkuleppele Kahe aasta pärast sai Vietnamist kommunistlik riik USA 1980. aastail USA presidendiks s...

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
Euroopa Riigid ja rahvad 17 -18-sajand
1
doc

Euroopa Riigid ja rahvad 17.-18. sajand

Euroopa Riigid ja rahvad 17.-18. sajandil Inglismaa - Parlamentaarne monarhia. Rahvad : inglased,sotlased,iirlased, waleslased Prantsusmaa - absolutism. Rahvad :prantslased Hispaania - absolutism. Rahvad : hispaanlased, baskid Portugal ­ absolutism. Rahvad : portugaallased Taani ­ Absolutism.Rahvad:taanlased,norralased Rootsi - absolutism.Rahvad:rootslased,soomlased,eestlased, lätlased. Poola (Rzeczpospolita) ­ seisuslik monarhia. Rahvad : poolakad,leedulased,osa lätlastest,valgevenelased,ukrainlased Austria ­ abolutism. Rahvad : austerlased,tsehhid,slovakid,ungarlased,sloveenid. Sveits ­ vabariik. Rahvad : sveitslased. Madalmaad ­ vabariik. Rahvad : hollandlased,friisid. Veneetsia ­ vabariik. Rahvad : itaallased, osa sloveenidest Kirikuriik ­ absolutism. Rahvad : itaallased. Türgi ­ absolutism. Rahvad : türklased,kreeklased,bulgaarlased,rumeenlased,albaanlased, serblased,horvaadid,osa ungarlastest Venemaa ­ absolutsim. Rahvad: venelas...

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
F D Roosevelt
11
doc

F.D Roosevelt

Ametiajad..................................lk 4 1930. aastad................................lk 5, 6 Roosevelt(pilt).............................lk 7 Saavutused.................................. lk 8 Kasutatud kirjandus.......................lk 9 Franklin Delano Roosevelt (kasutatakse ka nimekuju FDR; 30. jaanuar 1882 New York, Hyde Park ­ 12. aprill 1945 Warm Springs) oli Ameerika Ühendriikide 32. president (4. märts 1933 ­ 12. aprill 1945). Elulugu Haridus Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. Sellel oli riigi parima erakooli maine. Roosevelt oli eeskujulik õpilane, olles populaarne nii kaaslaste kui ka õppejõudude seas. Ta jätkas õppimist 1899 Harvardi Ülikoolis, kus ta oli üle keskmise õpilane. Seal hakkas teda huvitama poliitika ja sellepärast võttis ta eliitprofessoritelt eratunde. Sajandivahetusel astus ta Vabariiklikku Parteissse

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
Kultuur-maailmasõdadevahelisel ajal - referaat
11
odt

Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal - referaat

Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal Referaat Tartu 2010 Sisikord Sisikord 1 Sissejuhatus 2 Teaduse arengu uued suunad 3 Tehnika võidukäik:elekter ja bensiin 4 Filmikunst:heli ja värv 5 Naised Ühiskondlikus elus 6 Uued Ajupesuvahendid 7 Haridus, Teadus, Kirjasõna 8 Muusika, Kunst, Teatri- ja FilmiKunst 9 Kasutatud kirjandus 10 1 Sissejuhatus Kultuur ehk vaimumaailm on inimese loova mõtte ja sellest ajenduva tegevuse tulemus. Diktatuuride ja demokraatia vastasseis 1920.-1930.aastail kandus üle ka kultuuri valdkonda. Teadus, tehnika, kirjandus, kunst ning teised kultuurialad pidid teenima riiguvõimu ning kasvatama riigile kuulekaid alamaid. Demokraatlikes riikides said kultuuritegelased rohke...

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
Muhamed ja Islam
3
rtf

Muhamed ja Islam

1. beduiin - araabia rändkarjakasvataja prohvet - Jumala sõnumi edastaja islam - (araabia keeles "kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhamed ja mille püha raamat on Koraan Allah - Jumal islamis koraan - islami püha raamat moslem - islamiusuline kaliif - prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kes juhtis araablasi pärast prohveti surma, araabia riigi valitseja kalifaat - araabia riik, mida valitsevad kaliifid sultan - valitseja tiitel islamimaades, hiljem eelkõige türgi valitseja tiitel mosee - islami pühakoda minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele linnaõigus - reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand - feodaalist või vaimulikust maavaldaja (senjöör) raekoda - hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid Hansa Liit - Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond tsunft - käsitööliste vennaskond gild - kaupmeeste või käsitööliste organisatsio...

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
Madalmaade ja Inglismaa võitlus Hispaania vastu
1
docx

Madalmaade ja Inglismaa võitlus Hispaania vastu.

Madalmaade ja Inglismaa võitlus Hispaania vastu (konspekt) 1. Kõige julmemalt jälitati kiriku vastaseid Hispaanias, kuna seal valitses kuningas Felipe II. 2. Kergel käel mõistis inkvisitsiooni-kohus inimesi surma. 3. Riigist saadeti välja maurid ja juudid, kuigi see tegi riigi majandusele suurt kahju. 4. Madalmaad olid reformatsioonile olnud küllaltki vastuvõtlikud, kuna olid jõukad ja iseteadjad. 5. Nende korralekutsumiseks rakendati ka majanduslikke meetmeid: piirati kaubandust ja suleti teed toorainetele. 6. 1556. Aastal puhkesid Madalmaades ulatuslikud rahutused, mida järgmisel aastal tuli maha suruma hertsog Alba. 7. Hispaanlaste vereteod ärgitasid rahva üleüldisele vastupanule: võitlus käis nii maal kui ka merel, vabadusvõitlejad kutsusid end göösideks. 8. Kuna võitlus käis elu ja surma peale, kasutasid vabadusvõitlejad ka äärmuslikku võitlusvahendit tammide lõhkumist. 9. 1581. Aastal...

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Talvesõda- slaidid-
30
ppt

Talvesõda ( slaidid )

9A 1 2.Sisukord 19.Sõja tagajärjed 3.Sõja algus 20.Sõja tagajärjed 4.Eellugu 21.Sõja tagajärjed 5.Eellugu 22.Sõja tagajärjed 6.Eellugu 23.Kaotused 7.Eellugu 24.Kaotused 8.Relvajõud Talvesõjas 25.Kaotused 9.Punaarmee ülesanded 26.Kaotused 10.Punaarmee ülesanded 11.Sõjategevus 27.Pilt 12.Sõjategevus 28.Pilt 13.Sõjategevus 29.Pilt 14.Sõjategevus 30.Kasutatud kirjandus 15.Sõjategevus 16.Välisabi Soomele 17.Välisabi Soomele 18.Välisabi Soomele 2 Sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel Osa Teisest maailmasõjast Sõda algas 1939 Nõukogude Liidu rünnak Soome Vabariiki Rünnak toimus sõda kuulutamata 3 Saksamaa ja Venemaa staatuse t...

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
Prantsuse revolutsioon
16
ppt

Prantsuse revolutsioon

Prantsuse revolutsioon 8a. 2007 / 2008 Prantsuse revolutsioon Revoulutsioon toimus aastatel 1789 ­ 1799 ehk 10 aastat. Prantsuse revolutsioon oli üks kuulsamaid revolutsioone läbi ajaloo. Revolutsiooni käigus kukutati kuningavõim ning feodaalkord. Kriisi põhjused Peamised põhjused miks kuulus revolutsioon algas : - Prantsuse sõjaväe ebaedu sõdades. - Suur üleriigiline majanduskriis. - Troonil olevate kuningate ja kuningannade saamatus ( Louis XVI huvitas ainult puusepatöö, Antoinette pidas armukesi ). 1789 14. juulil 1789 - prantsuse rahvas tungis Bastille vanglasse, seda päeva loetakse revolutsiooni algus kuupäevaks. 4. august 1789 ­ kaotati feodaalkoormised, talupojad said loa uuesti maad osta. 26. august 1789 ­ Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon''. Varennes'i kriis Varennes'i kriisi nime all on läinud ajalukku Louis XVI põgenemiskat...

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
Külm Sõda-1950-1980
4
docx

Külm Sõda (1950-1980)

läbikukkumisest Valgevenes ja ,,Kreml annab vastulöögi"). Lucase arusaamist endise idabloki ja endiste liiduvabariikide tähtsusest kujunevas vastasseisus peegeldab peatükk ,,IdaEuroopa uue külma sõja rindejoonel". Olgu toodud sellest vaid üksainus Baltimaid puudutav lõik: ,,Kremli pehme jõu näitamine Moldovas ja Krimmis on seni olnud kõigest etendus kõrvallaval. Tõeline vägikaikavedu käib Balti riikidega. Kitsamas tähenduses on võitlusväljaks ajalugu, laiemas tähenduses aga nende riikide õigus ise määrata oma kultuuri ja keele tulevikku". Lucasele kuulub ka põhimõtteline ja kõige olulisem küsimus: kuidas võita uus külm sõda? See on ühtlasi tema raamatu viimase peatüki pealkiri, millele antakse sealsamas ka vastus: Lääs peab uskuma iseendasse. Paremini ei saa sellele eksistentsiaalsele küsimusele vastata.

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
I maailmasõja põhjused
7
doc

I maailmasõja põhjused

I maailmasõja põhjused referaat Sissejuhatus Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. See toimus enamasti Euroopas, kuid ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanitel. Esimese maailmasõja sündmused raputasid kogu maailma, surid tohutult palju inimesi, üle 9 miljoni. Sõjal oli kaks poolt, milleks olid Antandi riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa ning hiljem USA) ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria). Esimese maailmasõja ajal võeti ka kasutusele hulgaliselt uut sõjatehnikat ning relvi. Näiteks võeti kasutusele esmakordselt Ypres'i lahingus mürkgaas, maailmasõja kestel võeti veel kasutusele tankid, lennukid, allveelaevad jpm. Esimese maailmasõja eelmäng ja pingeline olukord kestis ligi 15 aastat.Nii Vene revolutsioon, Inglise-Buuri sõda kui ka Balkani sõjad...

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
Demokraatia ja diktatuur 1920-1930 aastatel essee
1
docx

Demokraatia ja diktatuur 1920-1930.aastatel essee

Demokraatia ja diktatuur 1920. - 1930. aastail Miks osad riigid säilitasid demokraatia, miks aga osad läksid üle diktatuurile? Arutluses vastan sellele küsimusele ja kirjutan diktatuuri ja demokraatia sarnasused ja erinevused. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. a) Diktatuuri tekkimise põhjuseid oli palju. Näiteks muutused ühiskonnas. Pärast I Maailmasõda said arstid, juristid ja väikettevõted palju kannatada. Nad kaotasid oma poliitilised võimu. Diktaatorid kasutasid seda ära ning lubasid neile võimu taastamist. Samuti anti valimisõigus naistele. Samuti oli harjutud sõjaaegse karmikäeli...

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
Eesti II Maailmasõjas - kokkuvõte
1
odt

Eesti II Maailmasõjas - kokkuvõte

Eesti üritas teises Maailmasõjas jääda võimalikult neutraalseks. Taheti sõlmida mõlema suure poolega (Venemaa ja Saksamaaga) mittekallaletungi lepingud , mis pidid kaitsma väikest Eestit suurte ja võimsate riikide eest. Kahjuks eriti need lepingud eestlasi ei aidanud, sest mõlemad riigid siiski soovisid allutada Balti riigid oma tahte alla. Teise maailmasõja aegsel perioodil oli kolm armeed, kus eestlastel oli võimalik sõdida: Venemaa e. Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse mobiliseeriti eestlased peamiselt sunniviisiliselt, sest selliseid inimesi oli vähe, kes oleksid olnud nõus vabatahtlikult sõdima kommunistliku ideoloogia eest. 1941. aastal moodustatud hävituspataljonid olid erandid. Punaarmee poolel osalesid 1941. aasta lahingutes ka 22. territoriaalse lahingukorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See korpus oli moodustatud EV sõjaväe baasil ning koosnes esialgu Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ning ajateenijates...

