200 aasta vanune transpordi ajalugu Arutlus Käesolev arutlus räägib kahesaja aasta vanuse transpordi ajaloo tähtsamatest leiutistest minu jaoks. Michael Faraday avastas 1831.aastal Faraday seaduse. 1821. aastast kuni 19. Sajandi lõpuni tehti järjest paremaid elektrimootoreid, kuid masinate töölepanemiseks oli vaja paremat. Esimese eduka elektrimootori tegi Zénobe Gramme 1873. aastal. See mootor oli mõeldud küll masinate jaoks, aga 19saj keskpaigal leiutati elektriauto. Elektriauotsid kasutati 19.saj keskpaigast kuni 20.saj, sest sisepõlemismootorite areng mõjutas väga elektriautode
eeskirjadega. Uurimustöö jaguneb kaheks peatükiks. Esimese peatükis on juttu 19. sajandi leiutistest: õmblusmasinast, telefonist ja hõõglambist. Teine peatükk räägib 20. sajandi leiutistest: lennukist ja autost. Uurimustöö materjali otsisin nii teadme teosmetest, internetist kui ka dokumentaal filmidest. 3 1. Peatükk – 19. Sajandi leiutised 1.1 Õmblusmasin Käsitsi õmblemine on üle 20 000 aasta vana. Esimesed „nõelad“ valmistati loomade luudest ja sarvedest ning niidi asemel olid loomade kõõlused. Esimesed rauast nõelad leiutati 14. sajandil ning 15. sajandil tulid juba silmadega nõelad. 1755. aastal väljastati Charles Weisenthalile patent esimesele nõelale. Nõel oleks pidanud sobima mehaanilisele õmblusmasinale, kuid masinat ennast ta ei valmistanud kunagi valmis ja ta isegi ei olevat osanud kirjeldada masinat, mis sellisele nõelale sobiks. 1790
Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Varajased autod lk 3 1.1. Aurumootoriga autod lk 3 1.2. Elektrimootoriga autod lk 4 1.3. Sissepõlemismootoriga autod lk 5 2. Veterani ajastu lk 6 3. Messingi ehk Edwardi ajastu lk 6 4. Vintage ajastu lk 7 5. Teise Maailmasõja eelne ajastu lk 7 6. Sõjajärgne ajastu lk 8 7. Tänapäevane ajastu lk 8 Kokkuvõte lk 9 Lisad lk 9 Kasutatud materjal lk 11 Sissejuhatus Auto ajalugu ulatub tagasi juba aastasse 1769, kui leiutati esimene auru jõul liikuv masin, mis oli mõeldud inimeste vedamiseks. Aastal 1806 ilmus esimene sissepõlemismootoriga auto, mis töötas gaasil. See omakorda viis tänapäevase bensiinil või diislil põhineva sissepõlemismootorini. 20. Sajandi alguses ilmusid ka elektriautod, kuid populaarsust saavutamata kadusid nad üsna ruttu. Saksa inseneri Karl Benzi peetakse üldiselt auto leiutajaks, kuigi Nikolaus Otto leiutas neljataktilise
Ratta loomine esimesed tehti arvatavasti Sumeris 3000.a eKr. Välja arendati Egiptuses vaarao sõjavankrite tarvis. Ajatu tähtsusega leiutisega on tegu. MAISMAATRANSPORT · Hõlmab: teid, sõidukeid, sildu, tunneleid, viadukte jne. · Teedevõrku arendasid kõige enam: kaubandus (soola-, merevaigu-, tina- ja siiditee), sõjandus (Aleksander Suure sõjakäigud), postiveo vajadused (Vana-Roomas) ja reisijate liikumise vajadused. LOGISTIKASÜSTEEMID · Kõik transpordi liigid süstematiseeritakse ja veod optimeeritakse. · Infosüsteemidel on väga oluline roll logistikas. · Teenindus ja korrashoid. · Sujuvad üleminekud. · Majanduslikult soodsam veoskeem. · Arengukava alusel pidevalt edasi arendatav. MAISMAATRANSPORT EESTIS 13. SAJANDIL Tallinn Pärnu, Tallinn Narva olid enamjaolt sarnaselt tänapäeval olemas, Tallinn Tartu teed polnud veel tehtud. · Raudteevõrk Eestis aastal 1939 kõige arenum
lihtsad. Ei vajatud täpseid tööpinke ega suuri tööstusettevõtteid. Ka kütuse suhtes polnud ta nõudlik, vaid võis kasutada kõige odavamat naftat. Kuid naftamootori suurimaks puuduseks oli ja on ka praegu suur kütusekulu. Rootsi insener Gustaf Eriksson, üks esimesi selle mootori loojaid, otsustas ehitada 60-hobujõulise naftamootori, see tal tõepoolest õnnestuski. Niisugune suhteliselt võimas mootor seati üles ja ekspluateeriti mõnda aega. Kuid aasta pärast asendati naftamootor hariliku aurumasinaga, sest see mootor vajas sagedasti remonti ja detailid langesid kulumise tõttu kiiresti rivist välja (8, lk 129- 132). Diiselmootor Rudolf Diesel arutles järgnevalt: aurumasin kasutab soojust halvasti; kütuse põlemisel koldes läheb palju soojust kaotsi see lendub koos heitgaasidega, hajub masinani viivates torudes. Aurumasinas muundub kasulikuks tööks ainult 3-8% kütusest eraldunud soojusest. Sisepõlemismootoril ei ole
võimsaim sõjapidamisvahend. Selles kategoorias on siiani ületamatud tuumapommid. Ka lõhkeainena ei ole püssirohi sageli eelistatud. Püssirohu kiirel põlemisel tekib piisavalt gaase, mis kuuli relva vintrauast kiirelt välja suruvad, jättes relva enda siiski terveks. Millegi õhkulaskmiseks sobivad aga püssirohust märgatavalt paremini kiiremini detoneeruvad lõhkeained nagu trotüül ja dünamiit. Püssirohi ei ole siiski kasutusel üksnes tulirelvades. Uue aasta saabudes lennutatakse ka raketid õhku just püssirohtu kasutades. Suurtükk Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne relv kaliibriga 20 mm ja enam. Tänapäeva suurtükid jagunevad kahuriteks ja haubitsateks. Kaliibri järgi jagunevad suurtükid harilikult: kergeteks - 20...125 mm keskmisteks - 127...155 mm rasketeks - 175... mm Sõltuvalt laadimissüsteemist jagunevad suurtükid manuaalseteks, poolautomaatseteks ja automaatseteks
aafrikaga, või pilltikult uue koloniseerimise tegema. Sealt saadakse väheolulisi saadusi, mida on võimalik asendada, need ei too raha sisse. Vaesus. SKT- sisemajanduse kogu toodang. On euroopa tuum ja euroopa perifeeria. SKT sõltub sellest kui rikkas on riik ja kui suure osa panustab ta haridusse ja meditsiini RUUMI MUUTUMINE AJAS JA KAPITALISMIS Mõiste kokkutõmbuv ruum maailm on muutunud väiksemaks tänu side- ja kommunikatsiooni vahenditele. Sellega kaasnens transpordi ja sidehindane langus 20.sajandil. Tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades Esma- ja ka teisese sektori hõive langeb Agraar ühiskonna mudel Industriaalühiskond Struktuurimuutus: tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades- Esmase ja ka teise sektori hõive langus. Esma- ja teisesektori ruumivajadus töötaja suhtes on kasvanud kordades, näiteks täna: põllumajanduses u 200 ha töötaja kohta.
sest heitgaasis järgi jäänud hapnik kasutatakse ära katalüsaatoris gaaside järelpõletamisel st. hapnikuga reageerimisel. Kui lambdaandur asub väljalaskekollektorist kaugel siis sellisele andurile on sisse ehitatud kuumutusspiraal mille abil pärast külma mootori käivitamist kõetakse lambdaandur kiiresti 300-600 kraadini mis on anduri tööle hakkamise temperatuur. Näiteks minu 94 aasta Mondeo kohta ütleb Autodata, et küttekeha omav (Heated oxygen sensor ((HO2S)) töötab kui andur on saavutanud 482-572 kraadise temperatuuri. Juhul kui väljalaske kollektori ja lambdaanduri vahele jäävas torustikus tekib auk siis imetakse sealt tühikäigul lisaõhku. Sellisel juhul annab lambdaandur arvutile signaali selle kohta, et segu on lahja kuna hapniku kogus on normist suurem (tegelikult segu ei ole lahja) ja automaatselt segatakse palju rikkam
Kõik kommentaarid