Kuidas mõjutas tööstuslik pööre inimeste igapäevaelu? Tööstuspöörde all mõeldakse tööstuslikku revolutsiooni 18-19sajandil, mis sai alguse Inglismaal, kus algas üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele. Tööstuspöördega kaasnesid panganduse kiire areng ja kaubanduse kiire laienemine. Kuid kuidas muutus tööstusliku pöördega inimeste igapäevaelu? Tööstuspööre oli inimestele suureks katsumuseks. See mõjutas nende igapäevaelu märgatavalt, kuna tööjõudu ei vajatud enam nii palju. Varerm manufaktuurides oli iga tootmisetapi jaoks vaja mitmeid inimesi, kuid nüüd kui tekkisid vabrikud vähenes see arv mitmeid kordi. Kui varem said inimesed käia tööl kodus, siis nüüd pidid nad hakkama selleks linna või tehastesse sõitma. Nüüd tuli hakata järgima ka kindlaid kellaaegu. Töötundide arv vähenes umbes poole võrra. Kui varem käidi tööl 12-16h, siis nüüd olid tööpäevad u 8h pikkused. Kogu vabrikutööle ülemine
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Tööstuspöördeks peetakse ajavahemikku 1760-1780, mille jooksul toimus inimeste igapäevaelus mitmeid muutusi. Tööstusliku revolutsiooni käigus mindi üle manufaktuuridelt vabrikutööstusele ehk käsitsitootmine asendus masintootmisega. Inglismaalt alguse saanud tööstuspöörde tekkimise eeldusteks oli masinate leiutamine ning nende jätkuv täiustamine. Väga oluline oli ka kapitali olemasolu ja selle tööstusse paigutamise võimalused. Kuna masinate leiutamisega hakkas tekkima tööpuudus maal, kus tegeleti varem enamasti põllumajandusega, hakkasid inimesed kolima linnadesse, sest seal oli neil võimalik tööd saada vabrikutes. Inimeste jaoks tähendas see aga suuri muudatusi, kuna tuli harjuda algselt veel võõra linnaeluga ning samuti ei olnud tööstustöölise amet see, millega oli maal harjutud tegelema. Inimesed muutusid rohkem sõltuvamaks ning nad pidid õppima teistega arvestama. Ostuvõime
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? 1760.-1780. aastail algas Inglismaal üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret. Tööstusliku pööre alusteks olid uued leiutised, mis vähendasid inimeste käsitsi tehtavat tööd, selle asemel hakati tootma masinatega ja loodi vabrikud. Aga kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Üleminek vabrikutööstusele tekitas palju vabu töökohti linnadesse. Aina enam inimesi liikus maalt linna, kuna põllumajanduses polnud enam nii palju tööjõudu tarvis, kui varem. Suurema osa põllutööst tegid masinad. Ka käsitöölised ei suutnud konkureerida odavama vabrikutoodanguga ning suundusid käsitöölt vabrikutööle. Vabrikutööle üleminek ei olnud aga inimestele kerge. See tähendas väljumist senisest harjumuspärasest keskkonnast, kus inimene sai ise majandada. Samas puudusid elanikel ka vajalikud kogemused ja teadmised seo
KUIDAS MÕJUTAS TÖÖSTUSPÖÖRE INIMESTE IGAPÄEVAELU? Juba 1760-1780 aastail oli Inglismaal alanud üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku revulutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid lihtsalt ja kiiret tootmist. Käsitsi valmistamine asentati masinatega. Tööstuspöördega kaasnesid panganduse kiire areng, kaubanduse kiire laienemine ning võimalus omandada kutseharidus. Kuid kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Kuna tööjõuga varustati ainult kapitalistlikule arenguteele läinud põllumajandust siis kaotasid paljud töölised selles vallas töökohad. Ka paljud käsitöölised pidid valima tööstustöölise ameti, kes ei suutnud aga konkureerida masinatega. Üleminek vabrikutööle ei olnud inimeste jaoks kerge. See tähendas eelkõige seda, et inimesed pidid väljuma oma harjutud keskkonnast ning harjuma teiste oludega. Puudusid ka vajalikud oskused. Kõige raskem oli p
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Tööstuspöörde all mõeldakse tööstusrevolutsiooni, mis sai alguse 1760.-1780. aastail Inglismaal ja oli pöördepunktiks maailma ajaloos. Majanduses tähendas tööstuspööre üleminekut valdavalt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. Uute energiaallikate kasutuselevõtt, tehnoloogiline protsess side- ja liiklusvahendites, kudumis- ja ketrusmasinate leiutamine moodustasid tööstusrevolutsiooni tehnoloogilise külje. Tööstuspöördega kaasnesid panganduse kiire areng, kaubanduse kiire laienemine ja kutsehariduse kiire kasv. Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Kuna põllumajanduselt mindi üle masinatootmisele, ei vajatud põllumajanduses enam niipalju töökäsi kui varem. Tööstustöölise ameti pidid valima ka mitmed käsitöölised, kes ei suutnud konkureerida masinatega. Kuid üleminek ei olnud rahvale kerge. Enamusel puudu
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Tööstuspöörde all mõeldakse tööstuslikku revolutsiooni aastatel 1760-1780, mis sai alguse Inglismaal, kus algas üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele ehk käsitsitootmine asendus masintootmisega. Tööstuspöörde eeldusteks olid leiutised ning vaba kapitali olemasolu ja selle paigutamine tööstusesse. Põllumajanduses ei vajatud enam niipalju inimesi kui varem, sest inimtööjõud asendus masinatega ning sellepärast kasvavas tööpuuduses maal kolisid inimesed linna ning hakkasid tööle vabrikutes. See üleminek ei olnud aga inimeste jaoks kerge, sest senine elu, kus tehti tööd kodus ja olid olemas oskused, asendus millegi täiesti teistsugusega, tekkis uus mõiste töölkäimine ning sealjuures oli vaja järgida ka kindlaid kellaaegu. Inimesed muutusid rohkem kellestki teisest sõltuvaks. Pikkamööda kujunes välja ostuvõimeline turg. Kui varem tegid inimesed endale ise riide ja selle
Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese
Kordamisküsimused. 1. Tööstuslik revolutsioon ja tööstusühiskond. Tekke põhjused, olemus, mõju ühiskonna arengule. Tähtsaimad 19. s leiutised ja nende tähtsus. Tööstusliku revolutsiooni olemus 18. sajandil leidsid aset põhjalikud muutused tehnoloogilises arengus. 1 põhjus: Uute kaupade toomisel hakati inimese töö asemel senisest enam kasutama masinaid. 2. põhjus: Seni tootmise veduriks olnud manufaktuurid hakkasid järg-järgult asenduma vabrikutega. See murranguline pööre tootmises kujuneski tööstusrevolutsiooni aluseks. Lisaks masinatele oli tootmise uuendamiseks vaja raha ning inimesi, kes masinatega tööle hakkaksid. Tootmise uuendamiseks oli vaja ka raha ning inimesi. Ühtlasi hakkasid vabrikute- ettevõtete omanikud järjest enam huvi tundma ka uute tehniliste leiutiste vastu ning nende väljatöötamist vähemalt osaliselt rahastama. Üleminek vabrikutootmisele nõudis hulgaliselt tööjõudu, mida saadi enamasti maalt. Ühiskonna tehniline areng
annaabi.ee 
100 punkti
~ 2 lehte
11 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid