”Kellavärgiga
apelsin ” – A Clockwork Orange kultusromaan
Anthony Burgess . Udo
Uibo Peategelane
Alex , 15 a. Jutustaja rollis. Tulevikuühiskond.
Päevad möödusid 4 ”kärsaga” vägivallatsedes, varastades ja
vägistades.
Irooniline on seejuures, et poiss
armastas muusikat Beethowenit
Mozarti jms. Sellest muusikast sai ta inspiratsiooni vägivallaks.
(Siinkohal üks lõik raamtust.)
Kui aga Sõbrad reedavad.
Tapab vanamemme ja satub vangi. (vana
karistus all)
2 a veedab sealses vägivaldses keskonnas olles üsnagi pühalikuna
kuni nendega liitub homoseksuaalne vang, kelle ta taplemise käigus
tapab. Seejärel pakutakse talle võimalust vaid 2 nädalaga vabaks
saada.
Talle pakutakse Ludavico meetodit. See pidi olema uus
moodus kuidas
tulevikus vägivalda vähendada. Mõte oli lihtne. Poiss pidi istuma
ühes kinoruumis kinniseotuna ja silmad lahtihoituna filme vaatama.
Esmapilgul lihtne
tunduvad , kuid enne filme süstiti talle ka mingid
vedelikku mis muutis ta enesetunde väga jubedaks.filmid sisaldasid
vägivaldseid juppe, just selliseid nagu ta ise oli korda saatnud.
Peksmine vägistamine inimeste lõikumine + ajaloolised gaasikambrid
ja
genotsiidid .
Seepärast seostus
poisile iga väiksemgi vägivaldne juhtum hiljem
selle jubeda enesetundega. Ta ei suutnud sõna
otseses mõtte ka
kärbsele liiga teha ilma et tal poleks sees iiveldama hakanud.
Poiss pääses
vabadusse ning seal sai temast kannataja. Ta ei saanud
teha
valikuid kuna kõik oli talle ette kirjutatud. Ta sai olla vaid
hea, mistõttu tuldi hoopis temale kallale, sealhulgas politsei ning
vanad sõbrad.
Ebahummanse käitumise vastu võitlev grupp võtab oma
hoole alla et
tõestada tema läbi. Kui vale on selline rahu loomine.
Kukutada taheti senine siseminister.
Kuna poiss tegi enesetapukatse. Siis see ka õnnestus neil.
Haiglas tehti kõik et tema eelmine olemus taastada ja
kusjuures see ka
õnnestus.
Siin juures tahaksin lahti seletada kellavärgiga apelsini olemuse.
Lõik.
Romaan
keskseks on
filosoofiline küsimus, kes on parem: kas vaba
tahtega kuri inimene või hea inimene, kellel puudub absoluutselt
vabadus ise otsustada? Inimene, kes ei saa valida lakkab olemast
inimene, ning temast saab lihtsalt toimiva kellavärgi üks osake.
Kas rahu nimel on riigil õigus võtta
inimeselt tema vaba tahe? Kas
riiklik vägivald üksikisiku kallal on õigustatud?
Sellistele küsimustele otsib autor vastusied, ise otseseid vastuseid
andmata.
Raamatu sisu on raske jälgida kui end tegelasega mitte samastada.
Pidev nadsattide keele sõnastiku lehitsemine on väga tavaline ja
võib-olla natuke tüütu, kuid raamat on seda
igaljuhul väärt. Kui
raamtuni on raske jõuda, siis filmi soovitan kindlasti vaadata.
Kõik kommentaarid