Ajalugu → Ajalugu
49 allalaadimist
Hitleri referaat
10
docx

Hitleri referaat

ta täiesti rahulikult hakata arutama mingi muud teemat. Ei saa väita, et Hitler püüdis näidelda elu lõpuni. Sõjalised katastroofid viisid ta raevu ning talle muutusid omaseks vihahood, mis valati välja sageli süütutele kindralitele ja staabiohvitseridele. Lõpu lähenedes otsis ta paralleele ajaloost. Roosvelti surmast sattus ta ekstaasi, võrreldes seda Vene tsarinna surmaga 1762 .a., mis sõja käiku muutis. Ta lootis asjatult, et ka seekord ajalugu kordub. 22. aprillil 1945.a. pidi igaüks Riigikantselei punkris otsustama, kas jääda sinna või mitte. Veel 26.aprillil oleks Hitleril olnud võimalus lahkuda Hanna Reizi väikelennukil, kuid ta otsustas jääda lõpuni. Isiklikult ta võitluses osas soovida ei soovinud, viidates haavatuna vangi langemise võimalusele. Hitler jättis endast M.Bormannile dikteeritud poliitilise testamendi, mis sisaldas

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Renessanss ja renessanssi kunstnikud
2
doc

Renessanss ja renessanssi kunstnikud

RENESSANSS (14.saj. II pool ­ 17.saj. algus) Mis keelsest sõnast Millal algas renessanss Millest võttis eeskuju tuleb renessanss ja Itaalias ja millal Lääne renessanss? mida see tähendab? Euroopas? Prantsuse keelsest Itaalias algas renessanss Renessanss võttis eeskuju sõnast renaissance juba 14. sajandil, Lääne antiigist. ja see tähendab Euroopas 15. ja 16. saj. taassündi. Renessansi kunstnikud: Leonardo da Vinci Raffael Michelangelo Heliloojad: Kirjanikud: Giovanni Pierluigi da Palestrina (15251594) William Shakespeare Orlando di Lasso (15321594 Giovanni Bocc...

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Marssi suurus-tihedus
18
ppt

Marssi suurus, tihedus

MARSS Marss on neljas planeet alates Päikesest ja suuruselt seitsmes. · Orbiit: 227, 940, 000 km (1.52 AU) Päikesest · Diameeter: 6.794 km · On olemas aastaajad · Puudub voolav vesi · Silmaga vaadeldav suur punakas täht. Marsi suurus võrreldes Maaga ANDMED ·Tiirlemisperiood 1.881 aastat ·Kaugus Päikesest 288 milj km ·Mass 0.11 M ·Tihedus 4.0 g/cm³ ·Läbimõõt 0.53 D ·Pöörlemisperiood (ööp) 24h 37min 23s ·Atmosfäär väga hõre, 95% CO2 ·Pinna temperatuur 140 kuni +20ºC ·Magnetväli on olemas ·Kaaslaste arv 2 ·Kaugus Maast 55400 milj km Marss MARSI KAASLASED · Phobos (hirm) · Deimos (õudus) Orbits_of_Phobos_and_Deimos.gif Keskmine läbimõõt 22 km Keskmine läbimõõt 13 km Marss (kreeka keeles Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet nime oma punase värvuse jär...

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Maroko ja Ida-Aafirka powerpoint
12
ppt

Maroko ja Ida-Aafirka powerpoint

Maroko on riik Loode-Aafrikas Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres Asub lähistroopilises kliimavöötmes Marokot on eri aegadel valitsenud kartaagolased, berberid, roomlased, portugallased, hispaanlased ja prantslased Kaasaegse Maroko territoorium asutati vähemalt 8000 a. eKr berberi hõimude poolt Umbes XII saj. eKr kerkisid Põhja-Aafrika rannikule esimesed foiniikia kaupmeeste poolt rajatud linnad berberi keel Klassiühiskond VIII saj. liideti kogu Maroko territoorium Araabia kalifaadiga Araablaste tulek ja islami levitamine Idris ibn Abdallah ehk Idris I 1666. aastal võimu haaranud Alouitid valitsevad riiki tänapäevani Alouitide riik oli stabiliseeritum ning nad suutsid alistada Rabat-Sale mereröövlid Alouitide valitsemisajal esimesed olulisemad välispoliitilised kokkulepped Maroko oli esi...

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Ajaloo kordamine pt 9-10
2
doc

Ajaloo kordamine pt.9-10

AJALUGU pt.9-10 MÕISTED Balti liit ­ Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola vaheline leping, mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral. Landeswehr ­ Läti pinnal 1918-1919 tegutsenud baltisaksa väekoondis, mis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriiki. Sürrealism ­ mis pidas pidas loomingu lähtealuseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunstitraditsiooni. Balti ajastu - AASTAD 28.nov.1918 ­ Punaarmee ründas Narvat ja sundis Eesti Rahvusväe üksuseid taganema, hõivates poole Eesti mandriosast 02.veebr.1920 ­ Kirjutati alla rahulepingule Tartus, peale 2 vaidlus kuud Venemaaga. Lõpetas sõja, tagas soodsa idapiiri ning lahendas mõned majanduslikud probleemid. 1934 ­ Konstantin Päts ja Johann Laidoner teostasid riigipöörde, kuulutati välja kaitseseisukord, Riigikogu saadeti laiali, erakondade teg...

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Ajalugu-8 klass-pt 21-25
2
rtf

Ajalugu: 8.klass, pt 21-25

Ajaloo kt pt. 21-25 Mõisted Diplomaatia- riigi välispoliitiline tegevus oma huvide kaitsel. Abolotism- eesmärk oli kaotada viivitamatult orjapidamine. Läänlased-Lääne-Euroopa arengutee pooldajad. olid veendunud, et Peeter I päästis Venemaa, pöörates tsaaririigi läänelikule arenguteele, mis pidi jätkuma ka tulevikus. Slavofiilid- Venemaa ainulaadseuse kaitsjad.(slaavlust armastavad). Üldistasid venemaa minevikku ja süüdistasid Peeter I selles,et ta katkestas tsaaririigi eripärase arengu tee. Venestamine- venepäraseks tegemine; tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks eesmärgiga muuta kogu impeerium ühetaoliseks. Tsartism- Londonis hakati asutama erinevaid tööliste ühinguid. Ühiselt otsustati pöörduda parlamendi poole oma nõudmistega, mis olid kokku võetud ,,Rahva Hartas''. Selle järgi sai liikumine endale nime. Reservaat-Põhja-Ameerika indiaanlastele määr...

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
Ajalugu-8 klass-pt 14-16
2
rtf

Ajalugu: 8.klass, pt.14-16

Ajaloo kontrolltöö pt.14-16 Mõisted Generaalstaadid- vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal. Rahvaskogu- Kuna uue hääletamiskorra vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles'st ning kuulutasid end rahvuskoguks- kogu rahva esindusorganiks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Asutavkogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Seadusandlikkogu- Uus keskne riigivõimuorgan, kuhu valiti 745 saadikut. Kogus olid kõige aktiivsemad kaks äärmuslikku poliitilist jõudu. Jagunes kolmeks: Soo, Jakobiinid, Monarhia pooldajad. Võimude lahusus- Diktatuur- üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas. Terror- vägivald poliitilises võitluses, mis võib sageli inimeste füüsi...

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Ajalugu-8 klass-pt 26-28
2
rtf

Ajalugu: 8.klass, pt 26-28

Kontrolltöö pt.26-28 Mõisted Sotsialism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. imprealism- Suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. urbaniseerumine- linnastumine industriaal ühiskond- Suurtööstuse arendamist nim. industrialiseerimiseks ning järjest enam tööstuse saavutustele tuginevat ühiskonda industriaalühiskonnaks. tööstuslik pööre- manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Saksa tolliliit- Saksamaal puudus ühine tollisüsteem. Oli vaja kooskõlastada tollipoliitika. Preisimaa eestvõttel moodustati 1834.aastal Saksa Tolliliit. Isikud Robert Fulton- Ta leiutas auriku mis tegi 1807. aastal Hudsoni jõel oma esimese reisi. George Stephenson-1814, aastal katsetati tema leiutatud vedurit, mis arendas kiirust 6,5 km tunnis. James Watt- 1765. aastal konstrueeris universaalse aurumasina Alessandra Nolta- Leiutas 1800.a...

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
Leiutised ehitusalal 18-ja 19-sajandil
6
doc

Leiutised ehitusalal 18. ja 19. sajandil

asfalti 1824. aastal, kui Champs-Élysée'le Pariisis paigutati asfaltplokid. 1872. aastaks oli de Smedt loonud suurema tihedusega ja vastupidavama asfalti, mida kasutati esimest korda samal aastal New Yorkis ja 1877. aastal Washington D.C. ­s. 19. De Smedt patenteeris oma 1872. aastal loodud asfalti, mida hakati hiljem kutsuma Prantsuse asfaltkatteks. 19. sajandil leiutas J P Knight ka esimesed valgusfoorid, mis leidsid esmakordselt kasutust Londonis. Pilvelõhkujad Pilvelõhkujate ajalugu tuleks alustada inglasest Henry Bessemerist, kes leiutas viisi kvaliteetse terase tootmiseks madalate kulutustega. Tema toodetav teras ei olnud aga piisavalt vastupidav ja nii ostis ta ära ameeriklase William Kelly' patendi. William Kelly töötas samuti terase tootmise kallal ja oli välja töötanud oma tehnoloogiad. Neid võtteid ühendades suutis Bessemer luua hea meetodi terase

Ajalugu → Ajalugu
47 allalaadimist
Eesti taasiseseisvumine ja Eesti-NSV
3
doc

Eesti taasiseseisvumine ja Eesti-NSV

Eesti taasiseseisvumine ja Eesti-NSV Teise maailmasõja ajal okupeeris NSV-Liit Balti riigid ja ka mitmed teised Ida-Euroopa ning Aasia riigid. Alates sellest ajast oli Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik formaalselt suverääne riik, kuid tegelikult iseseisvus praktiliselt puudus. Eesti NSV kodanikel polnud võimalik tavalise passiga reisida välisriikidesse. Selleks oli vaja erilube, mille hankimine oli peaaegu võimatu. Riigis puudus sõnavabadus. Kodumaa, riigipea vms solvamine ja taga rääkimine tõi kaela suure karistuse (tavaliselt oli igas asutuses spioon, kes seda kontrollis, näiteks koolis õpetaja). NSV-Liidus olid keelatud jõulude pidamine ja kirikus käimine. Keelatud oli kuulata raadiosaadet "Ameerika hääl" ja vaadata Soome televisiooni. Kuna NSV-Liit välismaalt kaupu sisse ei ostnud ja müügil olev toodang oli riigis endas toodetud või valmistatud, oli palju defitsiittooteid. Defitsiittoode on toode, mis oli tavainim...

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
Kristjan Raud - elulugu ja looming
1
doc

Kristjan Raud - elulugu ja looming

Kristjan Raud Elulugu Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865. aastal talupoja perekonnas Kirikukülas, Viru- Jaagupi kihelkonnas ja suri 19. mai 1943. aastal Tallinnas. Ta oli eesti kunstnik. Tal oli kaksikvend Paulus, kunstnikunimega Paul Raud. Kristjan Raud on tuntud tänu oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustele. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. 1940. aasta nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. 4. juunil 1940 valiti ta ka Nõmme aukodanikuks. Tallinnas Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum, mis on praegu suletud. Täpsemalt Elades Eestis, sai Kristjan Raud ajapikku aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut ­ kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. Ta otsustas minna Peterburi, kus sai endale pedagoogi koh...

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
Lõhavere linnus
1
doc

Lõhavere linnus

Lõhavere linnus Lõhavere linnust peetakse üheks käige põhjalikumalt uuritud linnuseks Eestis. See asub Viljanimaal, Olustvere ja Suure-Jaani vahel, praegusest Lõhavere asulast 2km eemal. See avastati 1880. aasta suvel õpetaja ja arheoloogi Jaan Jungi poolt. Ta teostas ka esimesed kaevamised. Samuti pidas Jaan jung linnust Lembitule kuuluvaks, seda kinnitasid ka hilisemad uuringud. Arvatakse, et ta Lembitu oli ka Lõhavere, toonase Leole, vanem. Lõhavere oli linnusena kasutusel 12.-13- saj, siis kannatas see ka kahel korral tulekahju käes. Esimest korda hävis linnus ilmselt 1211. aastal, kui suur vallutajate vägi tuli Metsepole kaudu Sakalasse. Teine rünnak toimus 1215. aastal ja pärast piiramist linnus süüdati. Kolmandal korral hävis linnus lõplikult 1223. aastal suure orduvastase ülestõusu käigus. Lõhavere linnuse õuel oli palju väiksemaid hooneid ning üks suurem. Samuti oli ka seal kaks kaevu....

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun