Tööstuslik pööre (0)

Tööstuslik pööre
Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine vabrikutootmisega ja masinate kasutuselevõtmine, tööstuslik pööre sai alguse 18.sajandil Inglismaal. Teistesse Euroopa riikidesse jõudis tööstuslik pööre alles 19.sajandil.
Masinate kasutuselevõtmine jättis tööta käsitöölised, kes pidid nüüd vabrikutesse tööle minema, sealsed töötingimused ja palgad olid kehvad. Sageli olid sunnitud vabrikutes töötama kõik pereliikmed, kaasa arvatud lapsed. Vabrikute ümber tekkisid tööliste asulad, mis kasvasid hiljem suurteks linnadeks. Sealsed elu-ja olmetingimused olid esialgu äärmiselt viletsad.
Kuna masinate kasutulele võtmine kaotas paljude inimeste tööd hakkasid töölised masinaid lõhkuma, sest nende arvates olid masinad need kes nende töö ära võtsid. Masinate lõhkumistega lootsid nad parandada ka endi palgaolusid ning üldisi töötingimusi. Kujunesid välja uued sotsiaalsed kihid : palgatöölised ehk proletariaat ja vabrikuomanikud.
Samal ajal kiirendasid masinad ja vabrikud ühiskonna kui terviku arengut. Vabrikutootmine tegi inimestele kättesaadavamaks paljud tarbekaubad ja aja jooksul paranesid ka tööliste elu-ja töötingimused. Masintootmine suurendas tööviljakust ja alandas kaupade hindu. Elujärje paranemine tõi kaasa rahvaarvu suurenemise. Tööstuslik pööre tõi kaasa ka hariduse leviku ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ja moraalinorme.
19.sajandi keskpaigaks oli masintootmine muutunud enamikus Euroopa riikides ja Ameerika Ühendriikides valitsevaks. Varsti hakkas toimuma ka suur transpordi areng, eelkõige raudteede. 19.sajandi algul edukalt katsetatud vedurit kasutati esialgu kaevandustest söe vedamiseks. Rajati esimene raudteeliin(6km) Inglismaal. Raudteed soodustasid tööstuse arengut ning avardasid oluliselt inimeste liikumisvõimalusi. Raudteede abil oli võimalik toorainet ja valmistoodangut vajalikesse kohtadesse vedada. Raudteede ümber kerkisid asulad ja tööstusettevõtted.
Raudteede kõrval etendas ka olulist rolli veetransport. Aurulaevanduse kiire areng ,sõukruvi kasutuselevõtmine ja raudlaevade ehitamine võimaldas hakata ühendust pidama peaaegu iga maailma piirkonnaga.
Industriaalühiskonnas hakati laialdaselt kasutama elektrit. Esimesena leiutas itaallane patarei , siis leiutati elektrigeneraator , mis võimaldas elektrit toota juba suurtes kogustes ning hiljem leiutati ka elektrimootor. Elektri kui uue energiaallika rakendamisel kujunes murranguliseks elektrijuhtmete kasutuselevõtmine ja siis elektrilambi ning 19.sajandi lõpul hakati elektrit kasutama juba linnades tänava valgustusena. Varsti leiutati ka sidepidamisvahendid: telegraaf , telefon, heli salvestamise aparaadid (fonograaf, grammofon ) ning raadio.
Inimeste elu läks paremaks ja kergemaks ning neil oli rohkem vabaaega, kui varem.