I maailmasõja põhjused (0)

I maailmasõja põhjused
referaat


Sissejuhatus
Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. See toimus enamasti Euroopas, kuid ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanitel. Esimese maailmasõja sündmused raputasid kogu maailma, surid tohutult palju inimesi, üle 9 miljoni. Sõjal oli kaks poolt, milleks olid Antandi riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa ning hiljem USA) ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria ). Esimese maailmasõja ajal võeti ka kasutusele hulgaliselt uut sõjatehnikat ning relvi . Näiteks võeti kasutusele esmakordselt Ypres ’i lahingus mürkgaas, maailmasõja kestel võeti veel kasutusele tankid , lennukid, allveelaevad jpm. Esimese maailmasõja eelmäng ja pingeline olukord kestis ligi 15 aastat.Nii Vene revolutsioon, Inglise-Buuri sõda kui ka Balkani sõjad-kõik see tõi kaasa oma tagajärge.
Franz Ferdinandi atendaat
Esimese maailmasõja algul olid konfliktid vastasriikide vahel teravad . Balkanimaadest räägiti kui püssirohukeldrist, sest seal arvati, et võib tekkida sõda igal hetkel nende halbade suhete tõttu. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 Sarajevos ning tema abikaasa Sophie , Honenbergi printsessi . Need lasud olid Esimese maailmasõja esimesed lasud. Atendaadi läbiviijaks oli Serbia salaorganisatsioon Must Käsi, mis oli juba varem tuntuks saanud terroristlike operatsioonidega, täpsemaks tapjaks oli Gavrilo Princip. See, et just Princip Franz Ferdinandi tappis, oli suuresti juhuslik, sest potentsiaalseid tapjaid oli üle Sarajevo paigutatud mitu. Princip saadi peale atendaati kätte ning, kuna sel ajal oli ta alaealine, sai ta surmanuhtluse asemel 20 aastat vangistust. Austria-Ungari sai peale atendaati maruvihaseks ning nõudis sõja kuulutamist Serbiale. Austria-Ungaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi, kuid atentaat Austria-Ungari troonipärijale polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõjani. Lääne-Euroopa suurriikidel Balkanil otsesid huve polnud. Ometi väljus olukord kontrolli alt. Kuna Serbia selja taga oli ka Venemaa, oli vaja Austria-Ungaril toetust Saksamaalt. 23. juulil, 25 päeva peale atentaati, esitas Austria-Ungari Serbiale 48-tunnilise tähtajaga  noodi , mille punktides nõuti muuhulgas Austria-Ungari vastase propaganda ja õõnestustegevuse lõpetamist ning Austria-Ungari ametiisikute lubamist atentaadi asjaolude uurimisele Serbia pinnal. Sellele oli vastu Venemaa, kes lubas Serbiat sõjalise tegevuse korral abistada. Nii järsk seisukoht suutis muuta serblaste seisukohti ning 25. juulil noodile saadetud vastuses esitas Serbia mitmetele punktidele omapoolseid tingimusi ja lükkas neist kõige tähtsama (ametisikute lubamine Serbia territooriumile) tagasi. Kui Saksamaa andis Austria-Ungarile rohelise tule, ründas Austria-Ungari 28. juulil 1914 Serbiat ning sellega võis Esimene maailmasõda alata . Saksamaa esitas ka Prantsusmaale ja Saksamaale ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks. Kuuldes Austria-Ungari rünnakust kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. 3. augustil kuulutas ka Saksamaa Prantsusmaale sõja. Algul tundus ka, et sõjast jääb kõrvale Inglismaa, kuid hiljem siiski otsustas osaleda koos Prantsusmaa ja Venemaaga nende poolel. Inglismaa sekkumise põhjuseks oli Belgia neutraliteedi rikkumine .
Suurriikide vahelised vastuolud
Oli ammu teada, et teatud suurriigid nagu näiteks Saksamaa ja Inglismaa, Austria-Ungari ja Venemaa ei saanud omavahel läbi. Nende vahel olid suured vastuolud, mille lahendamiseks peeti parimaks lahenduseks sõda. Toimusid võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste pärast ning ka mõjupiirkondade ja asumaade ehk kolooniate pärast. Muidugi olid ka suurriikidel omad kasud sees. Näiteks olid Saksamaa eesmärgid maailmasõjas vallutada endale Prantsusmaa, saada Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ehk kolooniad , kaotada Suurbritannia ülekaal merel ja vallutada Baltimaad , Poola ja Ukraina . Suurbritannia eesmärkideks olid Saksamaa löömine ja Mesopotaamia vallutamine Türgilt. Prantsusmaa tahtis vallutada Saksamaad, Venemaa tahtis võimu Balkanil ja tõrjuda sealt Austria-Ungari ning hiljem sõjaga liitunud Jaapan tahtis vallutada Saksa asumaid ning vallutada osa Hiina alasid. Nagu näha, olid suurriikidel head põhjused sõtta astumiseks ning neil oli motivatsiooni küllaga. Sõda oli ainuke variant neid eesmärke saavutada. Rahvusvahelist olukorda pingestasid ka mitmed kriisid – vormiliselt iseseisva Maroko pinnal võitlesid ülemvõimu pärast Prantsusmaa ja Saksamaa. I Maroko kriisi (1903-1906) ajal suutis Maroko säilitada iseseisvuse, kuid Prantsusmaa mõju tõusis. II Maroko kriis (1911) lõppes sellega, kuidas Prantsusmaa saab Maroko endale ning Saksamaa saab osa Kongost. Lisaks kahele Maroko kriisile toimusid ka maailmasõja eelselt Bosnia kriisid. Selle põhjuseks oli Austria-Ungari, Serbia, Venemaa ja Türgi huvide põrkumine ning ka see, et Austria-Ungari liidab Türgi endaga. Kriisi tagajärg oli terav välispoliitiline kriis. Antandi riigid olid sunnitud tunnistama Austria-Ungari annektsiooni. Peale kriiside oli ka pingeid Balkanil. 1912-1913 toimus 2 Balkani sõda. Esimeses sõjas kaotas Türgi oma Euroopa valdused Balkani riikidele(Serbia, Bulgaaria, Montenegro ). Teises sõjas olid vastaspoolteks Balkani riigid omavahel – ühel pool Bulgaaria ja Türgi, teisel pool ülejäänud Balkani riigid. Seega, nagu eelpool mainitud , oli Balkani piirkond kui püssirohukelder, sõda võis alata seal iga hetk pingestatud suhete tõttu.
Üks suuremaid Prantsuse ja Saksa vastuolusi oli Elsass -Lotringi küsimus. See oli maa-ala kus pool elanikest olid prantslased. Ala kuulus Saksamaale, kuid Prantsusmaa tahtis seda endale. See oli maavaraderohke koht.
Muud põhjused
Ajaloolased on kujutanud Esimese maailmasõja puhkemisele eelnenud aastaid pingete kogunemise ja eskaleerunud kriiside ajana. Nende kinnitusel ei alanud sõda 1914. aastal äkiliselt, vaid siis lihtsalt kulmineerusaastate või isegi aastakümnete pinge. Esimene maailmasõda ei olnud arvatavasti vältimatu.
19. sajandi lõpul oli maailm imperialismiajastus. Imperialism on suurriikide püüded saavutada maailmas suuremat võimu. Imperialismi ilminguiks olid nii koloniaalimpeeriumide teke kui lihtsalt majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialistlikud riigid püüdsid teine-teisele näidata oma võimu, kohta ja tähtsust maailmas.
Esimese maailmasõja puhkemist ei üritanud suurriigid takistada. Nemad tahtsid sõda, et saavutada oma eesmärke ning näidata teistele riikidele oma võimu. Polnud sõjavastasust. Ka lihtrahvad arvasid, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav ehk soovisid sõda. 40 aastat oli Euroopa olnud sõjast vaba. Rahuaeg näis lihtrahvale, peamiselt noortele, igav ning sõda oli nende jaoks hea võimalus end teostada, midagi teha. Lisaks polnud 19. sajandi algul rahvusvaheliseid organisatsioone ega polnud samuti diplomaatilist suhtlemist. See tähendab, et oli vaid sõjaline mõtlemine riikide poolt ja polnudki kedagi, kes oleks seadnud omale eesmärgiks sõja vältimise. Sõda alustati niisama, keegi ei üritanud sekkuda ega säästa maailma sõjast. Peale sõja lõppu ning tohutuid inimohvreid moodustati kohe rahvusvahelised organisatsioonid . Keegi ei tahtnud enam näha neid sõjakoledusi ning edasiste julmade sõdade takistamiseks tuli midagi ette võtta.
Sõja algul ka alahinnati ohtu, keegi poleks osanud oodata et sellest nii suur ja mastaapne ning samas ka julm sõda tekkib. Sõda oli inimeste, ka riigijuhtide silmis romantiseeritud, ei mõeldud nii palju koledustele, mis toimuvad sõdades. Mõeldi vaid maadele ja võimule, mida oli võimalik saavutada. Kõik eelnevad põhjused viisidki lõpuks Esimese maailmasõjani.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks olid Esimesele maailmasõjale mitu põhjust, millest mõned olid sõja pooldamine, suurriikide vahelised vastuolud, suurriikide soovid saada uusi maid jne. Franz Ferdinandi atendaat oli vaid ajendiks sõjale, mis oli tekkinud aastate pikkuse pingete kogumise ja eskaleerunud kriiside aja tõttu. Sõda ei alanud äkiliselt, seda ennustati ammu juba ette, et tekkib suurem sõda, kus tähtsad küsimused suurriikide vahel saab lahendatud sõjalisel teel. Sõda oli ajaloolaste arvates vältimatu, see pidi juhtuma varem või hiljem. Franz Ferdinandi atendaat andis täiusliku ettekäände sõja alustamiseks, ning seda kasutas ära Austria-Ungari. Juba natuke aega hiljem oli sõda täies hoos ning suri 9 miljonit inimest. Maailm oli sõjast hämmingus ning 1918. aastal see ka lõppes. Ligi 20 aastat hiljem algas ka juba järgmine maailmasõda.
Kasutatud kirjandus
1) Ferguson Niall 2008. Maailmasõda. Tallinn: Varrak
2) http://et.wikipedia.org/wiki/Gavrilo_Princip
3) http://miksike.ee/docs/referaadid/imaailmasoda.ht m
4) http://www.slideshare.net/madlimaria/i-maailmasda-6512288
5) http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da
6) http://www.slideshare.net/madlimaria/soda
7) http://en.wikipedia.org/wiki/World_war _i
8)Isiklik konspekt