Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? (0)

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid , teistes aga säilis demokraatia?
Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia vastandiks on diktatuur - valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Esimeses maailmasõjas aga tõestasid ennast demokraatlikud riigid, eriti oma elujõu ja suutlikkusega rasketest olukordadest võitjana välja tulla.
Pärast esimest maailmasõda oli Itaalia olukõrd halb, valitsus vahetus ja olid mitmed rahutused. Valitses tööpuudus. Nendes tingimustes tekkis rühm endistest sõjaväelastest ja töötutest, keda hakati kutsuma fašistideks. Fašistide juht oli Benito Mussolini . Paljud arvasid, et sellest raskest olukorrast suudab ainult Mussolini itaallased välja tuua ning Itaalias korra jalule seada. Fašistlik partei saavutas 1921. aasta parlamendivalimistel Itaalias võidu. Mussolini kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning alustas fašistliku diktatuuri kehtestamist. Poliitiliste vaenlaste kaitseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiaramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk duce .
Natsionaalsotsialistlik partei tuli võimule Saksamaal siis, kui seal olid vähga suured majandusprobleemid . Hitleri soov oli sama mis rahval – tõsta sõjalist võimsust riigis. Et eesmärke täita, võttis Saksamaa suurettevõtjatelt ja pankadelt laenu, lubades selle tagasi maksta peale vallutusi. Kehtestati plaanimajandus , rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja sõjavarustuse tootmiseks, ehitati kiirteid, mis võimaldasid sõjaväge kiirelt transportida. Kõik see andis rahvale palju töökohti. Tänu sellele paranes Saksamaa elanike majanduslik olukord ja Hitleri valijaskond suurenes.
Industrialiseerimise ja kollektiviseerimisega kaasnenud vägivallapoliitika muutsid oluliselt Nõukogude riigi senist palet. Lühikese ajaga toimus suur murrang – Venemaa muutus aktiivseks tööstusriigiks. Paljusid talupoegi sundis maalt lahkuma ja linna elama minema kollektiviseerimine . Stalini ainuvõim aina tugevnes . Koos sellega kaasnes ka poliitiliste vaenlaste massiline hävitamine. Stalini võim tugevnes vägivallale, mis oli tema arust õige.
Demokraatia säilis Prantsusmaal ja Suurbritannias. 1934. aastal korraldasid äärmuslased Prantsusmaal mässu. Politsei koos vabatahtlikega suutis sells maha suruda. Rahva usku demokraatiasse tugevdas muidugi ka võit esimeses maailmasõjas. Suurbritannias oli juba 2 aastat kogemust demokraatia alal, seega ei olnud nendes kahes riigis diktatuuril pooldajaid.
Karmimad diktatuurid olid Itaalias, Saksamaal ja Venemaal. Saksamaal ja Itaalias sai diktatuur sellepärast võimule, et seal olid majandusprobleemid. Venemaal tuli aga Stalin vägivaldsel teel võimule. Suurbritannias ja Prantsusmaal oli tugev vastuhakk diktatuurile ja nad suutsid toime tulla demokraatiaga, sest neil oli juba varemalt kogemused demokraatiaga.