...................................................................... 4 Pragmatismi tõeteooria ..................................................................................................... 6 Tõe koherentsiteooria.............................................................................................................. 7 Tõesus matemaatikas............................................................................................................. 8 Objektiivne tõde...................................................................................................................... 9 Absoluutne ja suhteline tõde................................................................................................... 9 Tõe konkreetsus.................................................................................................................... 10 Tõe kriteerium...............................................................................................
tähelepaneku seletamiseks) → EKSPERIMENT (kontrollitakse hüpoteesi paikapidavust ja saadakse andmed)→ ANALÜÜS (analüüsitakse saadud andmeid neid kombineerides, sorteerides ja võrreldes; hüpoteesi ümberlükkamise või mitte ümberlükatavuse tuvastamine)→ JÄRELDUSED (kas hüpotees jääb alles või see lükati ümber; tekivad lugeja peas esitletud andmete analüüsi nähes). KORRATAVUS (sama tegevuskäiku on võimalik korrata; tõde muutub üle kontrollides tõesemaks, dogma muutub üle kontrollides nõrgemaks) 9) Selgita, mida tähendavad ajalooline, loogiline ja autoriteetne tõde. Ajalooline e. statistiline – tõde, mis on tõestatav minevikus saadud statistiliste andmetega Loogiline – mis sulle endale tundub õige Autoriteetne – tõde, mida autoriteeti omav inimene ütleb, et on tõde 10) Milline peab olema õige küsimus? Küsimus peab meelitama vastaja vastamise meeleollu
oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas. Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatab sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogia on sõnavara ajaloo uurijad. Filosoofia põhiprobleemide näiteks võib tuua: 1. Mis on tõde? 2. Mis on teadmine? 3. Mis eksisteerib? 4. Mis on vabadus? 2.Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi/filosoofiavoolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtuse alla. 3.Selgitage filosoofiliste küsimuste eripära Berlini järgi?
Epistemoloogiline anarhism- feyerabend- kindlat meetodit ei ole. Kõiki reegleid on aeg.ajalt rikutud. Teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsa ja pooldada pluralismi. Formaalteadused- loogika ja matemaatika. 6. Mõista erinevust ontoloogilise ja epistemoloogilise lähenemise vahel tõe probleemile. Tunda erinevust tõe korrespondentsiteooria, pragmatismi tõeteooria ja tõe koherentsusteooria vahel. Mida arvavad tõe mõistest skeptikud (Nietzsche näitel). Epistemoloogiline tõekäsitlus- tõde peab olema inimesele kättesaadav, muidu pole ta normina rakendatav. Tõde on teatud laadi suhe, mille ük pool on inimeses ja teine väljaspool.Jaguneb: 1) korrespondentsiteooria- ei tegele ülemeelelise tõeluse kirjeldamisega, vaid vaatlevad tõde lähtudes vastavussuhtelt: väide-objekt. Tode on vastavuses väite ja väidetava objekti vahel 2)pragmatismi teooria- tõde on abinõu meie mõtteviisis, mis võimaldab meil ideid omaks võtta. Rakendada. Tõe kriteeriumks on praktika.
printsiipide uurimisega, siis pragmatismi pärusmaa on viimased asjad: otstarve, eesmärk, mõte ja õnn. 2 PRAGMATISMI TÕETEOORIA Pragmatismi seisukohalt on tõesed sellised uskumused, mis "töötavad ", et neist lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Võib ka öelda, et tõesed uskumused on kasulikud, sest viivad püstitatud eesmärgile. Inimesed ei saavuta pragmatistide arvates võib-olla kunagi absoluutset tõde ning seepärast tuleb leppida nende tõdedega, mis "töötavad". William James'i arvates peame olema valmis nimetama seda, mida täna tõeseks peame, homme eksimuseks. Inimliku elu eesmärgiks on peamiselt ikka olnud praktiline edu, mitte aga teoreetiline tõde. Kui teadlased räägivad, et maailm koosneb aatomitest ja elektronidest, siis ei tohi me seda mitte sõnasõnaliselt võtta. Tuleb lihtsalt leida teooria, millega saaksime töötada. Näiteks on
Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Selles mõttes erineb filosoofia religioonist. 8. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes! “Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes. Filosoofia on valdkond, mis paneb mõtlema, arutlema. Siin ei ole absoluutset tõde. Uute vastusteni jõutakse omades ülevaadet maailmast - teadvusest, objektidest, eksistentsist ja tõest, maailmast tervikuna ja meie suhtest sellesse tervikusse. Iga filosoof läheneb asjadele oma vaatenurgast annavad uusi definitsioone/seletusi. 9
1. Argimõtte, tava-arusaamade, "kivinenud arusaamade", käibetõdede jne suhtes. 2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide jms suhtes. 9. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes? "Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes."EsaSaarinen(2004: 20) 10. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Tooge näide! Bertrand Russell on öelnud, et "filosoofia" definitsioon varieerub vastavalt sellele, mis filosoofiat me omaks võtame; kõik, mida me võime alustuseks öelda, on see et eksisteerivad teatud probleemid, mis teatud inimesi huvitavad, ja mis vähemasti praegu, ei
kõrgemal ning ta peab lugu enesetapu sooritanutest rohkem, kui elavatest. Ta arvab, et sisimas soovivad kõik inimesed vabasurma minna, kuid lihtsalt ei julge seda teha ning lükkavad seda pidevalt edasi. 4. Miks Cioran võitleb elu vastu? Cioran võitleb elu vastu sellepärast, et tema jaoks on ainus õiglus ja tõde surmas. Cioran arvab, et ainult inimesed, kes on surnud või väga lähedal surmale on ainsad, kes on targad ning mõistavad tegelikult tõeliselt tõde, sest tõde peitubki ju tema sõnul surmas. Fakt, et paljud inimesed ei soorita enesetappu, tähendab Ciorani jaoks seda, et nad teevad oma eksistentsi veelgi raskemaks ning piinarikkamaks, ki see juba on. 1. Mida tähendab "kõikide väärtuste ümbervääristamine"? "Kõikide väärtuste ümbervääristamine" tähendab peale aastatuhandeid kestnud pettuse ja vale tõe päevavalgele toomist. Nietzsche väidab, et just tema on Saatuse poolt väljavalitu, tänu
Kõik kommentaarid