Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ladina-Ameerika rahvaste kujunemine (2)

1 HALB
Punktid
Ladina-Ameerika rahvaste kujunemine
Ladina-Ameerika hõlmab nii Kesk- kui ka Lõuna-Ameerikat. Seda ala kutsutakse Ladina-Ameerikaks sellepärast, et seal räägitakse ladina keelest tulnud romaani keeli, näiteks hispaania ja portugali. 1494. aastal sõlmitud Tordesillase kokkuleppe kohaselt pidi Portugal saama endale idapoolsed, Hispaania aga läänepoolsed alad. Brasiilia ja natuke tänapäeva Uruguayst ja Paraguayst jäid Portugalile, Tšiili, osa Argentiinast, Boliivia ja Peruu jäid aga Hispaaniale.
Hispaania asumaade valitsemine oli koondatud Madridis asuva India-asjade nõukogu kätte, mis teostas kogu kõrgemat võimu Ladina-Ameerikas.
Ameerika asumaade priviligeeritud ülemkihi moodustasid Euroopas sündinud ametnikud, kelle käes olid peaaegu kõik kõrgemad haldus- ja sõjaväeametid. Kreoolid ehk Ameerikas sündinud eurooplaste järglased ei saanud juhtivatesse ametitesse tihti.
Ameerika põliselanikkonna moodustasid indiaanlased , kes olid Hispaania seaduste kohaselt vabad inimesed. Tavaliselt elasid nad kolonisaatorite maal. Nende põhikohustuseks oli täita oma tööülesandeid ja maksta makse.
16. sajandi algusest hakati Ladina-Ameerikasse tooma Aafrikast neegerorje, kelle elu möödus istanduseomanikule tööd tehes.
Ladina-Ameerika rahvaste kujunemine #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tom321 Õppematerjali autor
Lühiülevaade

Sarnased õppematerjalid

Ajaloo KT Pt-7-13
10
doc

Ajaloo KT Pt. 7-13

Miks oli kauplemine kristlastel Osmanite riigis keeruline ? Osmanite impeeriumis valitses islam, teiseusuliste suhtes oldi vaenulikud , euroopa kaupmeestelt nõutisuuri makse ning nende julgeolek polnud tagatud. Miks võtsid hiina võimud Eurooplasi vaenulikult vastu ? Nad kahtlustasid neid salakaubaveos ja piraatluses. 1557 õnnestus portugallastel Aomeni poolsaarele rajada väike kaubapunkt. Sellest sai peagi merevärav kauplemisel eurooplastega. Mis on Ladina-Ameerika ? Ameerika jaguneb - Põhja, Kesk, Lõuna- Ameerikaks. Põhjaosas valitseb inglise keel, mujal valdavalt romaani keeled. ( hispaania ja portugali ) Romaani keeled on arenenud ladina keelest, seetõttu hakati hispaania ja portugalikeelset ameerikat nimetama ladina ameerikaks. Ladina ameerikas panid eurooplaste avastustele ja vallutustele alguse cristoph kolumbuse merereisid. 1494 Tordesillase kokkulepe - potugalile idapoolsed alad, hispaaniale läänepoolsed

Ajalugu
Suured maadeavastused
3
doc

Suured maadeavastused

Kaevandustesse ning istandustesse hakati 16. sajandil Aafrikast sisse tooma orje. Uue Maailma avastamisel muutus massiliseks eurooplaste väljaränne. Enne seda paiknesid vallutatud alad peamiselt rannikualadel, sest raskesti läbitavad jõed ning haigused hoidsid eurooplasi tungimast Aafrika ja Kesk-Aasia sisepiirkondadesse. Indias ja Hiinas toetus eurooplaste võim täielikult laevastikule ning rannikubaasidele. MAADEAVASTUSTE TULEMUSED Maailmakaubanduse kujunemine ­ peamiselt seisnes väärismetallide kulgemises Ameerikast läbi Euroopa Aasiasse ja kauba liikumises vastassuunas. Sageli sõideti itta vaid rahaga ning hiljem tagasi kaupadega. Hindade revolutsioon ­ kulla- ning hõbedavedu põhjustas inflatsiooni. Toimus kapitali koondumine suurettevõtjate kätte. Rahamaj. kasv tingis kauba- ja fondibörside tekke. Maadeavastuste tulemusena siirdus majanduse raskuspunkt Vahemerelt Atlandi rannikule. Esialgu lõikasid kasu Hispaania ja Portugal

Ajalugu
Argentiina
14
doc

Argentiina

Argentina moto on En Unión y Libertad ­ 'liidus ja vabaduses'. Ajalugu Esiajalugu Enne koloniseerimist eurooplaste poolt olid Argentina alad suhteliselt hõredalt asustatud rändrahvaste poolt. Loode-Argentinas elanud Diaguitá-indiaanlased olid laienevale inkade riigile vastupanu osutanud. Nad tegelesid põlluharimise, metallitöötlemise ja kudumisega. Guaraniid elasid rohkem ida pool. Teiste rahvaste seas olid Tapes, Chanás, Charrúas, Querandí, araukaanid ja patagoonlased. Maa keskosa indiaanlased alistati lõplikult alles 19. sajandi lõpus. Koloniaalaeg Eurooplased saabusid Argentiina piirkonda 1502 Amerigo Vespucci reisiga. Esimesena maabus Argentina alal veebruaris 1516 Hispaania meresõitja Juan Díaz de Solís, kes oli otsimas Lääne-mereteed, pärast Lõuna-Ameerika ranniku läbisõitmist. Ta leidis La Plata lahe ja sõitis sinna sisse.

Geograafia
Ajalugu 8-klassile
3
odt

Ajalugu 8. klassile

VALGUSTUS - periood euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. VALGUSTATUD ABSOLUTISM - monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. REFORM - ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada BALTI ERIKOND - Eesti ja Liivimaa eriügused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE - 18. sajandlil Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus. LADINA-AMEERIKA-kesk ja lõuna-ameerika, sest seal räägitakse hispaania ja portugali keelt ning need on väljakasvanud ladina kuluurist TORDESILLASE LEPING-1494 lepiing hispaania ja portugali vahel, millega jagati ära lõuna- ameerika (ida osa portugalile, lääne osa hispaanile) INDIA-ASJADE NÕUKO

Ajalugu
MAADEAVASTUSED 15-– 18-SAJANDIL
7
doc

MAADEAVASTUSED 15. – 18. SAJANDIL

MAADEAVASTUSED 15. ­ 18. SAJANDIL SUURTE MAADEAVASTUSTE PÕHJUSED, EELDUSED, TAGAJÄRJED Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu ­ Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga soov leida meretee Indiasse ja Kagu - Aasiasse elukoha otsimine kauplemine varastamine uute teadmiste hankimine kuulsusejanu Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid

Ajalugu
VARAUUSAJA-15 -17 saj-SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA
28
docx

VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

IV Julma valitsemisajal (1533 – 1584) allutati Vene riigile Volga jõe piirkonna tatarlaste riigid (Kaasani ja Astrahani khaaniriigid) ning tehti Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 3 ebaõnnestunud katseid laienemiseks Läänemere äärde (Liivi sõda 1558 – 1583). 1.2. Uue maailmapildi kujunemine Itaalias: Eeldused uue maailmapildi kujunemiseks hakkasid kõigepealt kujunema Itaalias. Itaalia majandusliku tõusu aluseks oli kaubavahetus idamaadega, mis andis suuri kasumeid. Kaubandusest ja pangandusest saadavaid tulusid paigutati ka ettevõtlusesse (n tekstiilimanufaktuuride rajamine) ning kujunema hakkasid varakapitalistlikud suhted ning kodanlus. Senine linnriikide vabariiklik korraldus hakkas asenduma

Ajalugu
Varauusaeg Euroopas
11
doc

Varauusaeg Euroopas

valitseja. c) Tagajärjed: · Saksa riikide jagunemine 2 leeri ­ katolik Lõuna-Saksamaa ja protestantlik Põhja-Saksamaa. · Luterluse seadustamine ­ katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luteri kirik. · Nurjus Karl V püüe Saksa riike tugevamini liita ja Saksamaa oli nüüd veelgi lõhestatum kui enne. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon 1. Kelvinismi kujunemine Sveitsis a) Sveitsi Liit: · Habsburgide võimu lat vabaks võidelnud konföderatsioon 13 omavalitsuslikust kantonist. b) Ulrich Zwingli usupuhastus Zürichis: · 1523 kuulutas linnavõimude toel välja sõltumatuse paavstist. · Taotles algkristlikku lihtsust ­ pidulik jumalateenistus asendati igahommikuse piiblilugemise ja jutlusega. · Kirikutest viidi välja pühapildid.

Ajalugu
Hispaania
6
rtf

Hispaania

Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania ametlik nimi regionaalsetes ametlikes keeltes on: * katalaani keeles Regne d'Espanya * baski keeles Espainiako Erresuma * galeegi keeles Reino de España Sisukord [peida] * 1 Haldusjaotus * 2 Religioon * 3 Ajalugu o 3.1 Eelajalugu ja eel-Rooma rahvad Pürenee poolsaarel o 3.2 Rooma impeerium ja germaanlaste sissetung o 3.3 Islami ülemvõim

Geograafia




Kommentaarid (2)

heleriitvallik profiilipilt
heleriitvallik: Ei tulnud lahti mul :'(
16:36 19-12-2010
Coolfun profiilipilt
Coolfun: mitte põhjalik
16:10 01-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun