Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sotsiaalne tarkvara (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on sotsiaalne tarkvara?
Sotsiaalne  tarkvara
● Mis on sotsiaalne tarkvara?
Sotsiaalne tarkvara on veebipõhine tarkvara, mis võimaldab inimestevahelist e­suhtlust. Sel ise
suhtluse eesmärgiks on tavaliselt ideede või mingi materjali jagamine, samuti ühine
elektrooniliste materjalide loomine. Al järgnevalt on lühidalt kirjeldatud mõningaid  enamlevinud
sotsiaalse tarkvara gruppe ja põhjalikumalt tööd konkreetsete programmidega.
http://et.wikibooks.org/wiki/Sotsiaalne_tarkvara
Jaotus:
● 1) Kasutajapoolne sisu („Make It“)
● 2) Kaardistamine teemade järgi („Name It“)
● 3) Koostöö („ Work  on It“)
● 4) Online otsing („Find It“)
1.2.1 Kasutajapoolne sisu („Make It“)
„Make It“ mehhanismil põhinevad Wikid, blogid, RSS infovood, foorumid, know­how’d. Wikide
levik igasse teemavaldkonda on olnud ootamatult ki re ning nende mastaapsust võib võrrelda
olemasolevate entsüklopeediatega, eristudes vi mastest toimuvate  uuenduste  ning laienemise
ki rusega, kuid ol es võrreldavad sisalduva info täpsuse poolest.
1.2.2 Kaardistamine teemade järgi („Name It“)
Kaardistamine teemade järgi, tuntud ka kui folksonomy või social tagging on kol aboratsiooni
kaudu sisu kategoriseerimismeetod. Erinevalt hierarhiliselt ülevalt al a
klassifitseerimissüsteemist, mil e puhul indekseeritakse teemad traditsionaalsete põhimõtete
järgi ning lisatakse ekspertide poolt metainfo, lisanduvad ka kasutajate ning  autorite  endi
märksõnad. Kontrol itud sõnastiku asemel sisaldab tavaliselt vabalt valitud võtmesõnu. Sel ise
meetodi  rakendamise  eesmärk on lihtsustada informatsiooni otsimist, avastamist ning sel es
navigeerimist. Hästi arendatud folksonomy on ideaalselt ligipääsetav kui jagatud sõnaraamat,
mis pärineb ja on hõlpsasti mõistetav põhilisele kasutajagrupile.
1.2.3 Koostöö („Work on It“)
Tuntud ka kui crowdsourcing ­ koostöövorm, mil e puhul traditsiooniliselt ühele isikule usaldatud
ülesanne või probleem antakse edasi  suurele  grupile. Sel es osalemine on vabatahtlik ning võib
ol a kohati tasustatud, kuid levinud  tasuks  on ka tunnustus või intel ektuaalne rahulolu. Sel ise
töövormi kasutamise eelisteks on:
­ probleemide lahendamine suhteliselt väikese  kuluga ;­ tasu tulemuste järgi;­ saadaval on laiem
ring töötajaid kui organisatsioonisisesed ressursid võimaldavad.
1.2.4 Online otsing („Find It“)
Nähtus, mida iseloomustab ehk kõige paremini inglisekeelne termin The Long Tail, mis
kokkuvõtlikult kirjeldab suure hulga kasutajate eelistuste jagunemist pikema skaala peale. Sel e
kontseptsiooni  põhitalaks on fakt, et kuigi kasutajatele pakutud  valikud  katavad ära enamuste
vajadused (olgu si s info või mil egi muu järgi) ning on seal segmendis populaarsed, leidub nende
kõrval alati ka inimesi, kel e soovid on teistsugused. Näiteks võib tuua teadmusvaramud: kuigi on
olemas professionaalide poolt koostatud entsüklopeedia Encarta, tekkisid sel e kõrvale ka
alternati vsed sarnase olemusega online  andmebaasid , mis katsid osaliselt Encartat, kuid
sisaldasid lisaks ka nn. „niši nfot“, mida esimesse ei peetud vajalikuks lisada. Long Tail on
aluseks ka sotsiaalvõrkude mehhanismile (kasutajad tekitavad nõudluse) ning on samuti levinud
mitmes ärimudelis (võrkturundus, nišitooteid pakkuvad veebipoed).
http://arvuti2.blogspot.com/2009/01/12­sotsiaalse­tarkvara­jaotus­omaduste.html
Mil iseid kasutame ise:
www.mail.ee
www. orkut .com
ww. rate .ee
www.blogspot.com
www. email .ee
www. facebook .com
www.blogger.com
www.vikipeedia.org
www.google.com
www. neti .ee
www.vikibooks.com
www.isetegija.ee
aitab kül  :)
Kuidas kasutada õppetöös:
● erinevatest blogidest on võimalik välja lugeda palju  kasulikku , mida kasutada
erinevates ainetundides.
● Paljud sotsiaalvõrgustikud jagavad infot, mida on õpilastel hea kasutada, pluss, sa
saad neilt enda jaoks pilte võtta .
● www.docs.google.com saan kasutada sel eks et, teha koos kaalasega tööd või
muud vajalikku.
         www.facebook.com   facebookis  saan jagada oma klassikaaslastega kooli jaoks
vajalikku informatsiooni.
www.vikipeedia.org sealt saab vajaliku infot kooli töödeks,referaatideks jms.
www.isetegija.ee  sealt saab töö õpetuse tunniks kasulikku infot ja häid mõtteid.
www.neti.ee sealt saab informatsiooni igaks
eluvaldkonnaks,kaasaarvatud kõigis küsimustes mis
seostuvad kooli tööga.
Sotsiaalne tarkvara #1 Sotsiaalne tarkvara #2 Sotsiaalne tarkvara #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaimerkristin Õppematerjali autor
lahti seletatud, mis on sotsiaalne tarkvara koos lingiga. Lisatud ka veel sotsiaalse tarkvara alajaotus ja igaüks on eraldi lahti seletatud. Näiteks juures veel erinevad netileheküljed, mida igapäevaselt kasutame ja millise alajaotuse alla need kuuluvad ja kuidas mida õppetöös kasutada. Piisavalt põhjalik. Kui ettekandena õpetajale ette kanda, peaks rahule jääma :)

Kasutatud allikad


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun