100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
45 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Vilmar Kaal
Õppematerjali autor
KUULAMISOSKUS Kuulamine on midagi enamat kui lihtsalt kuulmine. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja alalhoidmisel hädavajalik, mille puudumisel kannatab sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl. .Kuulata, see tähendab mõista. Kuulamine pole üksnes info hankimine, vaid ka teise inimese aktsepteerimine. Kuulamisoskus on õpitav nagu teisedki suhtlemisoskused. Kuulamise etapid: · kuulmine füüsilises mõttes; · interpreteerimine kuuldu teadvustamine; · hindamine info olulisus, rääkija prestiiz ja karismaatilisus;
Kui laastava mõjuga ja ometi kui tavaline on see, et räägitakse millestki endale väga olulisest ja avastatakse äkitselt, et kaaslane õigupoolest ei kuulanudki ja andis vaid automaatseid ja mehaanilisi vastuseid. 2.1 Mis mõjutavad meie kuulamisoskust? Meie ühiskonnas levinud viletsa kuulamisoskuse peamine põhjus on see, et juba varakult saame me range koolituse mittekuulamisest. Terapeut Franklin Ernst ütleb, et ,,elu esimestest aastatest peale on kuulamisoskus inimese kõige enam treenitav tegevus." Ernst märgib, et tavaliselt määratakse laps tema kõige mõjutavamas eas pidevale kuulamisvastaste käskude dieedile. Vanemad ütlevad: ,,Selliseid asju meie peres kuulda ei tahaks." ,,Ära pane teda tähele." ,,Tee, nagu sa ei märkakski seda." ,,Ära võta seda tõsiselt."
Sisukord 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 1.1 Aktiivne kuulamine.............................................................................................. 4 1.1.1 Vaikne kuulamine..........................................................................................4 1.1.2 Peegeldav kuulamine.....................................................................................5 1.1.3 Empaatiline kuulamine..................................................................................5 2 KUULAMISTÕKKED............................................................................................... 6 3 KUULAMISTEHNIKAD........................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 11
........................................... 13 SISSEJUHATUS Kuulamine pole oma kõnejärjekorra ootamine, lihtsalt vaikimine või kannatamatult kaasanoogutamine, justkui teades, mida teine osapool kavatseb rääkida. Kuulamine on eelkõige segu kuulmisest ja keskendumisest püüd mõista ja teisest aru saada. Ma valisin oma referaadi teemaks kuulamine, kuna ma olen veidi uje inimene, siis ei pruugi ma alati tähelepanu pöörata sellele, mida minuga räägitakse vaid olen rohkem omas mullis. Kuulamisoskus on aga inimsuhete loomisel ja hoidmisel hädavajalik. Hea ja halva kuulaja tunneb koheselt vestluse alguses ära. Hea kuulaja tõmbab inimesi enda ligi, ta on positiivne inimene, inimesed tahavad temaga suhelda. Ta saab aru, mida inimene talle öelda tahab, mõistab tema soove ja vajadusi ning oskab probleeme lahendada. Heast suhtlejast õhkab rõõmsameeldust, positiivsust. On ka neid inimesi keda, saame nimetada halvaks kuulajaks. Neid ei huvita see mida teine
(rääkija) pingutustest. Väga oluline osa suhtlemisprotsessi õnnestumisel on just nimel sõnumi vastuvõtjal. Tihtipeale arvatakse, et kuulamine toimub mehhaaniliselt, kuid unustatakse, et tegelikult nõuab ideaalne kuulamine väga suurt loovust ja oskusi sellel alal. /6/ 3. Kuulamine Vastutus efektiivse suhtluse eest lasub samavõrd kuulajal kui rääkijal. Enamik inimestest arvab, et on head kuulajad. Arvatakse, et kuulamisoskus tuleb loomulikkusest. Tegelikult on kuulamine aga, nagu teisedki kommu- nikatsiooni elemendid (rääkimine, kirjutamine, lugemine), väga keeruline tegevus. /10/ Hea kuulamisoskuse õppimine on paljudel juhtudel edu aluseks. Paljud juhid ja ülemused veedavad suurema osa oma päevast klientide, kolleegide, vahendajate ja teiste inimestega suheldes. Kes oskab teiste juttu tähele panna, see õpib sellest, kes mitte, see ebaõnnestub oma tegemistes. /4/
Tallinna Teeninduskool KUULAMINE Referaat suhtlemispsühholoogias Õpilane: Anna Popova 2013 1. SISSEJUHATUS Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on ära kuulatud. Kuulamisoskuse puudumine on ohtlik. Jääte ilma olulisest inform
LUUA METSANDUSKOOL KUULAMINE Referaat suhtlemispsühholoogias Koostaja Katrin Pukk Metsamajanduse kaugõppe III kursus Räpina 2005 1. SISSEJUHATUS Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on ära kuulatud. Kuulami
Igapäevased oskused Robert Bolton «Sotsialiseerumise tulemusena omandab inimene juba mõningaid suhtlemisoskused. Kuid inimese toimetuleku taset saab nende oskuste osas tõsta. Igaüks suudab olla inimsuhetes määratult mõistvam, aupaklikum, soojem, ehedam, avatum, otsesem ja konkreetsem. Korralike teoreetiliste teadmiste, paslike eeskujude ja rohkete isikliku kogemuse võimaluse abiga on võimalik inimlikumaks saamise protsessi veelgi kiirendada» (G. Gazda). 1 Oskused, mis aitavad ehitada silda inimeste vahele «Inimese suurim saavutus maailmas on isikute vaheline suhtlemine» (K. Jaspers). Meie ühiskonnas on harv juhus, et inimesed jagavad seda, mis on tõesti oluline - õrnu, arglikke, tõrksaid tundeid, hapraid, tundlikke, tugevaid avaldusi. Üksikolekud: 1) Loominguline, rõõmus ja terviklik
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid