Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

200 aasta vanune transpordi ajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid
200 aasta vanune transpordi ajalugu
200 aasta jooksul on transport väga palju arenenud. Transpordi liike on erinevaid: auto-, rongi-, lennuki-, laevatransport jne. Selle 200 aasta jooksul on mõeldud välja uusi ja efektiivsemaid mooduseid, kuidas saada ühest kohast teise. Seda tehes mõeldakse mugavusele, ajale ja ka loodusele . Valisin välja 10 enda arvates kõige tähtsamat leiutist ja kirjutan nendest .
1805. aastal leiutas De Rivaz sisepõlemismootori. François Isaac de Rivaz on Prantsusmaa leiutaja, kes sündis Pariisis 1752 aastal. Sisepõlemismootor on mootor, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaaniliseks energiaks. Sisepõlemismootoreid saab liigitada kahetaktilisteks ja neljataktilisteks mootoriteks. Valisin selle leiutise , sest tänapäeva autod töötavad nende mootorite jõul. Enamlevinud on neljataktiline mootor, sest see on suurema kasuteguriga, võimsam ning vaiksem. Tollel ajal oli leiutis väga tähtis, sest neid hakati kasutama autode tootmisel.
1821 . aastal leiutas Michael Faraday elektrimootori. Faraday sündis Inglismaal 1791. aastal ning ta oli teadlane ja leiutaja. See leiutis oli küll algeline ning vajas täiustusi, kuid siiski tähtis. Valisin selle leiutise, sest elektrimootorid on tänapäev väga laialt levinud. Neid kasutatakse näiteks autodes .
1836. aastal leiutas Francis Pettit Smith sõukruvi. Francis oli inglise leiutaja, kes sündis 1808. Aastal. See leiutis on väga tähtis veetranspordis. Tänu sellele leiutisele ehitati valmis esimene laev. Sõukruvi on tiivik , mis tekitab vees laeva liikumistakistust ületava tõukejõu. See paikneb laeva tagaosas ning see on kõige kasutatavam laevakäitur. Sõukruvi kasutatakse tänapäeval umbes 95% laevades.
1885. aastal valmistas esimese auto Karl Benz . Ta sündis 1844 aastal. Karl oli saksa leiutaja, kes leiutas bensiinimootoriga auto. Tema leiutatud auto oli kahetaktilise sisepõlemismootoriga ning töökindel. Tollal oli esimene auto tähtis, sest seda hakati täiustama ja tootma uusi ja paremaid autosid. Valisin selle leiutise, sest see sai aluseks tänapäeva autole . Autotransport on tänapäeval igapäevane ning väga tähtis.
1886. aastal tuli Gottlieb Wilhelm Daimler välja ideega ehitada neljarattaline auto. Gottlieb sündis 1834. aastal. Ta oli saksa insener, konstruktor ja tööstur. Valisin selle leiutise, sest tänapäeval on enamus autodest neljarattalised ning see leiutis muutis autotranspordi ohutumaks. Neli ratast muutis auto palju stabiilsemaks ning paremini juhitavamaks.
1895 . aastal leiutasid Michelin ja Dunlop õhkrehvid. John Boyd Dunlop Sündis 1840. aastal. Ta oli šoti leiutaja. Õhkrehve valmistatakse kummist. Nendesse lastakse õhk sisse. Õhkrehvid muudavad auto sõidu mugavamaks ja ohutumaks. Tänapäeval kasutatakse kõikidel autodel õhkrehve.
Lennuki leiutajateks peetakse vendasi Wrighte, kes 1903. aastal töötasid välja lennuki. Nimelt suutsid vennad ehitada masina, millega oli võimalik tõusta õhku tasapinnalt mootori jõuga ja millel olid fikseeritud tiivad. Orville ja Wilbur Wright olid ameerika leiutajad ja piloodiõpetajad. Mina valisin selle leiutise, sest see pani aluse õhutranspordile. Tänapäeval kasutatakse õhutransporti palju, sest sellega jõuab kiiremini sinna kuhu vaja.
1908 mõtles Henry Ford välja konveiermeetodi autode valmistamiseks. Henry Ford sündis 1863. aastal. Ta oli Ameerika tööstur, leiutaja ja Ford Motor Company asutaja . Konveiermetoodi põhimõte on selles, et iga tööline peab tegema kindla töö kohapeal, kuni autole saavad kõik jupid külge ning tänu sellele suudetakse toota mitu autot korraga. Tollal oli leiutis tähtis, sest see tegi auto hinda odavamaks ning tootmist kiiremaks ja inimestele muutus see kättesaadavamaks. Ma valisin selle leiutise, sest see pani aluse tänapäeva autotootmisele ning seda meetodit kasutatakse siiani autode valmistamisel.
1930. aastal leiutas Sir Frank Whittle rekatiivmootori. Frank Whittle sündis 1907. aastal. Ta oli Inglismaa õhujõudude insener. Reaktiivmootoris lükatakse õhk kiiresti mootori ja segatakse kütusega ning süüdatakse. Tulemusena tekib reaktiivjõud. Valisin selle leiutise, sest reaktiivmootoreid kasutatakse sõjatehnikas. Tänu sellele mootorile saab ehitada väga kiiresti lendavaid lennukeid.
1958. aastal leiutas Niels Bohlin turvavöö. Niels Bohlin sündis 1920. aastal. Ta oli Rootsi leiutaja. Turvavöö koosneb kolmest kinnituspunktist. Seda kasutati esialgu Volvodes, hiljem hakati kasutama ka teistes autodes. Tänapäevaseks on saanud turvavöö kandmine kohustuslikuks enamus riikides. Pean seda leiutist väga tähtsaks, sest see on muutnud autotranspordi palju ohutumaks ning see on päästnud palju elusid .
Joonas Assor 10TS
200 aasta vanune transpordi ajalugu #1 200 aasta vanune transpordi ajalugu #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor termikas788 Õppematerjali autor
arutlus teemal "200 aasta vanune transpordi ajalugu"

Sarnased õppematerjalid

200 aasta vanune transpordi ajalugu
1
docx

200 aasta vanune transpordi ajalugu

200 aasta vanune transpordi ajalugu Arutlus Käesolev arutlus räägib kahesaja aasta vanuse transpordi ajaloo tähtsamatest leiutistest minu jaoks. Michael Faraday avastas 1831.aastal Faraday seaduse. 1821. aastast kuni 19. Sajandi lõpuni tehti järjest paremaid elektrimootoreid, kuid masinate töölepanemiseks oli vaja paremat. Esimese eduka elektrimootori tegi Zénobe Gramme 1873. aastal. See mootor oli mõeldud küll masinate jaoks, aga 19saj keskpaigal leiutati elektriauto. Elektriauotsid kasutati 19.saj keskpaigast kuni 20.saj, sest sisepõlemismootorite areng mõjutas väga elektriautode

Tehnoloogia
Leiutised Ameerikas 19-- 20-sajandil
24
doc

Leiutised Ameerikas 19. - 20. sajandil

eeskirjadega. Uurimustöö jaguneb kaheks peatükiks. Esimese peatükis on juttu 19. sajandi leiutistest: õmblusmasinast, telefonist ja hõõglambist. Teine peatükk räägib 20. sajandi leiutistest: lennukist ja autost. Uurimustöö materjali otsisin nii teadme teosmetest, internetist kui ka dokumentaal filmidest. 3 1. Peatükk – 19. Sajandi leiutised 1.1 Õmblusmasin Käsitsi õmblemine on üle 20 000 aasta vana. Esimesed „nõelad“ valmistati loomade luudest ja sarvedest ning niidi asemel olid loomade kõõlused. Esimesed rauast nõelad leiutati 14. sajandil ning 15. sajandil tulid juba silmadega nõelad. 1755. aastal väljastati Charles Weisenthalile patent esimesele nõelale. Nõel oleks pidanud sobima mehaanilisele õmblusmasinale, kuid masinat ennast ta ei valmistanud kunagi valmis ja ta isegi ei olevat osanud kirjeldada masinat, mis sellisele nõelale sobiks. 1790

Ajalugu
Auto ajalugu
10
doc

Auto ajalugu

Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Varajased autod lk 3 1.1. Aurumootoriga autod lk 3 1.2. Elektrimootoriga autod lk 4 1.3. Sissepõlemismootoriga autod lk 5 2. Veterani ajastu lk 6 3. Messingi ehk Edwardi ajastu lk 6 4. Vintage ajastu lk 7 5. Teise Maailmasõja eelne ajastu lk 7 6. Sõjajärgne ajastu lk 8 7. Tänapäevane ajastu lk 8 Kokkuvõte lk 9 Lisad lk 9 Kasutatud materjal lk 11 Sissejuhatus Auto ajalugu ulatub tagasi juba aastasse 1769, kui leiutati esimene auru jõul liikuv masin, mis oli mõeldud inimeste vedamiseks. Aastal 1806 ilmus esimene sissepõlemismootoriga auto, mis töötas gaasil. See omakorda viis tänapäevase bensiinil või diislil põhineva sissepõlemismootorini. 20. Sajandi alguses ilmusid ka elektriautod, kuid populaarsust saavutamata kadusid nad üsna ruttu. Saksa inseneri Karl Benzi peetakse üldiselt auto leiutajaks, kuigi Nikolaus Otto leiutas neljataktilise

Ajalugu
Tehnikaajaloo 10 klassi kursus
16
docx

Tehnikaajaloo 10.klassi kursus

Ratta loomine ­ esimesed tehti arvatavasti Sumeris 3000.a eKr. Välja arendati Egiptuses vaarao sõjavankrite tarvis. Ajatu tähtsusega leiutisega on tegu. MAISMAATRANSPORT · Hõlmab: teid, sõidukeid, sildu, tunneleid, viadukte jne. · Teedevõrku arendasid kõige enam: kaubandus (soola-, merevaigu-, tina- ja siiditee), sõjandus (Aleksander Suure sõjakäigud), postiveo vajadused (Vana-Roomas) ja reisijate liikumise vajadused. LOGISTIKASÜSTEEMID · Kõik transpordi liigid süstematiseeritakse ja veod optimeeritakse. · Infosüsteemidel on väga oluline roll logistikas. · Teenindus ja korrashoid. · Sujuvad üleminekud. · Majanduslikult soodsam veoskeem. · Arengukava alusel pidevalt edasi arendatav. MAISMAATRANSPORT EESTIS 13. SAJANDIL Tallinn ­ Pärnu, Tallinn ­ Narva olid enamjaolt sarnaselt tänapäeval olemas, Tallinn ­ Tartu teed polnud veel tehtud. · Raudteevõrk Eestis aastal 1939 ­ kõige arenum

Tehnikalugu
ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS
20
docx

ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS

lihtsad. Ei vajatud täpseid tööpinke ega suuri tööstusettevõtteid. Ka kütuse suhtes polnud ta nõudlik, vaid võis kasutada kõige odavamat naftat. Kuid naftamootori suurimaks puuduseks oli ja on ka praegu suur kütusekulu. Rootsi insener Gustaf Eriksson, üks esimesi selle mootori loojaid, otsustas ehitada 60-hobujõulise naftamootori, see tal tõepoolest õnnestuski. Niisugune suhteliselt võimas mootor seati üles ja ekspluateeriti mõnda aega. Kuid aasta pärast asendati naftamootor hariliku aurumasinaga, sest see mootor vajas sagedasti remonti ja detailid langesid kulumise tõttu kiiresti rivist välja (8, lk 129- 132). Diiselmootor Rudolf Diesel arutles järgnevalt: aurumasin kasutab soojust halvasti; kütuse põlemisel koldes läheb palju soojust kaotsi ­ see lendub koos heitgaasidega, hajub masinani viivates torudes. Aurumasinas muundub kasulikuks tööks ainult 3-8% kütusest eraldunud soojusest. Sisepõlemismootoril ei ole

Ajalugu
Tehnika ajalugu
19
doc

Tehnika ajalugu

võimsaim sõjapidamisvahend. Selles kategoorias on siiani ületamatud tuumapommid. Ka lõhkeainena ei ole püssirohi sageli eelistatud. Püssirohu kiirel põlemisel tekib piisavalt gaase, mis kuuli relva vintrauast kiirelt välja suruvad, jättes relva enda siiski terveks. Millegi õhkulaskmiseks sobivad aga püssirohust märgatavalt paremini kiiremini detoneeruvad lõhkeained nagu trotüül ja dünamiit. Püssirohi ei ole siiski kasutusel üksnes tulirelvades. Uue aasta saabudes lennutatakse ka raketid õhku just püssirohtu kasutades. Suurtükk Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne relv kaliibriga 20 mm ja enam. Tänapäeva suurtükid jagunevad kahuriteks ja haubitsateks. Kaliibri järgi jagunevad suurtükid harilikult: kergeteks - 20...125 mm keskmisteks - 127...155 mm rasketeks - 175... mm Sõltuvalt laadimissüsteemist jagunevad suurtükid manuaalseteks, poolautomaatseteks ja automaatseteks

Tehnikalugu
Maailmamajanduse geograafia
66
docx

Maailmamajanduse geograafia

aafrikaga, või pilltikult uue koloniseerimise tegema. Sealt saadakse väheolulisi saadusi, mida on võimalik asendada, need ei too raha sisse. Vaesus. SKT- sisemajanduse kogu toodang. On euroopa tuum ja euroopa perifeeria. SKT sõltub sellest kui rikkas on riik ja kui suure osa panustab ta haridusse ja meditsiini RUUMI MUUTUMINE AJAS JA KAPITALISMIS Mõiste kokkutõmbuv ruum maailm on muutunud väiksemaks tänu side- ja kommunikatsiooni vahenditele. Sellega kaasnens transpordi ja sidehindane langus 20.sajandil. Tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades  Esma- ja ka teisese sektori hõive langeb Agraar ühiskonna mudel Industriaalühiskond Struktuurimuutus: tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades- Esmase ja ka teise sektori hõive langus. Esma- ja teisesektori ruumivajadus töötaja suhtes on kasvanud kordades, näiteks täna: põllumajanduses u 200 ha töötaja kohta.

Maailma majandus
Masina osadest ja kontroll
200
doc

Masina osadest ja kontroll

sest heitgaasis järgi jäänud hapnik kasutatakse ära katalüsaatoris gaaside järelpõletamisel st. hapnikuga reageerimisel. Kui lambdaandur asub väljalaskekollektorist kaugel siis sellisele andurile on sisse ehitatud kuumutusspiraal mille abil pärast külma mootori käivitamist kõetakse lambdaandur kiiresti 300-600 kraadini mis on anduri tööle hakkamise temperatuur. Näiteks minu 94 aasta Mondeo kohta ütleb Autodata, et küttekeha omav (Heated oxygen sensor ((HO2S)) töötab kui andur on saavutanud 482-572 kraadise temperatuuri. Juhul kui väljalaske kollektori ja lambdaanduri vahele jäävas torustikus tekib auk siis imetakse sealt tühikäigul lisaõhku. Sellisel juhul annab lambdaandur arvutile signaali selle kohta, et segu on lahja kuna hapniku kogus on normist suurem (tegelikult segu ei ole lahja) ja automaatselt segatakse palju rikkam

Masinamehaanika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun