Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Missugune on õnnestunud kõne ja hea kõneleja (0)

1 HALB
Punktid
õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub

Esitatud küsimused

  • Kuid milline on siiski õnnestunud kõne ning kes on hea kõneleja ?
Missugune on õnnestunud kõne ja hea kõneleja.
Kõnesid on peetud juba antiikajast saadik. Välja on kujunenud kõneliigid ning nende otstarve on erinev. Kõne eesmärk võib olla informeerimine, propaganda ja veenmine või inimeste tunnete mõjutamine. Tänapäeval analüüsitakse eeskätt riigiesindajate või avaliku elu tegelaste kõnesid, kuid milline on siiski õnnestunud kõne ning kes on hea kõneleja ?
Olenemata kõneliigist tuleks meeles pidada kõne esitamise põhjust ning kõne eesmärki, siis on kindel, et ei räägita teemast mööda. Samuti on kõne puhul oluline selle ülesehitus. Kõnele eelneb rääkija viisakas pöördumine publiku poole, et nende tähelepanu köita. Kõne algab huviäratava sissejuhatusega, seejärel mõtestatakse lahti kõne olemus või probleem. Esitatakse põhiväide ning tõestatakse seda, millele järgneb poleemika ehk vastuargumentide leidmine ja nende ümber lükkamine. Lõpetuseks tõestatud põhiväitest järeldused ning lühike ja selge kokkuvõte. Kõnes on heaks tooniks tuua elulisi või isiklike näiteid. Kõne on õnnestunud, kui publik saab selle sisust aru ning kõne eesmärk on saavutatud, kas siis veenmise, informeerimise või mõjutamise näol.
Inimeste tähelepanu saamiseks on kasulik pöörduda nende poole, ennast tutvustada neile ning alustada lühikese, kuid lööva sissejuhatusega. Kõneleja peab esitama oma kõne nõnda, et see haakuks teemaga ning haaraks inimesed endasse. Rääkija võiks kasutada hääle tõstmist, millegi kindla rõhutamiseks või hoopis kasutada žestikuleerimist publikuga suhtlemiseks. Publiku ning kõneleja vahel peaks olema silmside , mis muudab kõneleja veenvaks kuna ta ei loe kusagilt otse maha. Samuti on heal kõnelejal situatsioonikohane riietus ja välimus, et tekitada publikuga ühtne tunne, sest ei tohi olla vaid välimuse näitamise peal väljas. Rääkija ei tohiks muutuda publikule igavaks või tüütuks ning mitte esitama liiga pikka või arusaamatut kõne kuna vastasel juhul on see vaid ajaraiskamine.
Õnnestunud kõne sõltub tegelikult sellest, kui osav ja hea on kõneleja. Rääkija peab publikuga saavutama usalduse ning looma temaga ühenduse, silmsideme. Kõne ja kõneleja peavad publikule huvi pakkuma. Kõne lõppedes peab olema kõne mõte jõudnud kuulajateni ning neile arusaadav olema.
Missugune on õnnestunud kõne ja hea kõneleja #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-06-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor co25 Õppematerjali autor
essee 300 sõna ja saadud hinne 4

Sarnased õppematerjalid

Kõne koostamine ja esitamine
28
doc

Kõne koostamine ja esitamine

Koht - TSG Õppeaine - Väitluskunst ja õiguse alused Periood ­ 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega.

Väitlus
Väljendusoskus kontrolltöö ISS0110
19
doc

Väljendusoskus kontrolltöö ISS0110

tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. Milline on zestide roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Kõige rohkem zestite interpreteerimine kasutatakse ärinduses. Zestid on rahvusvaheline ja arusaadav keel. Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? «Riietuse keel» - on märkide ja sümbolite süsteem. Inimene ise valib riideid, järelikult ta ise moodustab seda,kuidas ta tahaks eneseväljendada, mida ta tahakas iseendast rääkida. Mis on egotsentriline kõne? ...keel ei kohandu vastuvõtja arvessevõtmisega 78. Miks on vaja sallivust kultuuridevahelises suhtlemises? Kultuuride erinevus, stereotüübid, füüsilised atribuutid, erinevuste dimensioonid(individualism+kollektivism, kõrge ja madalakontekstilised kultuurid, võimusuhe, maskuliinsus+feminiinsus, ebamäärasuse vältimine), kommunikatsiooni tõkked(verbaalsed sõnumid, mitteverbalsed sõnumid, normid ja rollid,, uskumised ja väärtushinnangud), mõistmise

Väljendusoskus
Väljendusoskus KT-spikker
8
doc

Väljendusoskus KT (spikker)

Milline on zestide roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Kõige rohkem zestite interpreteerimine kasutatakse ärinduses. Zestid on rahvusvaheline ja arusaadav keel. Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? «Riietuse keel» - on märkide ja sümbolite süsteem. Inimene ise valib riideid, järelikult ta ise moodustab seda,kuidas ta tahaks eneseväljendada, mida ta tahakas iseendast rääkida. Mis on egotsentriline kõne? ...keel ei kohandu vastuvõtja arvessevõtmisega 78. Miks on vaja sallivust kultuuridevahelises suhtlemises? Kultuuride erinevus, stereotüübid, füüsilised atribuutid, erinevuste dimensioonid(individualism+kollektivism, kõrge ja madalakontekstilised kultuurid, võimusuhe, maskuliinsus+feminiinsus, ebamäärasuse vältimine), kommunikatsiooni tõkked(verbaalsed sõnumid, mitteverbalsed sõnumid, normid ja rollid,, uskumised ja väärtushinnangud), mõistmise

Eesti keel
Väljendusoskuse kontrolltöö - inimkommunikatsioon
16
docx

Väljendusoskuse kontrolltöö - inimkommunikatsioon

sõnumi moodustamiseks. Dekodeerimine on vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine. 24. Mis tingib ümberlülitumise ühelt kodeerimisviisilt teisele? Selle tingib eri kodeerimisviiside eri funktsioonid(esteetiline, praktiline, ametialane, sooline, vanuseline, staatuseline). Seega valib inimene erinevates situatsioonides erinevaid kodeerimisviise. 25. Mis on egotsentriline kõne? Sisekõne, endale rääkimine 26. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles(Sapir-Whorfi hüpotees). Et mingit rahvast mõista, tuleb ära õppida nende keel. Seega vajame erinevaid keeli maailma mõistmiseks. 27. Millised on keele probleemid maailma mõistmisel? Keeled on abstraktsed, faktid ja järeldused, mida tuleb keelt rääkides teada, on palju polaarseid sõnu, eufemisme ja mitmetähenduslikke sõnu

Väljendusoskus
INIMKOMMUNIKATSIOON küsimused KT-ks
6
docx

INIMKOMMUNIKATSIOON küsimused KT-ks

See määrab palju kuidas me teda enda jaoks määratleme. Esmamuljes on põhilised välimus ja esimesed sõnad. Meie mõtetes on ka palju stereotüüpe mis loovad esmamulje. Me vaatame kuidas teda ümbritsevad inimsed suhtuvad temasse ja kujundame oma arvamuse vastavalt sellele. 18.Mida tähendab esmamulje efekt?Tähendab seda et esimene informatsioon on kiõige otsustavam mulje tekkimisel, nt see kuidas isik riides käib, tema kehaehitus, isiksus, milline on tema kõne jne. 19. Mis on stereotüübid? üldistused kultuuriga seotud inimeste, objektide või sündmuste kohta 20. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust?Konteksti mõju - grupi mõju Tundlikus - mitteverbaalne kommunikatsioon. Vastuvõtja enesekindlus .Muud mõjutegurid - intelligentsus, objektiivsus, autoritaarsus, avatus, 21. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis?sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega 22

Karjäärinõustamine
INIMKOMMUNIKATSIOON
7
odt

INIMKOMMUNIKATSIOON

3. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon. 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks. 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kui sa kuuled inimest, siis sa kuuled lihtsalt tema kõne, aga kui sa kuulad inimest, siis sa pöörad tähelepanu ta jutule, kuuled ta jutu, saad aru ja jätad ta jutu meelde. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasisside roll on selline, et saada reaktsiooni inimese käitumisele. 8. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Inimkommunikatsioonis on aeg mittepööratav ja mittekorratav. 9. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Efektiivne on siis, kui see mida saatja mõtles on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 10

Karjäärinõustamine
Väljendusoskuse KT 2012
8
docx

Väljendusoskuse KT 2012

põhinevad peamiselt varasematel kogemustel. Inimesed tajuvad seda, mida nad on harjunud tajuma. 19. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. 20. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Primaarne ja sekundaarne assotsiatsioon jmida sõna esile kutsub. (Negatiivne, positiivne, semantiline diferentsiaal, kultuur ja kaastähendus). 21. Mis on egotsentriline kõne? Sisekõne, endale rääkimine 22. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles 23. Millised on keele probleemid inimkommunikatsioonis? Keele probleemid on: abstraktne keel, järeldused, eufemismid, polaarsed sõnad, mitmetähenduslik keel. 24. Mida uskuda, kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? Kui mitteverbaalne käitumine läheb verbaalse sõnumiga vastuollu, siis usutakse pigem

Väljendusoskus
Teatriteaduse alused-kordamisküsimused
20
docx

Teatriteaduse alused (kordamisküsimused)

Lavastuste sisu suhetes ühiskonnaga. Teatri sotsiaalsed ülesanded ühiskonnas: kas meelelahutus või sõnumikandja? Kultuuripoliitika ja teatriinstitutsioon ­ lai plaan, kuidas teater ühiskonnas toimib. Sõnateater ­ põhineb kirjalikul (draama)kirjanduse tekstil või protsessdramaturgia käigus loodud tekstil või dokumentaalmaterjalil. Fikseeritud tekst puudub. Väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Sõnateatri alla kuuluvad rühmatööd ja protsessdramaturgia, dokumentaalteater, improvisatsiooniline teater, laste- ja noorteteater, stand-up komöödia, raadio- ja teleteater. Muusikateater ­ ooper, operett, muusikal. a) Ooper ­ klassikaline, rangelt reglementeeritud muusikateatri zanr. Vanim zanr, mille puhul kasutatakse nüüdisaegseid tehnikaid. Ooperi osad: aaria (ühe laulja suurem muusikapala, väljendab tundeid), retsitatiiv

Draama õpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun