Eluolu Roomas Rooma seisused o Senati-aristokraatia o Ratsanikuseisus o Vabad talupojad, käsitöölised o Proletaarid o Orjad, vabakslastud 2. Perekond o Rooma perekond familia o Mehekeksus, piiramatu võim o Naised poliitilise õiguseta o 7-aastasena lapsed kooli, kirjaoskus o Rikkamate perede lastel koduõpetajad o Poisid võtsid osa väeteenistusest 3. Rõivastus ja toit o Igapäevane rõivas tuunika o Pidulik pealisrõivas tooga o Toit leib, puder, kala, puu- ja juurvili; rikkamatel lihatoidud o Jook veega lahjendatud vein 4. Rooma linnapilt o Nelinurksed kivimajad aatriumiga o Forum Romanum Rooma foorum o Templid, panteon o Veejuhtmed akveduktid o Termid saunad, kultuurikeskused o Amfiteatrid, hipodroomid o Teatrid 5. Rooma kõnekuns...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat: Kõnekunst Roomas Tallinn 2007 Roomasse jõudis retoorika ehk kõnekunst esimesel sajandil eKr. Roomlased võtsid üle kreeka kõnekunsti saavutused ja kohandasid neid oma oludele. Nad hindasid kõrgelt elava sõna ilu, väljenduse täpsust, stiili lihvitust ning esineja meisterlikkust. Roomas peeti kõrgema hariduse kõige tähtsamaks koostisosaks retoorikat ehk kõnekunsti. Poliitikute edu sõltus oluliselt selles kuidas nad suutsid vastaste seisukohti kummutada ja veenda teisi oamenda seisukohtade õigsuses - see tagas edu rahvakoosolekul, senatis ja kohtus. Iga roomlane, kes tahtis teha poliitilist karjääri, pidi kõnekunsti tundma. Vabariigi perioodil püüdsid üldharidusliku ettevalmistuse saanud noored roomlased õppida kõnekunsti tuntumate riigimeeste või advokaatide juures, jälgides või jäljendades nende esinemisi. Viimast lihvi saadi...
Rooma kirjandus ja kultuur on alguse saanud Rooma linna järgi, mis legendi kohaselt sai nime Romuluse nimeliselt mehelt, aastal 753 ekr. Rooma kirjandust peetakse vanakreeka ja Lääne-Euroopa vahelüliks, sest Rooma kirjanduse loomises on järgitud Kreeka kirjandust, kuna teosed olid ladina keeles, mida osati rohkem. Kuldsel ajajärgul loodi kuldne ladina keel ehk klassikaline kirjanduskeel 2 tuntumat kõnemeest olid J.Caesar ja T.Cicero.Rooma kõnekunsti areng oli oluline, sest inimesed, kes tahtsid saada kohtunikuks/ advokaadiks vms pidid oskama hästi kõnekunsti. Rooma kirjanduse tuntuim esindaja oli Vergilius ja tema peateos oli " Aeneis ". Tänapäeva teatri ja Antiikteatri erinevusteks olid need punktid : Tänapäeva teatri kostüümid oli arenenumad, teater toimus saalides ehk kindlates teatrimajades või kultuurimajades, maksab rohkem, kutseliste näitlejate vastu pole midagi, dekoratsioon parem ja tehnika arenenum. Antiikteatris oli kõ...
Rooma kõnekunst 1.saj ekr hakkas rooma kirjandusest kaduma võõramaine ainestik. Kirjanduses valitsesid proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitika ja riigitegelased. Sellel ajajärgul loodi ka klassikaline kirjanduskeel ehk kuldne ladina keel. Silmapaistvamad kõnemehed olid sellel ajal Caesar ja Cicero. Rooma kirjandus Rooma kirjanduse keeleks oli ladina keel. Roomlaste algupärane kirjandus kasvaas sellel alusel, mille kreeka kirjandus oli rajanud, ja sai ühtlasi vanakreeka ja Lääne- Euroopa kirjanduse vahelüliks. Rooma rahvaluules olid esindatud kõik folkloori põhizanrid. Rooma kirjanduseelses perioodis oli üks levinumaid näidendiliike atellaan. Arhailises ajajärgus võeti rooma poolt üle kreeka jumalad. Kreeka jumalad võeti omaks põhjusel, et rooma usundis polnud jumalad veel kuigi karakteriseeritud. Roomlastele pakkusid 3.saj ekr huvi vanad zanrid nagu eepos, tragöödia ja komöödia Rooma kirjanduse rajajaks oli endisest orjast kirik...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT RETOORIKA AJALUGU Referaat Juhendaja Jelena Rootamm-Valter NARVA 2015 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 1 Retoorika ajalugu..........................................................................................................................3 1.1 Retoorika Vana-Kreekas........................................................................................................3 1.2 Retoorika Vana-Roomas........................................................................................................6 1.3 Retoorika keskajal..................................................................................................................7 1.4 Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther.................
Rooma oraatorite kunstiline retoorika Retoorika saanud suuri mõjutusi Kreekast, kus tegelased pidasid üsna pikki kõnesid, dialooge. Atikas (kreekas) kujuneb kõnekunst eraldi distsipliiniks, sai eraldi hariduseks, tekkis hulk oraatoreid, advokaadiprokurörina. Kuulsaim Demostenes, Sokrates, Lysias. Kreeklastest õpetajad 4. saj eKr muutusid populaarseks esimestest kõnekunsti teoreetikutest Sorgias Sitsiiliast pärit, kes tuli Kreekasse. Temalt pärit palju retoorika kõnepidamise kunstist, pidem kirjandusteosed (gorgilised). Kõnekirjutaja elukutse ehk logograaf tekkimse peale kirjutasid kohtu jm kõnesid. Kreekas pidi end kohtus ise kaitsma. Kreekas kujunes välja kolm põhilist kõnetüüpi 1)kohtukõne (kedagi süüdistades/kaitstes) 2)poliitiline kõne (mõjutada rahvast oma poolehoidjateks) 3)pidulik kõne (pidulikel sündmustel) ehk epideintiline kõne retoorika õppimine oluline eriti ülemkihi jaoks. Arendati välja kõneteooria, mis tavaliselt ...
1.Kreeka linnriigid: ühiskond, valitsemine, kodanikkond, eluolu, Sparta ja Ateena võrdlus. -Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Demokraatlik.Linnriiki valitsesid ja põhilist võimu omasid kodanikud(põliselanikud mehed).Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekutel, selle kõrval eksisteeris ka rikastest kodanikest koosnev nõukogu. Igal aastal valis rahvakoosolek riigiametnikud, kelle kohus oli juhtida polise sõjaväge jne. Enamik polise elanikke olid talupojad, olid ka käsitöölised ning kõige mõjukam osa olid aristokraadid. Vaesed kodanikud olid tihti rahulolematud, aristokraadid võitlesid suurema mõjuvõimu eest. Võrdlus: Sparta oli sõjanduslik ühiskond, Ateena orjanduslik. Spartas ei keskendutud kooliharidusele, pigem sõjandusele. Spartas jagunes ühiskond rohkem laiali, kõik meessoost kodanikud olid sõdurid. Platoni õpetuses jagunes ühiskond 3 kihti: töölised-sõdurid-valitsejad 2.Hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. -Kreeklased e. ...
Rooma ühiskond ja eluolu Seisuslik ühiskond Ülemkiht: · Keiser · Senaatoriseisus (ülikud) · Ratsanikuseisus (rikkad ja mõjukad) Alamkiht: · Vabad mehed(käsitöölised, põlluharijad, proletaarid) · Vabakslastud · Orjad Perekond · Patriaarhaalne pere pereisa võimu alla kuulusid naine, alaealised lapsed, abiellumata tütred, pojad oma peredega a kõik kodakondsed. · Naised isa, abikaasa või meessugulase eestkoste all. Kasvatus ja haridus · Perekonna ülesanne · Haridusel praktiline ja sõjaline sunnitlus · Enamik poisse (ja ka mõned tüdrukud) käisid koolis · Rikastel koduõpetajad · Avaliku elu tegelaseks harimine: kreeka keel ja kultuur, rooma kirjandus ja ajalugu, kõnekunst + sõjaline ettevalmistus Rooma õigusriik Rooma oli õigusriik, st riigivõimu teostamine pidi olemine kooskõlas õiglusega. Seaduste loomisel tugineti pretsedendile(varem sarnase ...
Rooma kirjanduse põhiperioodid. Vanim ajajärk kuni 240 e.m.a Kreeka eeskujude jäljendamine kuni Cicer kirjandusliku tegevuse alguseni (a. 240-81 e.m.a) Rooma kirjanduse kuldne ajajärk (Cicero aeg ooma proosa õitseaeg) Rooma kirjanduse hõbedane ajajärk Augustuse surmast Traianuse surmani Rooma kirjanduse vasken ajajärk hiline impeeriumi aeg Traianuse surmast antiikaja lõpuni ( a.117-476 m.a.j Komöödia Algust tegi Livius Andranicus, kes valis süzeesid Trooja tsüklist. Ta sai ka Rooma dramaatikas juhtivaks Kirjutati värssides ja kanti ette mitmesuguste mängudel Komöödias säilisid kreeka süzee ja kreeka tegelased Näitlejad kandsid kreeka riietust, milles tulenes ka zanri nimetus. Roomlaste teatris puudus koor Koosnesid dialoogiga vaheldivaist retsitatiividest ja sooloaariaist Proosa Esimesel ajajärgul tõusid esile ...
Vana-Rooma Asub Appenniini poolsaarel. Jagunes geograafiliselt kolmeks: *Põhja-Itaalia-gallialased (geldid) *Kesk-Itaalia- etruskid, itaalikud, samniidid *Lõuna-Itaalia- kreeklased Piirkond oli nii jagatud u. 8.saj. eKr. Kronoloogiline ülevaade: 1. Kuningate aeg (8.-6.saj. eKr) -Romuluse ja Remuse legend 2. Vabariigi aeg (res publica) ( 6.-1.saj. eKr) -Kodusõdade aeg (2.-1.saj. eKr) 3. Keisririigi aeg -Varane keisririik (1.saj eKr-3.saj.) -Hiline keisririik (3.saj.-5.saj.) Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid-esimene kõrgkultuur Itaalias Linnriigid. Linnriike oli kokku 12, neil oli valitav kuningas, seal toimus laiaulatuslik orjapidamine ja naistel oli ühiskonnas suur osatähtsus. Kultuur-kõrgeltarenenud põllumajandus ja kunst, surma osatähtsus religioonis, ennustamise suur tähtsus. 753. a. eKr- Rooma linna asutamine Riik. Seadused. Sõjavägi. 510. a. eKr-Res Publica (Vabariik) Kõige olulise...
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND NARVA KOLLEDZ ÕPPEKAVA ,,NOORSOOTÖÖ" Nikita Anissin RETOORIKA AJALOOST Referaat Juhendaja lektor Jelena Rootamm-Valter NARVA 2018 1 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................3 I. RETOORIKA AJALUGU........................................4 Antiik Kreeka.......................................................4 Vana-Rooma........................................................5 Retoorika kesajal...................................................6 Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther..................7 Eestikeelse kõnekunsti areng.....................................8 II. TEGELASED...................................................9 1. Sokrates..........................................................9 2. Platon.....................
Maailmakirjandus - iga rahva kirjanduse parim osa, mis on ületanud rahvuse piirid ning saanud kõikide rahvaste ühisomandiks Rahvuskirjandus - ühe rahvuse kirjandus Antiikkirjandus - vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on loodud 8saj eKr-5saj pKr, algselt teosed Egiptuse papüürustel, hiljem pärgamentidel Zanrid - eepos, tragöödia, komöödia, ood, hümn, satiir, dialoog, kõne liigid jne Tragöödia - lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng Komöödia - meelelahutuslik naljamäng Müüt - uskumusega seotud pärimuslik jutustus maailma loomisest Maailma teke - usuline, teaduslik, müütiline Kreeka mütoloogia - jumalad inimesega sarnased, maailma lõid jumalad (kõigepealt Kaos, sellest eraldus Maa(Gaia) ja ta abikaasa Taevas(Uranos). Nende lapsed olid titaanid, Kronose lastest said kreeka jumalad. Jumalad elasid Olümposel) Herakles - vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros, maskuliinsuse kroon, kuninglike klannide esivanem, tuntud o...
Sugukondliku traditsiooni tähtsus: riigiametisse pääsesid joogiveega, keisrite ajal levisid kõikjal impeeriumis. jõukad, seetõttu juhtis riiki kitsas perekondlik ring (nobiliteet), suur teed ja sillad hakati rajama juba vabariigi ajal (kivist) osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve Rooma õigus riik toimis seaduslikul alusel (õigusriik), seadused nobiliteediperekondadest. määrasid riigikorra ja kohtupidamise, kõik rooma kodanikud olid Klienteelsuhte tähtsus: patroon (eestkostja) ja klient (kaitsealune) seaduse kaitse all, õigus kaevata edasi, keiser oli kõrgeim toetasid teineteist vastastikku: patroon andsi kliendile maad seaduseandjam ülemkohtunik pidi andma seadusi välja riiklikest kasutada ja kaitses teda kohtus, klient saatis patrooni sõjaretkedel, huvidest lähtuvalt, seadusandlus sai alguse kaheteistküm...
Eepos on ulatuslik värsides kirjutatud jutustav teos , mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel (rõh.:vaprust,lojaalsust,inimlikkust) Valm on õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt,mis koosneb sündmustest ja õpetusest(valmimeistrid:kreek.Aisopos;room.Phaedrus) Tragöödia on lepitamatu konfliktiga ja kurva lõpuga näidend,mille õilis p.tegelane hukkub ebavõrdses võitluses.Tekkis 534eKr. (1teater).Näitlejate vahelised dialoogid vaheld.kooriga ja tragöödia oli värsivormis ja arenes koorimeelikast.Hiljem tekkis nõue et tegevus toimuks ühes paigas ühe päevaga.Eesmärgiks oli kalarsis,vaataja hingeline puhastumine,kui elab kangelasele kaasa.Põhiprobleem oli ,et kuidas vältida kannatusi.Vastuseks mõõdukus või võimatus.Saatusetragöödias on esiplaanil üksikindiviidi võitlus traagilise ettemääratusega. Autorid:Sophokles,Euripides,Aischylos. Aischylos.Trag.klassik.vorm;teine näitleja;teema poole poolest kokku kuuluvad 3 näidendit liitis trigoloogiak...
pealetungid, suur rahvasterändamine), Bütsantsi tugevus (hea geograafiline asend ja majandus) Suur rahvasterändamine algus: 375-hunnide sissetund Euroopasse, lõpp: 568-Langobardide sissetnd Itaaliasse. Hunnid (pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt) lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud, mis tungisid Lääne-Rooma aladele, peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Läänisuhe Feod...
§15-16 Bütsants · 395 jagatakse Rooma keisririik Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks · 330 pealinn Roomast Byzantioni, mis nimetatakse ümber Konstantinoopoliks · Ida-Rooma ehk Bütsants (keskaegne nimetus) püsib 395-1453 1. Ida-Rooma e. Bütsantsi püsimajäämise põhjused: - rikkalikud materiaalsed ja inimressursid - soodsad georgaafilised tingimused, mis muutsid riigi kergesti kaitstavaks (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) - sõjaväge hoiti ülal talupoegadelt ja käsitöölistelt laekuvate maksudega, sõjaväkke ei värvatud germaanlasi - paiknemine kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad - arenenum kui Lääne-Rooma 2. Õitseaeg oli keiser Justinianus I ajal (6. saj): - sõjavägi oli jaotatud kolmeks: piirikaitseväed, tegevarmee, keisri ihukaitse - armee tuumikuks olid vabad talupojad, said teenistuse eest pärandatava maatüki - 11. saj muutub palgasõjaväeks ja sinna tuleb palju e...
Ajaloo kontrolltöö kordamine §25, §26, §27 §25 ühiskond ja eluolu ühiskonna üldilme · Linnriigist hakati arenema linnadeks · Rikastest inimestest enamik elasid linnades kaasa arvatud suurmaaomanikud · Roomlaste arvates oli linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatult seotud. · hindasid väga oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit · vallutussõdade tägajärjel sattusid suurel määral Kreeklaste kultuurimõju alla. o õpiti kreeka keelt o loeti kreeka kirjandust o võeti oma ks kreeka kombeid ja uskumusi · teine osa Roomlasi oli sellele väga tugevalt vastu. · kardeti rooma muistsete vooruste hääbumist kreeklaste ja idamaalaste halva mõju tõttu. Seisused · Roomas oli seisuslik ühiskond · kõige kõrgemal astmel asus pärilik senati aristrokraatia o vabariigi ajal tulid suursugusematest patriitsi- ja plebeisuguvõsadest(nobeliteedi hulgast)...
Kontrolltöö üldajaloost: Ajaloo allikad ja eesmärk, esiaeg ja tsivilisatsioonide teke ning Vana-Kreeka 1) Mis on ajalugu? (nii üldine kui teaduslik selgitus) Ajalugu on lugu inimeset. See algab inimese ilmumisega planeedile Maa ja kestab tänaseni. Ajalugu - teadus inimkonna minevikust, sellest, kuidas inimesed elasid, millega nad tegelesid, millele mõtlesid. 2) Nimetage ajalooteaduse harud ja iseloomustage neid lühidalt. Osake tuua näiteid tuntuimatest arheoloogilistest mälestusmärkidest maailmas. Ajalooteaduse harud: Arheoloogia (ehk muinasteadus) – uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, mil kirja kas veel ei kasutatud või millest on kirjalikke tekste vähe säilinud. Etnoloogia (ehk rahvateadus) – uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri (rõivaid, elamuid, esemeid) Antropoloogia (ehk teadus inimesest) – uurib inimest kui ühiskondli...
Eripärad: liigendamata rannajoon, peamised ühendusteed mööda maismaad, põlluharimiseks sobiv maa. Rahvad: Itaalikud (latiinid, sabiinid, samniidid); Etruskid, arvati et aasia hõimud või Itaalia põliselanikud (p-osa) -> 12 linnriiki, kaubandus, meresõit, käsitöö, põld, metall. Segu Kreekast ja Foiniikiast (tähestik, ehitus, kaubandus), usk surmajärgsusesse; Kreeklased (l-osa, Sitsiilia), linn Sürakuusa. Rooma-21.aprill 753 eKr, tegelt 10-7 saj eKr, Romulus I kunn I etapp- kuningate aeg (7) 753-510. Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid). Seisused: senaatorid (aristrokaatia, punane lint, tooga), ratsanikud (kaulevad, patroonid), lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad). Valitsemi...
Looduslikud tingimused: Sarnasused:1)suhtlesid ja liikusid mööda merd 2)asuvad poolsaarel 3)on ümbritsetud merega. Erinevused:1)Itaalia on vähem mägine ja põlluharimiseks sobilikku maad on rohkem 2)Itaalia rannajoon on vähem liigendatud 3)Itaalia geog. terviklikkus lõi aluse ühtse riigi tekkeks Kuningate aeg, varane vabariik, tõus suurvõimuks, vabariigi langus, varane keisririik 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 lan...
Haridus ja teadus keskajal Kloostikoolid varakeskajal Ainsateks kirjaoskajateks olid vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik, sest pea tähelepanu pöörati Piiblile, kirikuisade teostele, ladina keelele. Tähtsaim Rooma autor oli Cicero. Kreeka keelt ei osatud, kuigi tunti ka natuke vanakreeka autoreid, tuntuim Platon. Linnakoolide teke Linnade kiire kasv tõi kaasa vajaduse ka sealsetele inimestel hariduse järele. Rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli küll endiselt vaimulik, kuid õpilaste hulgas järjest rohkem vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Tekkis ka koole, kus anti ka õigusteadusealaseid kui ka arstiteadusealaseid teadmisi. Kirjaoskus muutus üha tarviklikumaks ka linlastele. Asutati linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said ja ametikoole ehk abakusekoole, ...
Renessanss ja humanistid Eva Maria Soodla 7.klass Renessanss Mis oli renessanss? Kultuuriajaloo periood aastatel 1450 1600 Antiikkultuuri taassünd nii kunstis kui ka kirjanduses Usuti, et renessanssiga lõpetati keskaeg Sai alguse Itaaliast aga laienes hiljem Miks algas renessanss Itaaliast? Sest Itaalias oli olnud Rooma impeeriumi keskus, kuhu oli säilinud palju antiikseid mälestusi. Põhja Itaalias olid võimsad linnriigid, kus elasid rikkad inimesed, kes tahtsid enda auks uhkeid monumente ja omada kauneid kunstiteoseid. Nad tahtsid oma lähikonda andekaid kirjanikke ja kunstnikke, seega koondasid nad kõik kokku. Nii tekkisid renessansi keskused. Tähtsamad renessansi keskused 15.sajandil oli tähtsaim keskus Firenze, kus valitses Medicite perekond. 16.sajandil t...
Keskaeg - oluline etapp inimkonna arengus Keskaeg on üks olulisemaid etappe inimkonna arengus ning tõi kaasa palju uusi võimalusi. Sel ajal toimusid mitmed tähtsad sündmused, eesotsas Ristisõjad. Samuti õpiti tundma raha väärtust ning inimesed hakkasid rohkem tähelepanu pöörama haridusele. Keskajal jagunesid inimesed kolme seisusesse. Esimesse seisusse kuulusid vaimulikud, kelle ülesandeks oli hoolt kanda inimeste hingeõnnistuse eest. Nad olid vabastatud maksudest. Teise seisusse kuulusid aadlikud, kes olid elukutselised sõjamehed. Nende ülesandeks oli oma võimualuse piirkonna julgeoleku tagamine. Ka nemad olid maksudest vabastatud. Kolmandasse seisusesse ehk kõige madalamasse kuulusid talupojad, käsitöölised ja kaupmehed, kes pidasid üleval esimest ja teist seisust. Keskaja peamised kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid. Maismaatransport oli suhteliselt algeline ja ebasobiv hulgalise kauba trantsportimiseks.Linnad muutusi...
Keskaja muusika Keskaeg - need tuhat aastat, mis jäävad v saj. Rooma langemise ja xv saj. renessansi vahele. Termin, mis ei oma sellist halvustavat tähendust kui idiootlik ütlus "pime aeg" (pime keskaeg); sellega märgitakse kahe äärmusliku ajajärgu vahelist aega, mitte pimedat aastatuhandet. Keskaega iseloomustavad Germaani, mitte Rooma kõlbuspõhimõtted; sugukondlikud, mitte administratiivsed üksused, ning valdavaks kindla paikkonna kohalikud tavad ja presidendid, mitte üldised seadusprintsiibid või kirja pandud universaalsed koodeksid. Selle ajstu tunnusmärgiks oli üksteist vastastikku hävitav sõjapidamisviis, mis sundis ehitama arhitektuuriliselt suurejoonelisi kaitse rajatisi linnuste ja linnade näol, looma võimast relvastust, mille tagajärjena toimusiduuendused ja avastused keemias, metallurgias ja füüsikas; ning nii filosoofilisi teloloogilisi uurimusi selle kohta, millist mõju avaldavad sõda ja rahu üksikindiviidile, kui ka ülema...
ARUTLE JA ANALÜÜSI lk 197 1. Analüüsige naturaalmajanduse taandumist kõrgkeskajal lähtuvalt järgmistest aspektidest: rahvastiku kasv, põllumajanduse areng, linnaühiskonna ja kaubanduse areng. - rahvastiku kasv rahvas hakkas rändama, mistõttu suhted naaberriikidega paranesid ning tänu elanikkonnale hakkasid ka linnade teke ja areng õitsema (elatustaseme tõus) - põllumajanduse areng saaki müüdi linnades (turuplatsidel), sest linnades polnud nende valmistamiseks oskustöölisi - linnaühiskonna ja kaubanduse areng kaubalis-rahalis suhete areng, linnad käsitöö- ja kaubandusekeskused, moodustades üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgustiku 2. Arutlege teemal ,,Linn feodaalühiskonnas". Milline oli linna positsioon keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses? Keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses mängis linn olulist rolli kaubanduses, käsitöös ning mingil määral ka tootmises. Kuna maad, kuhu linnad rajati kuulusid feodaalühi...
Keskaja kultuur Haridus ja teadus *Mida peeti tarkuseks? Keskaegsete inimeste meelest oli kõige tähtsam maailmas Jumal ja see kuidas päästa inimeste hingi saatana küüsist. Tähtsamad olid teadmised Jumalast, neid saadi peamiselt piiblist. Inimesed olid kindlad, et piiblis on kirjas kogu tarkus Jumala kohta. Seetõttu peeti piibli uurimist keskajal palju olulisemaks kui looduse tundma õppimist. Samal ajal tundsid keskaegsed õpetlased suurt aukartust muistsete Kreeka ja Rooma kirjameeste ja nende õpetuste ees. Neidki uuriti üsna põhjalikult. Seega põhines keskaegne haridus ja teadus eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. *Kooliharidus Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vaimulike hoole all. Õpetusi jagati peamiselr kloostri- ja kirikukoolides. Nende eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Keskaegse haritlaskonna enamiku moodustasidki vaimulikud. Kohu õpetus to...
Midas- Kuningas himustas rikkust, soovis, et kõik mida ta puutub muutub kullaks Minotaurus- Minose naise Pasiphae ja härja värdjalik poeg Daidalos- ehitas laburündi, kuhu Minotaurus suleti Theseus pääses Ariadne abiga laburünti ja tappis Minotauruse Ariadne lõng- juhtnöör Orpheus ja Eurydike- Orpheus armastab Eurydiket kui ta naine sureb varsti pärast abiellumist. Tänu erilisele andele lüürat mängida pääseb Orpheus põrgusse. Tagasi tulle ei tohi Orpheus tagasi vaadata, kuid ta vaatab ikks, kaotab Eurydike.(armastus võidab surma) Paan- karjuste metsalaulik, mängib flööti, teda kuuldse paaniline hirm Daidalose poja Ikaros- hukkus sest polnud mõistlik, lendas päikesele liiga lähedale Prometheus- võitlus türannide vastu, inimestele tuletooja, Herakles vabastas ta Pandora- päästis hädad ja pahed inimeste hulka Tantalose piinad- Hadese tiigis põlvili, söömata joomata, on ilma sellest, mis on näiliselt võimalik Sisyphos- peab ränkrasket kivi m...
VANA-ROOMA Rooma võrdlus Kreekaga: Majandus kreekas toodeti peamiselt nisu, veini ja oliiviõli. Kasutati orje ja raha ja oli ka põllumajanduslik riik. Roomas peamiselt imporditi tooteid ja kasutati orje ja raha. Põllumajanduslik riik. geograafia Kreeka oli Balkani ps. Sinna kuulusid igasugused Egeuse mere saared. Oli väga liigendatud. Igasugused saared, poolsaared, lahed jne. Seal oli hästi palju kodusõdasid, sest oli hästi palju linnriike. Kõik linnad olid pmst mere ääres. (Peamised Ateena ja Sparta) Rooma oli Apenniini ps. Joonia aadria ja Türreeni meri olid ka vana-rooma osad. Põlluharimiseks oli seal soodsam ala, kuigi ka väga liigendatud. Kuna riigid olid sisemaal, siis soodsam võimalus ühtse riigi tekkeks, sest linnad olid lähestiku ka. Peamine Rooma. kunst ja kultuur Kreekas oli kujutatav kunst peamine, vaasimaalid ja skulptuurid. Kõnekunst oli oluline ja filosoofia. Kunsti eesmärgiks olid kaunid ja atleetikud inimkehad...
1) Millised tunnused iseloomustavad Kreeka poliseid? Võrdle Sparta ja Ateena riike ja riigikorda. Perikles. Kreeka poliste ehk linnriikide tunnused: Linnriik asus tavaliselt akropoli ehk kaljunukile rajatud kindluse jalamil. Linnaelu keskus agoraa.Polis oli enamasti väike kogukond. Ateena ja sparta olid ületanud rohkem kui paarsada tuhat inimest. Kõik linnriigi kodanikud olid meessoost täieõiguslikud elanikud. Osalesid valitsemises, moodustasid sõjaväe. Rahvakoosolekutel said osaleda kodanikud. Eksisteeris ka nõukogu-rikkad ja suursugused kodanikud. Memde seast valiti igal aastal riigiametnikke. Sparta Ateena Kodanikeks saadi 20- Meessoost vabad aastaselt(spartiaadid) põliselanikud olid kodanikud Aristokraatia ...
Sissejuhatus Martin Luther oli üks mõjukam ja vastuolulisem inimene reformatsiooni liikumises. Tema tegevus murdis Rooma katoliku kiriku uutesse kristluse sektidesse ja lõi käima seal reformi. Silmapaistev teoloog, tema soov inimesi panna lähedamalt tundma jumalat viis ta tõlkima Piiblit inimeste keelde, märkimisväärselt muutmas kirikujuhtide ja nende järgijate suhet. 1. Martin Lutheri elulugu Martin Luther sündis 10. novembril 1483. aastal Eislebenis, Saksamaal. Tema vanemad, Hans ja Margarette Luther, olid küll talupoegliku päritoluga, kuid isa Hans oli edukas kaevurina ja maagi sulatajana. 1484. aastal kolis pere Mansfeldi, kus Hans pidas maagimaardlaid. Hans Luther teadis, et kaevandus on raske äri ja sellepärast tahtis ta, et tema paljulubaval pojal oleks parem elu ja et temast saaks advokaat. 7-aastaselt alustas Martin kooli Mansfeldis. 14-aastaselt läks ta põhja Magdeburgi kooli, kus jätkas õpinguid. 1498. aastal naasis t...
Ajaloo arvestus. Teemad: 1. Ajaloo põhiteemad. Ajalugu jaguneb esiajalooks ja ajalooks: Esiajalugu periood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad. Ajalugu alates tsivilisatsioonide st. kirja tekkimisest. Põhiperioodide nimetused ja ajalised piirid: - Esiaeg ehk muinasaeg kuni kirjalike tekstide ilmumiseni. - Ajalooline aeg muinasaja lõpust alates kuni... on omakorda jagunenud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. * Vanaaeg algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg. ~8.sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr vanaaja lõpp Euroopas 2. Tsivilisatsioonid Mõiste hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. (Tuletatud ladina keelsest sõnast civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik.) Tunnused: viljelusmajandus, ühiskondlik tööjaotus, kihistun...
VANA – ROOMA 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus: 1) Itaalia geograafiline asend ja olud: Apenniini poolsaar, põlluharimiseks sobilikum, vähem looduslikult killustatud, ümbritsetud kolmest küljest merega. 2) Itaalikud – poolsaare kesk – ja lõuna osas. Põhja poolt sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid mitmeks keelelt lähedaseks rühmaks. Laatiumi maakonnas elasid latiinid, nendest pärinevad eeskätt hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel( Ladina keel). Harisid põldu ja kasvatasid karja. Eluviis lihtne ja karm. Hindasid sõjas vajalikke oskusi kõrgelt. Etruskid – apenniini ps loodeosas Etuurias. Võtsid üle kreeka tähestiku, kohandasid oma keelele. 12 suuremat linnriiki: aristokraatia. Uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Avaldasid austust ka kreeka jumalatele. Surmajärgne elu. Ennustuskunst: ohvrilooma maksa, linnu lennu ning välgu ja müristamise järgi. 3) ...
Antiikkirjandus. ''antiquus'' ladina keeles tähendab - vana, muistne. Antiik kirjanduse all mõeldakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust, need on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Kreeta saarele läksid 15 saj eKr. Kreeklased ja võtsid üle sealse kultuuri. Seda vanemat ajajärku nim. Mükeene perioodiks. Umbes 12 saj eKr. Arene Kreeka majanduslikult ja ausse tõusis võistlustlik eluhoiak. Püüd leida sellel ajal elu nähtustele põhjuslikke seletusi. ~8 saj õpiti uuesti lugema ja kirjutama(oskus kadus) foiniiklastelt laenatud tähestiku kasutusele võtt. 4 saj. Hakkas selle põhjal välja kujunema KOINEE Vana-Kreeka esimene ühtne kõnekeel. (Vaata õpikust lk. 11 perioode). Hellenism tekkis umbes 3-1 saj. eKr. On Aleksander Suure vallutustega levinud Kreeka keele ja kultuuri mõju periood. Arhailine eepos Homeros aoid, pime laulik. Teda peetakse ''Iliase'' ja ''Odüsseia'' Iliasest on pärit 1 müüt, Trooja sõ...
Mis on mis ja kes on kes ? ülevaade antiikajast 1. acheron ja styx soine , aeglase vooluga allmaailmajõgi,millest koolnute hinged pidid Charoni lootsikust üle sõitma,et surnute riiki pääseda; järsk kaljudelt langev mägioja,mille vett peeti surmatoovaks 2. argonaudid 50 meresõitja laeval '' argos'', kes tegi läbi ohtliku retke, et tuua kreekasse tagasi röövitud kuldvillak 3. moirad saatusejumalannad,kellest üks ketras elulõnga ja teine määras lõnga pikkuse ja kolmas lõikas lõnga katki 4. pandora ja pandora laegas - ..maajumalanna ,esimene naine, kelle Zeus saatis ''kauni pahena'' inimeste hulka, kaasas vaat või laegas , millest ta päästis inimeste hulka kõik pahed peale petlike lootuste. 5. platon filosoof,ideeõpetuse,idealismi rajaja ( idee eksisteerib tõelisuses enne kõiki materiaalseid asju) 6. Mens sana in corpore sano terves kehas terve vaim 7. achilleu...
Eluolu ja usk Vana-Kreekas ja Vana- Roomas Kool ja Haridus : Kreekas : Kooli mindi ~ 7.aastaselt.Kooli haridus oli tasuline , käisid koolis ainult rikaste vanemate POJAD. Poistele õpetati koolis , lugemist , aritmeetikat ja kirjutamist. Õpilased kirjutasid puust pulgakestega tahvlite peale. Igal ühel oli oma tahvel , polnud ühte suurt , kuhu peale kirjutati. Tähtsal kohal olid ka kehakultuur ja tantsu tunnid. Vaesematest perekondadest pärit lapsed ,õppisid kodus. 18.aastaselt hakati õpetama poistele võitluskunsti ,et nad saaksid sõtta minna. Ka tüdrukud oskasid lugeda ja kirjutada ,aga see polnud nii oluline , kui see, et nad oskaks majapidamistöid. Spartas oli kord karmim , seal saadeti juba 7.aastaselt sõjaväebarakkidesse, seal anti nii vähe süüa ,et poisid pidid varastades süüa juurde teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu-ja laulutundides. Roomas oli kolm koolide astet: 1) algkool 2) grammatiku ko...
Keskaeg Selle sõna võtsid kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistid, mis pidi tähistama perioodi antiikaja lõpust renessanssi alguseni. Nende arvates oli see selline aeg, kus midagi ei arenenud. Tänapäeval on see ajavahemik antiik- ja uusaja vahel. Üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile. Klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajal tõusid esile uued rahvad, germaanlased ja slaavlased. Geograafiliselt põhirõhk Prantsusmaal. Paganlik kultuur asendub kristliku kultuuriga. Iseloomulik feodalism (ühiskonnakorraldus, kus maa oli läänistatud ning seda harisid sõltuvad talupojad). Aastal 476 lõpetas Lääne-Rooma riik eksisteermise ning seda aega loetakse kokkuleppeliselt keskaja alguseks. 1453. aastal Ida-Rooma riigi (Bütsants) pealinn Konstantinoopol alistati, 1492. aastal avastati Ameerika, 1517. aastal viidi läbi usureform. Neid loetakse erinevatel juhtudel keskaja lõpuks. Geograafiliselt ...
Antiikkirjanduse eksamiküsimused 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Nimetus antiikkirjandus tuleb antiquus, antiqua, antikuum vana või muistne, põline, auväärne ja see omakorda tuleneb teisest lad. Keelsest sõnast ante vanem, enne või ees. Roomas kasutati antiqua Kreeka pärandi kohta. Enamasti arvatakse, et minevik on seljataga, tulevik ees. Tegelikult on vaid vastupidi minevik on läbielanute silme ees, seega on ees, ent tulevik on tundmatu, seega võiks hoopis see taga olla. Antiikkirjanduse definitsioon selle all mõeldakse vana-kreeka, vana-rooma kirjandust, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Antiikkirjandus kui vana ja muistne kirjandus on tinglik antiikkirjandus on Euroopa vanem kirjandus, kuid on olemas veelgi vanem kirjandus kui antiikkirjandus. Vana-Ida kirjandus on veel vanem (Vana-Egiptuse, Sumeri jne). Antiikkirjanduse termini võtsid kasutusele prants...
Kordamisküsimused Antiikkirjandus FLLC.02.001 (Maailmakirjandus I. Antiik), kevadsemester 2018 Eksamil tuleb vastata lühidalt (12 lauset) 10 küsimusele (à 1 punkt) ja pisut pikemalt (0,250,5 lk) ühele küsimusele (2 punkti). Küsimused, mis võivad olla kahepunktiküsimused, on loetelus paksemas kirjas. Vana-Kreeka kirjandus 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Kultuuriruum: Vana-Kreeka, Rooma Keeled: vanakreeka, ladina Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr5. saj pKr) 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine (kuni 5. saj eKr): kangelaseepika (nt Homeros), didaktiline eepika (nt Hesiodos), lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Klassikaline/Atika ajajärk (5.4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödiad (Aristophanes), ajaloopr...
1 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1. MARCUS TULLIUS CICERO ELULUGU...........................................................................3 2. CICERO KIRJANDUSLIK PÄRAND...................................................................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................8 ...
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal-ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja Kätlin Milter M. Lutheri panus kooli ajalukku Referaat Õppejõud: Karmen Trasberg Tartu 2011 Martin Luther Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis Saksimaa talupoja perekonnas. Oma vanemate heaolu nimel pidi temast parimal juhul saama seadusetundja, halvimal juhul rikka lese abikaasa. Selline oli isa soov, kuid Lutheri elu läks teisiti, temast sai munk, preester, usuteadlane ning kiriku reformija. Hariduskäik Õppis 1501. aastast Erfurdi ülikoolis, astus 1505. sealsesse augustiini eremiitide kloostrisse. Pühitseti 1507.a. preestriks. Vastne preester määrati Wittenbergi Ülikooli professoriks. Seal luges Martin Luther esimest korda Piiblit. Wittenbergis sai 1512 temast teoloogiadoktor, oli teoloogiaõppejõud ja jutlustaja. Reformatsioon ehk ...
Antiigi mõiste, ajalised piirid. Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr. Antiikaja kokkuleppeliseks alguseks peetakse Homerose eeposte loomist (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr. Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg. Antiik tuleb sõnast antiquus, mis tähendab vana, iidne. Vana-Kreeka jumalad. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal (Välgunooled) Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna (Diadeem) Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal (Kolmhark) Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal (joomissarv) Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna...
Ajaloo kontrolltöö I ( 3 kursus ) 1)Bütsants; Kui rooma riik lagunes, hakati Ida poolset osa kutsuma Bütsantsiks, mille pealinnaks oli Konstantinoopol. Valitses keiser, kelle ülesandeks oli mõista kohut, anda välja seadusi, juhtida sõjaväge. Nõu andis keisrile senat. Maakondi valitsesid väejuhid ehk strateegid. Sõjaväe moodustasid peamiselt talupojad. Maatükk hakkas vaesuma, nõrgenes ka Bütsantsi riik. Majanduslikuks keskuseks oli pealinn Konstantinoopol, mille kaudu toimus ka kauplemine Hiinast, Indiast kuni Euroopani. Oma hiilgeajal oli Bütsants rahvarohke ja väga rikas ( 100 000 inimest). 2)Feodaalkord; ühiskonnakorraldus, mis jaguneb kihtideks: vaimulikud, sõjamehed, talupojad. Aluseks oli vasalli ja senjööri vaheline suhe. 3)rüütliseisus; Keskaegne sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest. Olid hertsogid( germaani väepealike pärijad), krahvid( grangi riigi kuninglikud asevalitsejad), ...
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Vana-Kreeka ja Rooma (kultuuriruumi järgi), vanakreeka ja ladina (keelte järgi), ajalooperioodide järgi (8. saj eKr 5. saj eKr). 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk: 8.6. sajandil eKr; Klassikaline periood: 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; juhtiv kirjandusliik oli draama. Sophokles, Euripides. Hellenismi ajajärk: 3.1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? keeled (...
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Antiikkirjandust on võimalik piiritleda kolme erinevat moodi. Esimene ja kõige levinum määratlus on piiritleda kirjandust ajalooperioodide kaupa ehk jaotada ajalugu enam-vähem võrdse pikkusega perioodideks ja tuua välja sellele ajaperioodile iseloomulikke kirjandusvorme ja nende stilistilisi eripärasid. Võimalus on piiritleda kirjandust ka kultuuriruumi ja keele järgi. Sajandite jooksul muutusid nii Vana-Kreeka kui Vana-Rooma riigi valduste piirid väga laias ulatuses ning võimalik on eristada eri piirkondade kirjandust. Kolmandaks on võimalik eristada kirjandust ka murrete järgi, kuna eri ajastuil ja eri piirkondades kõneldi keelt erinevalt. 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Vanakreeka kirjanduses eristatakse ajalooperioodide põhise määratluse järgi: 1) arhailine ajajärk ...
Psühholoogia (kr., psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus. Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse ...
Keskaeg 1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, millega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Keskaeg algas siis, kui Rooma keisririik oli täielikult hävitatud ning germaani pealik Odoaker kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Varakeskaeg (5.-11. Sajand) 1) Feodaalse korra kujunemine ja võidukäik 2) Valitseb naturaalmajandus 3) Perioodi lõpul algab linnade kujunemine 4) Feodaalne killustatus Varakeskaeg (11.-13. sajand) 1) Valitseb feodaalne korraldus 2) Kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus 3) Areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad 4) Tsunftikäsitöö õitseaeg 5) Kaubanduse areng 6) Algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14.sajand 16.sajandi algus) 1) Keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega 2) Kapitalistliku majanduse tekkimine 2. Frangi riik - kus ja millal loodi, kes ol...
Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal 1. Paavstiriigi kujunemine. (lk 84-85) Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitsemisaeg (590- 604). Paavstina oli ta sunnitud lisaks usuasjade korraldamisele tegelema ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Ta korraldas suhteid roomlaste ja langobardide vahel ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Majandades edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia ...
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küs...
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise eriala EV-1-Q-E-Tal Maria Parts MIDA MA VÕIKSIN TEHA, ET MINUST PAREM ESINEJA SAAKS Essee Juhendaja: Janek Tuttar Tallinn 2010 2 Kõnekunst on ilmselt sama vana kui on keel. Retoorika, põhinedes Kreeka-Rooma traditsioonidel (Aristoteles, Quintilianus) moodustas keskaegse triviumi ühes grammatika ja dialektikaga. Retoorika algeid tunti juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana- Kreeka orjandusliku demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga olulise tähenduse. Eestikeelse kõnekunsti algus jääb 19. sajandisse. Mida saaksin teha selleks, et esinejana paremaks muutuda? Enese ettevalmistamisel on suur roll ning sellele tuleb kindlasti rõhku panna, et garanteerida edukamad esinemised. Põhjalik ettevalmistus...
Antiikkirjandus Antiik (ladina k) ,,vana", ,,muistne". Müüt (kreeka mythos ,,lugu") müüdid on lood jumalatest ja kangelastest, selgitavad miks ja kuidas elu käib (tänapäeval teeb seda teadus). Müütides on palju arhetüüpset (igavest). Müüt Persephonest selgitab aastaaegade vaheldumist. (Demeter teraviljajumalanna). Persephones viibib sügisel ja talvel Hadese riigis, kuid kevadel ning suvel maa peal. Ta ema Demeter on rõõmus. Müüdid selgitavad inimese loomust. Kuningas Midas (ahnust mõistetakse hukka) Ahne kuningas soovis saada väga rikkaks, kõik mida ta puudutas muutus kullaks. (leib jne) Lugu Daidalosest ja Ikarosest. (isa ja poeg) Isa keelust hoolimata lendab Ikaros uljalt kõrgustesse ja hukkub, sest päike sulatab tiibade vaha. (Nooruse mõtlematus ja mõõdutundetus võib hukutada) Zeus (Jupiter) - peajumal Õed vennad ...
annaabi.ee 
