Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keisri hull kokkuvõte (23)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis armastab armastuse nimel kas või surma?

  • „Keisri hull“
  • J. Kross


    Kokkuvõte
    Romaan on kirjutatud Jakob Mätliku poolt päevikuvormis ning keskendub aadlik Timotheus von Bocki elule. Timo on balti aadlik, kes elab Võisiku mõisas. Ta on tsaari Aleksander I üks lähikondlasi, ent tema enda vaated ei lange kokku riigis toimuvaga. Seega otsustab ta avaldada läheneval Maapäeval manifesti, mille saadab enne ka tsaarile. Aleksander I aga leiab, et seesugused seisukohad, sh põhiseadusliku riigikorra kehtestamine, ohustaksid tema positsiooni ning vaatamata varasematele soojadele suhetele, laseb ta Timo vangi panna. Laiemale avalikkusele põhjuste tagamaid aga ei avaldatagi. Timo on abielus talutüdruk Eevaga – see on pälvinud seltskonna halvakspanu. Timo lasi Eeva ja ta venna, teose minategelase Jakobi Masingu juures koolitada . Timo vangis viibides sünnib neil ka poeg – Jüri. Viletsate tingimustega vanglas viibib Timo üheksa aastat, sest uue tsaari võimule tõusmisega kuulutatakse mees nõdrameelseks ja vabastatakse, kuid siiski jääb talle eluaegne koduarest. Ta asub elama Võisiku mõisa ühte kõrvalhoonesse, mitte aga enam peamajja, kus nüüd elavad tema õde Elsy ja õemees Peeter. Hoolimata pikast vangistusest jääb Timo siiski oma vaadetele kindlaks ning jätkab kirjatööd, olgugi et tsaari nuhid teda pidevalt jälgivad. Vangis viibides olid mehel hullusehood, kuid tema tervis paraneb vabanedes. Mõnikord aga ei suuda ta siiski täiesti adekvaatne olla. Mõnda aega plaanib mees Pärnu kaudu välismaale põgeneda, kuid lõpuks otustab siiski ümber, sest saab süsteemi paremini õõnestada kohapeal viibides. Jakob armub algul Timo järele nuhkiva Lamingu tütresse Jetesse, kuid otustab tüdrukul minna lasta, sest puudub usaldus. Hiljem abiellub minategelane Annaga, kes on aga samuti Laminguga verekaudu seotud (tema vallaslaps). Timo sureb kahtlastel asjaoludel pardipüssist lastud kuuli läbi – ei ole teada, kas tegu on enesetapuga, mis küll ei läheks tema isiksusega kokku, või tapab ta nuhk ( Laming ). Teose tegevus toimub 19. sajandil ning osaliselt on aines ka tõsieluline.
  • Probleemid


    • Väärtused – kas tähtsam on kindlaks jääda oma seisukohtadele või need alla suruda, kui see peaks eluolu halvendama ja ühiskonna halvakspanu teenima ? Timo otsustas oma eesmärkidele truuks jääda ja neid avalikult ka esitada, olgugi et see ta vangi viis ja seltskonna ees põlu alla pani. Välismaal oleks tal küll kergem olnud, ent ta otsustas jääda Eestisse, et olla raudnael impeeriumi ihus.
    • Hullus – kas Timo oligi hullumeelne või vaid teeskles nõdrameelsust vastavalt vajadusele? Selle üle arutles Jakob oma päevaraamatus, kuid ühest ja ainust vastust polegi – arvatavasti natuke nii üht kui teist. Timo hullus sümboliseerib teisitimõtlemise hukkamõistu – riigivõimuvastased kui nõdrameelsed.
    • Ühsikonnanormid – baltsisakslased käitusid tihtipeale kindlate reeglite järgi, mis olid nende seisusele kohased, Timo aga astus neist üle – näiteks abielludes talutüdrukuga. Tal küll olid aadlile omased voorused – oskas pilli mängida, oli intelligentne , harrastas jahil käimist – kuid erinevalt teistest ei allunud ta tuimalt normidele, vaid seisis oma eesmärkide eest.
    • Kuuluvus - Suuresti Timo tegevuse tõttu on Jakob nii-ööelda kahevahel: pooleesti talupoeg, kes ei ole ”puhas” eestlane ega ka sakslane . Samuti olid lood eevaga, keda kumbki osapool otseselt omaks ei pidanud. Kuid leidus üksikuid, kes siiski aktsepteerisid (nt Georg, Masing, Rosenplänter).

    Tegelased
    • Timotheus von Bock - aadli päritolu sõjalise auastmega intelligentne meesterahvas, kes oli Aleksander I juures heas kirjas. Ta oli väga avameelne ning ei kartnud oma arvamust välja öelda. Enne üheksaaastast vangisviibimist oli mees noor, sale , hea välimusega ning rõõmsameelne. Kuid hiljem, pärast vabanemist aga vaevatud ning nägi vanem väljagi, kui tegelikult oli. Ta esines vahel hullusehooge, kuid mõnikord ta ka teeskles neid ise. Timo oligi keisri hull. Ta suri kahtlastel asjaoludel püssikuuli läbi.
    • Eeva – talupoja seisusest tütarlaps, kes Timo toetusel asus Masingu juurde õppima. Ta oli Timoga abielus ning neil oli ka poeg Jüri. Eva oli Timo jaoks väga oluline ning ta ei tahtnud talle kurba meelt valmistada oma hullusega, olgugi et naine tema mõjul siiski teatud määral inimeste halvakspanu kannatama pidi.
    • Jakob – teose minategelane, kes on selle kirjutanud päevikuvormis. Ta oli Eva vend ning aitas teda ja Timo põgenemise kavandamisel. Ta oli abielus Annaga.
    • Laming - mõisavalitsejast keisri nuhk. Tema ülesanne oli keisrile ette kanda Timo olukorrast.

    Mõtted
    • „Armastus on kõigest vägevam.“
    • „Üldse – välismaale lähevad ainult need, kes tahavad iseenese eest kätte maksta. Kes tahab midagi tähtsamat, jääb koju.“
    • „S u u r armastus peaks ju olema see, mis armastab armastuse nimel kas või surma!?“
    • „Oo – Issand mängib Beethovenit...“ (kõuemürina kohta).
    • „Valitsus, kes käsib rahval päevast päeva palvetada isikute eest, keda terve maailm endastmõistetavusega vihkab, asetab kiriku kahtluse alla, et polegi tegemist kiriku, vaid politseiteatriga...“
    • „Isegi keiserlikul võõrutamistaotlusel on rüütellikkuse helk...“
    • „Kes valetab, selle suu tapab tema hinge ära.“
    • Kindlaid ja käesolevaid väärtusi ei tohi ebakindlate tulevaste väärtuste nimel mängu paisata.“
    • „Me pöörame kõik näo kõrvale, kui mingi asi on liiga selge.“
    • „Suur armastus ei pea tähendama täielikult pimestatud pilku.“
    • „Pole rohkem püsivaid põhimõtteid maailmas kui need: Armastus, Tõde, Jumal“.

  • Keisri hull kokkuvõte #1 Keisri hull kokkuvõte #2 Keisri hull kokkuvõte #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1535 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 23 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kaisa M Õppematerjali autor
    kokkuvõte koos tsitaatide ja tegelaste kirjeldustega

    Sarnased õppematerjalid

    Keisri hull-imkats
    2
    docx

    "Keisri hull" imkats

    I - Inimene Jaan Kross oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Peategelaseks on Võisiku mõisnik Timotheus von Bock. Tal oli ühiskonnas hea positsioon. Ta kuulus keiser Alekrander I lähikonda. Ta oli lubanud keisrile alati tõtt rääkida. Ta kirjutas manifesti, mida ta tahtis Maapäeval ette lugeda. Ta lasi seda lugeda enne ka keisril. Seal olid kirjas kõige avameelsemad mõtted keisri enda kui ka valitseva riigikorra kohta. Need mõtted aga keisrile ei meeldinud, sest need oleks andnud rahvale rohkem õigusi ning sellega oleks keisri enda võim vähenenud. Aleksander I lasti Timo üheksaks aastaks vangi saata. Timol oli valida, et kas ta vabandab keisri ees või läheb vangi. Tema otsustas aga oma põhimõtetele kindlaks jääda ning läks vanglasse. Timotheus von Bock/Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga ­ Aleksander Esimesega

    Kirjandus
    Keisri hull
    17
    doc

    Keisri hull

    Keisri hull "Keisri hull" on Jaan Krossi kirjutatud romaan, mis ilmus 1978. aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock (1787­1836), kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra. "Keisri hull" on üks maailmas tuntumaid eesti kirjandusteoseid: seda on tõlgitud vähemalt 16 keelde. Bock sokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes keisri vallastütre hiilgavast partiist ja abielludes naisega pärisorjade hulgast. Timotheus von Bock oli eetilisusest käituv tegelane Krossi loomingus. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid. Teos on kirjutatud päevikuvormis, märkmeid teeb toimunu kohta väljamõeldud tegelane, Eeva vend Jakob. Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli

    Kirjandus
    Jaan Kross-Keisri hull-analüüs
    2
    docx

    Jaan Kross "Keisri hull" analüüs

    Jaan Kross ,,Keisri hull" 1.Teose idee Jaan Kross püüab lugejale tõestada keisri võimu suurust ning tähtsust. Ta esitleb veenvalt sellel ajal elanud inimeste suhtumist uudsetesse ideedesse ning demokraatiasse läbi Jakobi päevaraamatu. Samuti näitab ta, mis juhtub nendega, kes mõtlevad keisrile vastupidiselt ning julgevad seda ka välja öelda. Ma arvan, et raamatu põhiideeks oligi näidata, et kuigi olles ühiskonnas tunnustatud positsioonil on üksikisiku arvamuse kuulda võtmine väga

    Kirjandus
    Jaan Kross-Keisri hull-analüüs
    6
    docx

    Jaan Kross „Keisri hull“ analüüs

    Jaan Kross ,,Keisri hull" 1.Teose idee Jaan Kross püüab lugejale tõestada keisri võimu suurust ning tähtsust. Ta esitleb veenvalt sellel ajal elanud inimeste suhtumist uudsetesse ideedesse ning demokraatiasse läbi Jakobi päevaraamatu. Samuti näitab ta, mis juhtub nendega, kes mõtlevad keisrile vastupidiselt ning julgevad seda ka välja öelda. Ma arvan, et raamatu põhiideeks oligi näidata, et kuigi olles ühiskonnas tunnustatud positsioonil on üksikisiku arvamuse kuulda võtmine väga

    Eesti keel
    Nimetu
    12
    doc

    Nimetu

    "Keisri hull" Jaan Kross 3.Mahlakuu 10217 Kronoloogiline syndmuste kokkuvõte: Tegevus algas Napoleoni-sõdade päevil. Väikesse Eestimaa mõisa sõitis perepoeg (ohvitser) koos oma sõbra Timotheus von Bock`iga (samuti ohvitser). Eelpoolmainitud Timotheus von Bock kohtus seal mõisateenijana töötava Eesti soost talutydruku Eevaga, kes talle meeldima hakkas. T.v.Bock läks Eeva isa juurde kosja. Sellel läks alguses sitt keema, sest ta arvas, et sakslane tahab ta tytre litsiks teha ja tuli seda talle veel nina alla hõõruma, ent T. v. Bock selgitas asja ära. T. v

    Kirjandus
    Jaan Kross- Keisri hull-
    7
    odt

    Jaan Kross ,,Keisri hull''

    Teda iseloomustati kui saksa püstes prantsuse keelt kõnelevat pooleesti talupoega. 13. mai 1829 tegi Annale abieluettepaneku ning sai jaatava vastuse. Terve teose vältel üritas Jakob saada vastuse küsimusele: Kas Timo on hull? Tal oli Annaga laps Eeva(väike Eeva) ning ta kolis oma õe juurest eemale Põltsamaale, kuhu olid 500 rubla eest maja soetanud. Peter von Mannteuffel(eesti keeles meeskurat) .. oli Timo (Elizabethi) õemees, kes oli Timo arvates ebasümpaatne, rängakondiline, tuklase

    Kirjandus
    Keisri hull
    2
    doc

    Keisri hull

    Timo ei tahtnud põgeneda, vaid olla kui raudnael keiserriigi ihus. Kuidas lõpeb? Timo sureb oletatavalt Lamingu käe läbi. Anna sureb vanadusse, korjates õunu. Eeva annab Timo vennale Karlile korvi. Jakobi ja Anna ainuke laps, väike Eeva, abiellub tohtriga ning suur Eeva elab oma majas ning külastab Timo hauda. Jakob annab proua von Bockile Timo keisrikäsikirja. Jakob läheb välismaale ning annab päevaraamatu Jürile. Miks? Jaan Kross püüdis lugejale tõestada keisri võimu suurust ning tähtsust. Ta esitles veenvalt sellel ajal elanud inimeste suhtumist uudsetesse ideedesse ning demokraatiasse läbi Jakobi päevaraamatu. Samuti soovis ta näidata, mis juhtub nendega, kes mõtlevad keisrile vastupidiselt ning julgevad seda ka välja öelda. Ma arvan, et raamatu põhiideeks oligi näidata, et kuigi olles ühiskonnas tunnustatud positsioonil on üksikisiku arvamuse kuulda võtmine väga ebatõenäoline, kui

    Kirjandus
    Keisri hull
    2
    doc

    "Keisri hull"

    Jaan Krossi ,,Keisri hull" Sisukokkuvõtte Jaan Krossi ajalooline romaan ,,Keisri hull" jutustab ühest kõrgest soost isikust, kes, jäänud truuks oma tõekspidamistele, pidi taluma vangistust ja piinamist. Timotheus von Bock oli keiser Aleksander I tiibadjutant ja parem käsi, mistõttu oodati talt kuuletumist ja lugupidamise näitamist keisri vastu. Samas nägi Timo riigis aset leidvat mõtlematust ja alatut käitumist. Ohvitser von Bock otsustas valedega ühiskonnas mitte kaasa minna ning astuda neile vastu. Timo saatis keisrile manifesti, milles olid kirjas tema mõtted Vene impeeriumi korraldusest, mida ta kavatses ka Maapäeval ette lugeda. Manifest oli keiser Aleksandrile aga vastuvõetamatu ning ta ei saanud selle ettekandmist lubada. Timo oli

    Kirjandus




    Kommentaarid (23)

    rannooo profiilipilt
    rannooo: põhjalik ja hea, sobib täpselt 12kl kirjanduse arvestuseks.
    00:00 15-10-2010
    mariks profiilipilt
    mariks: Lühike, põhjalik, loodan et aitab töö ära teha.
    07:48 30-11-2010
    taavet02 profiilipilt
    taavet02: küllaltki tühi 50 punkti ei ole väärt
    17:31 10-11-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun