Operatsioonisüsteem Debian (0)

PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL
Tarkvaraarendus
Kalle Vallner
OPERATSIOONISÜSTEEM DEBIAN
Juhendaja :
Toomas Salus
AUDRU 2013

Sissejuhatus

Operatsioonisüsteem Debian nägi ilmavalgust 1993. aastal. Selle täisnimi on Debian GNU/ Linux ja see on vabatarkvaraline ning avatud lähtekoodiga Linuxi distributsioon. Nimi Debian tuleneb selle looja Ian Murdock`i ja tema naise Debra eesnimedest.
Debiani eelisteks tuleb lugeda korrapäraselt ilmuvaid turvaparandusi, stabiilsete versioonide ilmumise kindlat tsüklit, väärikat kasutajaskonda ja tarkva jagamist kompileeritud lähtepakettide kujul ning eeskujulikku paketihaldust. Samuti on Debian sobilik väga erinevale kasutajaskonnale, olles võimeline töötama serverites, nii laua- kui ka sülearvutites, toetatuna samal ajal paljude erinevate arhitektuuride poolt. Debianiga on võimalik kaasa saada üle mitmekümnetuhande erineva esmatarbeks vajaliku tarkvarapaketi ja on hoolt kantud , et tarkvara paketisiseselt ühilduks. Kõik need tarkvarakogumid valideeritakse automaatselt ja registreeruda pole vaja. Ja mis peaasi , kõik see on tasuta. Samas tuleb meeles pidada, Debianiga ei kaasne garantiid.

Installeerimine

Hoiatatakse, et oskamatul paigaldamisel hävivad kõik failid kõvakettal, seepärast otsustasin Debiani paigaldada VirtualBox`i. Valisin selleks debian-6.0.6-kfreebsd-i386-CD-1.iso faili, mille sain Debiani kodulehelt antava peegli lingi kaudu alla laadida . Paigutasin VirtualBox`i cd-seadmesse allalaetud .iso faili ning algaski paigaldamisprotsess. Ilmus alglaadimise aken, kus oli võimalik valida vaikimisi paigalduse, automaatse paigalduse ja ekspertpaigalduse vahel. Valisin vaikimisi. Nüüd jooksid üle must ekraani pikad tekstiread ja edasi sai valida installeerimisel kasutatavat keelt. Valisin inglise keele. Nüüd pakuti mulle valitud keele järgi asukohamaid, millest ükski ei sobinud ja tuli valida other . Edasi sai valida Euroopa, ning selle järel Eesti. Nüüd oli väike segadus klaviatuuri keele valikul , tuli võtta Ameerika. Järgnevalt toimusid mitmesugused laadimised ja siis hakkas võrgu konfigureerimine, mille käigus sisestasin hostinime ja domeeninime. Edasi tuli sisestada juurkasutaja nimi, parool ja paroolikinnitus. Neid sai ka vahele jätta. Kuid järgnevat, uue kasutaja täisnime, uue konto kasutajanime ja uue konto parooli vahele jätta ei saanud, tuli sisestada. Nüüd toimusid jälle mõned laadimised ja siis sai valida, millist kõvaketta partitsioneerimismeetodit eelistatakse, kas juhatatud või käsistsi. Valisin juhatatud. Vahepeal oli kõvaketta valik, kuid et asi toimus VirtualBox`is, polnud peale ühe midagi valida. Järgnevalt sai valida erinevate partitsiooniskeemide vahel, siit võtsin selle, mida soovitati uuele kasutajale ehk algajale . Selle skeemi järgi on kõik failid ühel partitsioonil, teiste skeemide järgi oleks partitsioone juurde loodud ja erinevad failid oleksid olnud erinevatel partitsioonidel. Nüüd toimus väike laadimine või salvestamine ja sai kinnitada, et muudatused tuleb kõvakettale kirjutada. Vastupidise valiku korral oleks partitsioonivärk otsast peale alanud. Ja veelkord küsiti kinnitust valikutele, siinkohal tuli aknas nooleklahviga vahetada ei ja vastu, et asi kindel oleks. Nüüd toimus põhisüsteemi paigaldamine ja pärast seda küsiti paketihaldusmanageri kofigureerimise käigus, kas ma tahaksin sisestada mõnda teist installeerimisplaati. Ei tahtnud ja läksin edasi. Järgnevalt soovitas paketihaldusmanager kasutada interneti peeglit, et täiendada installeerimisfaile. Võtsin soovitust kuulda ja valisin peegli asukohamaaks Inglismaa. Nüüd toimus esmalt peegli skaneerimine ning seejärel vajalike failide valimine, allalaadimine ja paigaldamine. Pärast seda sai lubada, et operatsioonisüsteem saadab korra nädalas arendajatele informatsiooni, et need saaksid seda paremaks teha. Kuna ma esialgu ei kavatse Debianikasutajaks hakata, siis ei hakanud asjatult lubama. Järgmises aknas oli kasutajal võimalus ise mitmesugust lisatarkvara valida. Siit valisin graafilise kasutajaliidese ja vaikimisi märgitud sdandartsed süsteemi utiliidid. Veel oleks võinud valida veebiserveri , printimisserveri, DNS-serveri, meiliserveri, SQL-andmebaasi ja SSH-serveri. Nüüd läks umbes pool tundi laadimise ja paigaldamise peale. Selle käigus sai valida klaviatuurikeeleks eesti keele. Järgnevalt küsiti luba suure universaalse alglaadija (GRUB) paigaldamiseks ja see luba sai ka antud. Siis ilmus teade, et paigaldamine on lõppenud ja installeerimisplaat tuleks eemaldada, muidu hakkaks installeerimine uuesti pihta.

Kasutamine

Esimesel sisselogimisel jättis Debian mulle väga hea mulje. Mitmed esmavajalikud prgrammid on kohe kaasas, isegi vektorgraafika jaoks on vahend olemas. Kõik tundus väga selge, Applications, Places ja System; esimese all programmid , teise all failid ja kolmanda all administreerimistööriistad. Ja Debian oli hämmastavalt kiire isegi virtuaalmasinas.
Algul tundus ebamäärane, kuidas ma saan Debiani VirtualBoxis uurida, seda samaaegselt kirja panna ja kuidas pärast see dokument kätte saada. Leidsin sellise lahenduse: kõigepealt kirjutasin OpenOfficega ja siis saatsin selle endale meilile.
Paremal, all nurgas on võimalus kasutada nelja töölauda, see tähendab, et vajadusel saab ümber lülituda erinevate töökeskkondade vahel. Vasakul all on nupp , mis võimaldab korraga kõik aknad minimiseerida. Paremal üleval kuvatakse informatsiooni aku laetuse kohta, internetiühenduse olemasolu, samuti on seal kuupäev ja kellaaeg . Ka helitugevuse ikoon on selles nurgas. Kui liikuda ülaääres vasakule, siis tuleb meilihalduse ikoon ja seejärel internetibrauseri käivitamisikoon. Järgmine, System nupp avab rippmenüü, kust avaneb võimalus muuta oma seadistusi, kasutada administreerimistööriistu, saada abijuhendeid, leida informatsiooni GNOME kasutajaliidese kohta, ekraani lukustada, logida välja ja lülitada arvuti välja. Järgmine, Places nupp võimaldab navigeerida kaustade vahel, töölaud, dokumendid , muusika , fotod, videod, allalaadimised, otsing, samuti ühendus serveriga, kõigile neile on siitkaudu juurdepääs. Minnes edasi Application nupu juurde, saab ligipääsu lisavahenditele, nagu pakkimisprogramm, kalkulaator , lihtsad tekstiprogrammid jne. Edasi on võimalus valida ajaraiskamiseks mitmesuguseid mänge, siis tuleb Graphics alammenüü, kust antud paketi puhul saab avada fototöötlusprogrammi Gimp , Inkscape vektorgraafika töötleja, OpenOffice joonistamisprogrammi, pluss veel mõned pildihalduse ja toimetamisega seotud programmid. Internet alammenüü laseb kasutajal valida erinevate internetibrauserite vahel, kasutada meilihaldurit, võimaldab arvutile ligipääsu kaugjuhtimise teel, samuti on siin torrentite allalaadimisprogramm. Office alammenüü laseb avada OpenOffice paketi erinevaid funktsioone, samuti leiab siit sõnastiku. Järgmine alammenüü, Sound and Video, sisaldab kõike selle teemaga seonduvat, muusika - ja videomängijaid, plaadikirjutamisprogrammi, veebikaamera ja helisalvestamise haldusvahendeid. System tools võimaldab hallata ja analüüsida kõvaketast, muuta konfiguratsiooni, luua uusi kasutajaid, näha süsteemimonitori, mis on Windows Task Manager `i analoog , kasutada internetitööriistu, samuti tegeleda veateadetega. Viimase, Universal Access alammenüü kaudu pääseb ligi Dasherile (mille tööpõhimõte jäi mulle arusaamatuks, kuid mis peaks võimaldama teksti sisestada ilma klaviatuuri kasutamata), virtuaalklaviatuurile ja tekstisuurendajale. Ekraani all- ja ülaservas olevaid ribasid saab suurendada ja vähendada vastavalt soovile ning sinna saab tõsta meelepäraseid otseteeikoone. Failihaldus on Windowsiga küllalt sarnane, mingeid väga suuri erinevusi ma ei avastanud.

Lõpetuseks

Kui peaksin Linuxile üle minema, siis valiksin ilmselt Debiani. Selle poolt räägib ka asjaolu, et kasutades graafilise kasutajaliidesega varianti , pole vaja midagi juurde installeerida, kui on vaja käsurea toiminguid teha. Samas tekitavad minus kahtlusi need tasuta lisaprogrammid. OpenOffice`s ei leidnud ma harjumuspäraste fontide valikut. Ilmselt saab neid juurde paigaldada, kuid see on jälle lisavaev. Kui püüdsin Gimp`iga fototöötlust teha, olin Photoshop `iga harjununa üsna hädas, eelkõige seepärast, et eeldasin samasugust käitumist. Muidugi on sellega võimalik harjuda, kuid kasutan mõnikord spetsiifilisi programme , nagu näiteks ArchiCAD ja see Linuxiga ei ühildu. Muidugi leidub ka Linuxi jaoks mõeldud tasuta analooge aga siis peab hakkama jälle ümber õppima. Ja kuna mu naine kasutab ka mõnikord minu arvutit, siis ei saa kohe kindlasti Debianile üle minna, seda enam, et mu naine, kui olin talle Debianist rääkinud, küsis: „Kes see Debian on, kas mõni vähetuntud tegelane „Kääbikust“?“. Lõpetuseks panen ühe pildi ka juurde. Nädalavahetusel Tartus käies avastasin, et Tartu bussipiletid kannavad Debiani logo . Vandenõuteoreetikud saaksid siinkohal oletusi teha.