tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. (2) Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. § 392. Eelmenetluse ülesanded (1) Eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja: 4) tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta; 399. Asja läbivaatamise kord kohtuistungil [---] 5) kohus uurib kõiki vastuvõetud tõendeid; RKTKo nr. 3-2-1-41-14 TsMS § 392 lg 1 p 4 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja muu hulgas tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks, ja esitatud tõendite lubatavuse. TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. TsMS § 463 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus lahendab menetlusosaliste menetluslikud taotlused määrusega. TsMS § 238 lg
nõuda. Kaasuses on kirjas, et D ei vähendanud ka üürisummat A osa võrra solidaarvõlgnike omavahelises suhtes (300€), mis oleks saanud A maksmisest täielikult vabastada. Seega D saab nõuda B ja C käest üürisumma täielikku maksmist VÕS § 66 lg 1 kohaselt. B ja C aga omavad tagasinõuet A vastu A-le langevas osas § 69 lg 3 kohaselt. Riigikohtu praktika Nõuete loovutamine, kohustuse ülevõtmine: 1. RKTKo 3-2-1-8-06, p 14 – ühinemine kohustusega tagamise eesmärgil 2. RKTKo 3-2-1-55-09, p 10 I lõige, RKTKo 3-2-1-35-09, p 15 – kujundusõigused lepingu ülevõtmisel 3. RKTKo 3-2-1-134-12, p 18 – PRIA toetuste väljamaksmise nõude loovutamine 4. RKTKo 3-2-1-61-13 p 15 – VÕS §166 võimaldab loovutada kõrvalnõudeid ilma põhinõuet üle andmata 5. RKTKo 3-2-1-43-17 p 16, 17 – loovutuse kehtivaks lugemine, uue võlausaldajaga tehtud
sõlmimise asjaolusid: lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust ning tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat .” VÕS § 1 lg 2 – nn segalepingu sõlmimine ei ole välistatud RKTKo 3-2-1-144-09, p 11 lepingu muutmine Asjaolud: Osaühingu Plaadimehed (hageja) esitasid hagi MASON EHITUS OÜ (pankrotis) (kostja) vastu 72 000 krooni ja viivise saamiseks. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, millega hageja kohustus kostjale tegema plaatimistöid, Kostja oli maksmata tasu ja viivitusintressid hagejale võlgu. Pooled sõlmisid töövõtulepingu, lepingus ei lepitud kokku viivise määra Õiguslik küsimus ja RK seisukoht:
Õiguskaitsevahendid (III) Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents Hinna alandamine ei ole väga levinud – kohaldamine problemaatiline, kohtupraktikas tekib palju vigu Viivis on levinud ÕKV, kohaldamisel mõned erandid Kuni kokkulepitud kuupäevani intress (seega kasutusintress), pärast kokkulepitud kuupäeva viivis (seega viivitusintress), mitte enam intress – praegusel juhul ei saa alates 1.01 viivist nõuda RKTKo 3-2-1- 1. A sõlmis laenulepingu V-ga summas 20 000 eurot tähtajaga 2 aastat (kuni 1.01.16) intressimääraga 20 % aastas võlgnetavalt summalt. Lepingu kohaselt pidi V maksma viivist 8,5 % aastas tagasimaksmisega hilinemise korral. V maksis kokkulepitud tähtajal 20 000 eurot ja märkis sellele, et palun arvestada makstud summa esimeses järjekorras põhivõla katteks. A arvestas makstud summa esmalt intressi katteks, siis viivise ja viimasena põhivõla katteks
Kuna OÜ on pankrotis, siis ta ilmselgelt ei saa tootmist jätkata ja seega puudub ka otstarve äriruume üürida. 3. – 4. vt eelmine kaasus. Järeldus: OÜ-l on õigus üürileping erakorraliselt üles öelda VÕS § 97 lg 5 alusel. Seminariks vajalik õppematerjal: VÕS, kommenteeritud väljaanne, sh järgmised sätted: §§ 116-118, 188-196, 223, 271, 309, 313. Riigikohtu otsused: 1. RKTKo 3-2-1-110-08, p-d 11-13 (fotoaparaadi kaasus) – taganemine ja uue lepingu sõlmimine; RKTKo 2-10-12908 p 13.8. – VÕS § 116 lg 5; RKTKo 2-15-3965 p 14 – õigus kokku leppida olulises rikkumises 9 2. RKTKo 3-2-1-80-10 p 10-12 (seenega maja Läänemaal) – täiendava tähtaja andmine taganemise eeldusena 3. RKTKo 3-2-1-62-04, p 12-14 (Vanalinna Hariduskolleegium)- mõjuval põhjusel
(elukestev õpe) Kõige paremini sisse viidud Taanis ja Madalmaades. Esimene kord toodi välja Lissaboni strateegias (2000. aastal). Eesmärk Euroopa 2020? 2. Töölepingu eristamine käsunduslepingust ja töövõtulepingust. Lepingute sarnasused, eristamise vajadus ja eristamise võimalused. Lepingute eristamiskriteeriumid (õpik, VÕS, TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused, probleemid praktikas, RKTKo 3-2-1-3-05, RKTKo 3-2-1-9-05, RKTKo 3-2-1-41-11) Töölepingu eristamine käsunduslepingust Erinevalt töötajast ei pea käsundisaaja tööd tegema isiklikult, ta ei allu ettevõtte töösisekorrale ning teda ei arvata töötajate koosseisu, samuti ei määra käsundiandja reeglina täpselt kindlaks käsundisaaja töö tegemise aega, kohta ega viisi. Olulisim erinevus tööd tegeva isiku alluvuse määr tööd andvale isikule. Töösuhte olemasolu väljendavad näitajad; võivad hõlmata järgmisi asjaolusid:
Lepingu sõlmis tema naaber Reinhold, kes on pätiks hakanud ning kes kasutas lepingu sõlmimiseks loata Anu ID-kaarti ning PIN koode. Ülesanne: hinnake, kas poolte vahel on leping sõlmitud. Seminariks vajalik õppematerjal 1. Eraõiguslike kaasuste lahendamise skeem: osa, mis käsitleb müügilepingu kontrollskeemi. 2. Võlaõigusseadus ning võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne, sh järgmised sätted: §§ 1-13, 16-29. Seminariks vajalik kohtupraktika 1. RKTKo 3-2-1-43-16 (lepingu sõlmimine) 2. RKTKo 3-2-1-144-09, p 11 (lepingu muutmine) 3. RKTKo 3-2-1-63-15, p 13 (olulised tingimused) 4. RKTKo 2-17-101031, p 14; 2-16-10721, p-d 10-15 (lahtised tingimused) 5. RKTKo 3-2-1-75-10, p 14; 3-2-1-101-11, p 12 (aktsept vaikimisega)
keelduda pärandaja kohustuste täitmisest.27 Kui pärija on esitanud inventuuri nõude või kui inventuur on kohustuslik, vaatab inventuuri nõude läbi pärimisasja menetlev notar ja määrab inventuuri otsusega. [...] Inventuuri läbiviimiseks määrab notar inventuuri tegija. Inventuuri tegijaks saab olla üksnes kohtutäitur 24 http://tarbija24.postimees.ee/808058/parand-tuleb-vormistada-ka-uue-seaduse-kohaselt. (21.01.2015) 25 Mikk, T. Pärimisõigus. Lk 113. 26 RKTKo 2-1-123-96, RKTKo 3-2-1-121-05, p 36, RKTKo 3-2-1-125-07, RKTKo 3-2-86- 08. 27 https://www.eesti.ee/est/teemad/oigusabi/parimisest_ja_parandusest/parimine_1. (21.01.2015) 10 (PärS § 138).28 Lähtuvalt antud kaasusest viidi läbi pärandvara inventuur tulenevalt pärimisseaduse § 136 lg 1, mis sätestab, et pärandi inventuur on kohustuslik, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik, kohalik omavalitsusüksus või riik
10 000 euro võrra kõrgemat hinda kui B ise oli kavatsenud maksta. Saades töökaaslaselt teada korteri hinnast, leiab B, et on A pahauskse tegevuse tõttu kaotanud hulga raha ning soovib B-lt VÕS-i alusel kahjutasu nõuda. Kas B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist? Kui jah, siis millises summas? AÕS § 119. Kinnisasja omandamise tehing (1)Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Vt ka RKTKo 3-2-1-89-06; RKTKo 3-2-1-70-07; RKTKo 3-2-1-32-06 !!! KUI ON VÕS 15 JA 15 RIKKUMINE, SIIS ON KINDLASTI USALDUSKAHJU JA LEPINGUEELSETE LÄBIRÄÄKIMISTE VÕLASUHE. MINGIST SAAMATA JÄÄNUD TULUST EI SAA RÄÄKIDA !!! LAHENDUS: Hüpotees: B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1. Kehtiv võlasuhe 2. Kohustuse rikkumine 3
õigussuhe (VÕS § 619-634); Seosed tööõigusega (vt TLS § 1 lg 5) II) Seos rahvusvahelise eraõigusega Oluline tähendus ühingustatuudi (lex societatis) ehk ühingu suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel. Nt kui ühing on asutatud ühes riigis, kuid tegutseb/juhitakse teises riigis. 3 Vt RVEÕS § 14-17. Vt RKTKo 3-2-1-104-08, p. 18. Ühingutele kohalduva õiguse kindlaksmääramisel kaks teooriat: a) Asukohateooria ühingule kohaldatakse selle riigi õigust, kus asub tema juhatus ehk kust seda juhitakse. Seega puudub õigusvõime välisriigis asutatud ühingutel, mida juhitakse/tegevus toimub Eestis, kuna äriühing vm peab Eestis olema kantud vastavasse registrisse. b) Inkorporatsiooni ehk asutamiskoha teooria ühingule kohaldatakse selle riigi õigust,
Ersitatavuse nõude täitmist kontrollib lõppastmes kohtuniku abi. Võimalik teostada ka eelkontrolli: https://ar.eer.ee/nimeparing.py Vt Just. Min määrus 27.12.2000 nr 78 "Kohtute registriosakondade keskandmebaasi pidamine". Erinevuse nõue nii kirjapildilt kui ka häälduselt. Ei piisa sellest et ärinimi ei ole sarnane registreeritud ärinimega, vaid ta ei tohi olla ka eksitavalt sarnane. RKTKo 02.02.2006 otsus nr 3-2-1-157-05. Võib taotleda oma nime kaitseks kohtulikku kontrolli. Kohus pole seotud kandemäärusega ärinime registreerimise kohta äriregistri poolt Eristatavuse nõue puudutab eristatavust ka kaubamärkidest ( ÄS § 12 lg 3) Vt. RKTKo 30.03.2006.a. lahend nr. 3.2.1.4.06 Kaubamärkide kaitse laieneb vaid kauba-ja teenuseklasside kaupadele (kokku 45). On oluline et see kaitstud klass ei hõlma vastava ettevõtja tegevusala. Vt. ka RKTKo 25.03.2002.a. otsus nr
Kui edukas võiks tema avaldus olla? Tõepoolest, esitatakse hagita menetluses avaldus ning sel juhul kohus saab ise tõendeid koguda. Menetlusosaliseks pole mitte hageja ja kostja, vaid avaldaja ja asjast puudutatud isikud. Hagita asjad on TsMS §-s 475 konkreetselt ära toodud (näiteks hagita perekonnasjad, isiku surnuks tunnistamine, piiratud teovõimega isiku isikule eestkostja määramine, lähenemiskeelu rakendamine, kaebused kohtutäituri peale ja nii edasi). RKTKo 3-2-1-48-12 p 14 lg 31 - kehtivas PKSis, võrreldes varasemaga, on oluliselt piiratud end lapse isaks pidava mehe õigus vaidlustada teise mehe isadust, et kaitsta lapse sotsiaalset 1 RKTKo 3-2-1-48-12. Tartu, 23.mai 2012. a perekonda. Kehtiva PKS § 91 lg lausete 2 ja 3 järgi võib isaduse vaidlustamist taotlev mees teise mehe (kes on rahvastikuregistrisse isana sisse kantud) isadust vaidlustada vaid ühe aasta jooksul pärast lapse sündi
ettekirjutust, et küttekolded tuleb kindlasti parandada. Järeldus: Ants saab nõuda Peetrilt kinnisasja parandamist VÕS § 222 lg 1 alusel. Seminariks vajalik õppematerjal: 1. VÕS, kommenteeritud väljaanne, sh järgmised sätted: §§ 100-101, 103-104, 108, 119, 217-222. 2. Õpikust – peatükid 9.-10.3. (k.a) 3. Loengukonspekt- peatükid 5 ja 6-7.2. (k.a) Seminariks vajalik kohtupraktika 1. RKTKo 3-2-1-100-15, p 21, 26-33 (täitmisnõue, kui asi ei vasta lepingutingimustele; varjatud puudused; ülevaatamiskohustus), vt ka RKTKo 3-2-1-62-08, p 11 (täitmisnõude üleminek kulutuste hüvitamise nõudele müügilepingu rikkumiste korral, kui rikkumine Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 seisneb asja lepingutingimustele mittevastavuses); 3-2-1-180-10 (nn korstna kaasus); 3-2-
vastuväidete esitamisest – võlgniku õigus esitada võlale vastuväiteid on piiratud – see lihtsustab võlausaldaja jaoks nõude maksmapanekut. Seminariks vajalik õppematerjal: võlaõigusseadus ning võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne, sh järgmised sätted: §§ 35-45, § 621. Seminariks vajalik kohtupraktika (tüüptingimused) 1. EKo C 322/14 – El Majdoub (tüüptingimuste saamine lepingu osaks) 2. RKTKo 3-2-1-76-07 (tüüptingimuste kontrolli eeldused), 3. samas ka 3-2-1-76-07, p-d 20-24 (üllatuslikud autovõtmed); 3-2-1-12-14, p 30-36 (tüüptingimus lepingu osaks, muutmine, p 40-41 (tõendamiskoormis, ebamõistlik kahjustamine; maagaasi võrguettevõtja); 3-2-1-156-13, p 10-11 (liisingueseme väärtus); 3-2-1-112-14, p 14 (kohtu kontrollikohustus); 3-2-1-68-16, p 49-54 (parkimistingimused europark). 4. RKTKo 3-2-1-184-13, p 11-12 (tüüptingimuste tõlgendamine) 5
Summeerimise perioodiks võib olla poolte kokkulepitud/tööandja määratud kuni 4-kuuline ajavahemik. 2. Ületunnitöö mõiste, töötaja ületunnitööle rakendamise kord, ületunnitöö kindlakstegemine tööaja summeeritud arvestuse korral, ületunnitöö kohaldamise isikulised piirangud, ületunnitöö kohaldamise ajalised piirangud ning ületunnitöö kompenseerimine Õppematerjal: RKTKo 3-2-1-143-15, RKTKo 3-2-1-69-17 Ületunnitööks on üle kokkulepitud aja töötamine, mida tehakse kas poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga, millest tulenevalt on vajalik töötaja viivitamatu panus. Seadus ei näe ette kokkuleppe vormi, mistõttu jääb see poolte otsustada, kas soovitakse ÜTT-ga nõustumine fikseerida kirjalikult või suuliselt. ÜTT on
kuupäeval. Volitused lõpevad: a) isiku tagasikutsumise otsuse tegemisest või otsuses märgitud kuupäeval; b) surma korral; c) tähtaja möödudes. Nii valimisel kui tagasikutsumisel on vajalik vastava otsuse teatavakstegemine puudutatud isikule. Volituste kehtivus ei seondu registrikandega. Registrisse kantud andmete õigsust kolmandate isikute suhtes eeldatakse (ÄS § 34). RKTKo 26.04.2005.a. otsus nr 3-2-1-39-05, p. 14-18. RKTKo 11.11.2008.a. otsus nr 3-2-1-92-08, p. 11-14. RKTKo 08.10.2008.a. otsus nr 3-2-1-65-08, p. 32-36. · Organite otsused ja otsuse kehtetuse üldpõhimõtted Organi otsus on käsitletav mitmepoolse tehinguna. Organite otsused on allutatud kohtulikule kontrollile. Organite otsuste kehtetus liigid: 1) tühised otsused 2) kehtetuks tunnistatavad otsused. Organi otsuse kehtetuks tunnistamise alused (TsÜS § 38 lg 1): a) vastuolu seaduse või põhikirjaga
7 võiksid olla tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 mõttes ning lisaks ka tühised VÕS § 42 lg 1 mõttes? Kaasuse asjaoludest tulenevalt ei pidanud pooled mitte mingisuguseid läbirääkimisi hankelepingu tingimuste üle. Riigikohus on selgitanud 2, et VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks nii lepingutingimus, mis on välja töötatud korduvaks kasutamiseks tüüplepingutes, kui ka muu ilma läbirääkimisteta eelnevalt välja töötatud 2 RKTKo 08.05.2007, nr 3-2-1-45-07. lepingutingimus, mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse, võimeline mõjutama. Pool, kes soovib, et kohus kohaldaks lepingutingimuse suhtes võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooni, peab tulenevalt VÕS § 35 lg-test 1 ja 2 esile tooma ja tõendama asjaolud, mille alusel on lepingutingimus VÕS § 35 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena. Käesoleval juhul nähtub kaasusest vaid see, et
dokumendi saaja õiguste õigeaegse teostamise ja kaitsmise seisukohast eriti olulised seetõttu, et nende dokumentide kaudu saab dokumendi saaja teada tema suhtes käimasolevast kohtumenetlusest ja/või võimaluse esitada oma seisukohti ja tõendeid ja/või hakkab dokumendi kättetoimetamisega kulgema seaduses sätestatud või kohtu poolt määratud tähtaeg mingisuguse järgmise menetlustoimingu tegemiseks5. 5 Vt nt RKTKo 3-2-1-94-07, p 11, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et ,,apellatsioonkaebuse ärakirja ja asja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamine vastustajale on vajalik eelkõige selleks, et vastustaja saaks apellatsiooniastmes teostada talle kohtumenetluses antud õigusi, mis on eelkõige sätestatud TsMS §-des 199 ja 206, sh vaielda vastu apellandi taotlustele ja põhjendustele". 3
Seega ei tule seadusest tuleneva taganemisõiguse kasutamisel hüpoteetilist kasu hüvitada, kui see on hoolsuse standardiga kooskõlas. Kokkuleppeline taganemisõigus tähendab sellist õigust, mis on poolte vahel kokku lepitud ja ei põhine nendel alustel, mida seadus ettenäeb. NT tasuline taganemisõigus jms. VÕS § 191 kommmm 4.5!! RKTKo 3-2-1-60-09 kasutuseelised kuuluvad hüvitamisele TsÜS § 62 lg 1 tähenduses o Kasutuseelised: Saadav kasu on viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised – vilja mõiste ei hõlma kasutuseeliseid. RKTKo 3-2-1-29-06 p 27: Seega saab hageja müügilepingust taganemise kehtivuse korral nõuda müüjalt tagastamata osas müügihinna (ja VÕS § 189 lg 1 kolmanda lause
Sama asi sellega, kui seda saab kätte laps (on olemas seda mõjusfääris), siis järglimel päeval loetakse. Kui keeldutakse, loetakse, et tal oli võimalus kätte saada kiri, aga ta seda ei kasutanud. Kui kiri oli saadetud ekirjaga, siis loetakse, et isik loeb seda hiljemalt järgmisel päeval. Kui see on spammi saanud, siis siiski töötab seal §69 lg 2. RKTKo 3-2-1-144-09, p 11; Soovituslik täiendav kirjandus: 1. Varul, P. Tahteavaldus ja selle tegemine, Juridica, 2010, 7, lk 497-507. 1. Sein, K. Tehingu vorminõuded ja nende järgimata jätmise tagajärjed. Juridica, 2010, 7, lk 508-516. 1. Andres soovib müüa oma sõiduauto 10 000 euro eest ning teatab 8.10. sellest kirja teel Jaanile, andes talle aega vastamiseks kuni 15.10. Kiri saabub kohale 10.10. Päev pärast
vanemad, õed ja vennad. Lepingust tulenev Lepingust tulenev, põhineb üksnes sõlmitud lepingutel. Lepinguline õigus "vaikiva" või "konkludentse" kokkuleppe alusel. Kooselu pooled on vabad omavahelisi suhteid lepinguga reguleerima. Lepingud ei ole heade kommetega vastuolus, kui nad reguleerivad kooselu abieluväliseseksuaalsuhte eest tasu? Kokkulepe truuduse suhtes? Vaikiv kokkulepe Üldjuhul kooselupartnenerid omavahelisi suhteid lepinguga ei reguleeri RKTKO: 3-2-1-129-16 Seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele (ja seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest), kui: Mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes);
- ENSV Tsiviilkoodeks (1965-2014) - VÕSi väljatöötamine alates 1993 - LLKS (VÕS) vastuvõtmine 26.09.2001 - VÕS jõustumine 01.07.2002 VÕS-I koostamise eeskujud - teiste riikide õigus nt Saksa, Austria, Holland, Šveits jt - rahvusvaheline õigus nt ÜRO 1980.a Viini konventsioon (CISG) - mudelseadused nt Euroopa lepinguõiguse printsiibid (PECL), UNIDROIT rahvusvaheliste kaubanduslepingute printsiibid (PICC) - EL teisene õigus Võrdlev meetod RKTKo 3-2-1-145-04; 3-2-1-103-08; Eesti seaduse mõtte ja eesmärgi väljaselgitamisel võib võrdlusmaterjalina arvestada teiste riikide analoogilisi seadusi ja praktikat ning see puudutab eelkõige riike, kellega meil on üldjoontes sarnane õigussüsteem ja seaduste rakendamise praktika, eeskätt Euroopa Liidu teisi liikmesriike ja esmajoones Mandri-Euroopa õigusperekonda kuuluvaid riike. Eraõiguse ühtlustamine Euroopas peab endale selgeks saama mis selle lühendi taga seisab ja mis on iga
kutseoskuste tasemel. ÄS § 306 (2) Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. · Isik peab ilmutama hoolsust, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks (RKTKo 3-2-1-41-05) · Elemendid: kohustus olla hoolas; olla otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud; mitte võtta juriidilisele isikule põhjendamatuid riske (RKTKo 3-2-1-36-06; 3-2-1-41-05) ÄS §187, 315 · Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. · Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest,
siis on selline määramine õigustühine. Sellisel juhul toimub pärimine seaduse järgi. Testamentaarset olemasolevaks juba enne pärandaja surma. korraldust "koera nimetamise kohta" tuleb aga käsitada sihtkäsundina (PärS § 73), mille kohaselt seadusjärgne pärija on kohustatud koera eest hoolitsema vastavalt pärandaja surma puhuks tehtud RKTKo 23.10.2001 nr 3-2-1-108-01 korraldusele. Pärimisseaduse § 130 lg 1 sätestab, et pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja Õigusvõime peab olema olemas pärandi avamise hetkel (vrdl. PärS § 5 lg 3), sest sel hetkel läheb õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis on oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja
Kolmandad isikud: 17. 3-2-1-140-07- leping kolmanda isiku kasuks (tunnused); 3-2-1-142-00 (Tõrva Vara) kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu muutmise ajaline piir. 18. 3-2-1-94-02 lepingu muutmine ainult kolmanda isiku nõusolekul, NB! 19. 3-2-1-58-05, p 15, 16 kolmanda isiku nõudeõigus (TsK kohaldamine, mis laieneb ka VÕS-le) 20. 3-2-1-140-05, p 13 ehtne ja ebaehtne leping kolmanda isiku kasuks 21. 3-2-1-147-12, p 11- eelleping kolmanda isiku kasuks 1) Kaitsekohustus RKTKo 3-2-1-80-13, p 17 Lepinguga või muu võlasuhtega kaasnevaks kaitsekohustuseks on RK lugenud ka eelduslikult nt kohustust teise poole huvidega vähemalt sellises ulatuses arvestada, et mitte teise poole au teotada mainet kahjustavate andmete või ebakohase väärtushinnangu avaldamisega mh teise poole võimaliku võlgnevuse kohta 2) Hooletuse ulatus RKTKo 3-2-1-48-15, p 18-21 Käsunduslepingust tuleneva kaitsekohustuse rikkumise puhul tuleb arvestada, et käsundisaaja
alt järgi. 2. M ostis kinnistu ning soovis kasutada sellel asuvat elamut osaliselt kohvikuruumina. M tellis K-lt elamus kohviku avamiseks vajalike tööde tegemise. Pooled leppisid kokku, et tööd lõpetatakse 1. mail 2017, kuna M soovis suvekohviku avada 1. juunil. K kokkulepitud ajal ehitust ei lõpetanud ning H sai kohviku avada alles juuni lõpus. Millise kahju hüvitamist võib M K-lt nõuda? Vt RKTKo 3-2-1-173-12 p-d 20, 22 – ei saa öelda kindlat summat, mis tulevikus oleks saamata jäänud tulu. Tegemist ei ole mittevaralise kahjuga, sest ei kahjustatud M hingelist ja füüsilist kahju VÕS § 128 lg 5 – seega kahju peab olema varaline lg 2. Tegemist ei ole otsese varalise kahjuga, sest sest vara ei läinud kaotsi, ega ei hävinud lg 3, vaid praegusel juhul on tegemist saamata jäänud tuluga lg 4. Hüpotees: M saab nõuda K-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 I alt järgi.
On välised esindusõiguse piirangud (nende kohta on tehtud kanne äriregistrisse, st on kolmandatele isikutele nähtav) ja sisesuhtest tulenevad esindusõiguse piirangud (põhikirjast tulenevad piirangud, mida ei saa registrisse kanda). Kui tegemist on sisesuhtest tuleneva piiranguga, siis kehtib see vaid aktsiaseltsi sisesuhtes ning sellel puudub tähendus kolmandate isikute suhtes (ÄS § 307 lg 2). RKTKo 3-2-1-139-97: TsÜS § 44 lg 3 kohaselt määratakse eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ning pädevust võib teistele organitele edasi anda vaid seaduses sätestatud juhtudel. Aktsiaseltsi juhatuse pädevus on sätestatud ÄS §-s 306 ja selle esimese lõike kohaselt kuulub juhatuse pädevusse aktsiaseltsi esindamine. Aktsiaseltsi nõukogu pädevus on sätestatud ÄS §-s 316 ja õigused §-s 317
Juhtorgani liikme üldised kohustused · Üldine hoolsuskohustus: ... tähendab eelkõige parimal viisil ja heas usus juriidilise isiku huvides tegutsemist. Peab täitma kohustusi juriidilise isiku jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise juriidilise isiku varale (VÕS § 620 lg 2, ÄS § 306 lg 2); ... Isik peab ilmutama hoolsust, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks (RKTKo 3-2-1-41-05) ... Elemendid: kohustus olla hoolas; olla otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud; mitte võtta juriidilisele isikule põhjendamatuid riske (RKTKo 3-2-1-36-06; 3-2-1-41-05) · Üldine lojaalsuskohustus: ... Juhtorgani liige peab eelistama oma tegevuses juriidilise isiku huve isiklikele või kolmandate isikute huvidele (VÕS § 620) ... Konkurentsikeeld (ÄS § 185, 312); Konfidentsiaalsuskohustus (ÄS § 186, 313)
Kui inimesel puudub võimalus oma ideede andmiseks üldlevitatavatesse meediaväljaannetesse, on sõnavabadust teatud määral häiritud. Ometigi ei saa sõnavabadusest tuleneda igaühe õigus nõuda endale eetriaega või ajaleheruumi. Põhjuseks on asjaolu, et eetriaja ja ajaleheruumi pakkujad on omakorda sõnavabaduse poolt kaitstud (nad võivad autonoomsete subjektidena otsustada, millist infot levitada ja millist mitte).21 19 RKTKo 3-2-1-17-05 Riigikohtu kohtulahendite register 20 ,,Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" lk 317 21 ,,Riigiõigus" Taavi Annus 2006, lk 314 11 KOKKUVÕTE Sõnavabaduse, laiemas mõistes väljendusvabaduse, kaitse on Eestis tagatud nii põhiseaduse kui ka olemasoleva kohtupraktikaga. Rahvusvahelises mastaabis saab toetuda Euroopa inimõiguste
kõigilt kolmelt või ainult kahelt nendest. See on võlausaldaja otsustada. VÕS § 150 kohaselt on Anna ja Mati kaaskäendajad ning nad vastutavad solidaarselt, nagu on ka lepingutes kirjas. 5 Võlausaldajal on õigus nõuda neilt kokku seega 200 000 eurot, kuna Mati maksimumsumma on 100 000 eurot ning Anna puhul ei ole seda küll märgitud, kuid eeldame, et saab 100 000 nõuda. 4) Kas käendajad võivad vastu vaielda leppetrahvi või viivise suurusele? Milline on RK juhis? RKTKo 3-2-1-139-14 põhjal: VÕS § 149 lg 1 esimese lause kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Leppetrahvi või viivise vähendamisel arvestatakse võlgnikuga seonduvalt tema majanduslikku seisundit ja kohustuse täitmise ulatust, mis ei ole vahetult seotud võlgniku isikuga VÕS § 149 lg 1 tähenduses, mis muidu välistaks käendaja võimaluse
Tööandja peab maksma töötajale töötasu juhul, kui töötaja: _ täidab hädavajaduse korral töölepingust mittetulenevat ülesannet (TLS § 17 lg 4) _ esindab teisi töötajaid (TLS § 19 p 3) 29. Töötasu maksmise kord. Tööandja vastutus töötasu maksmisega viivitamisel. Töötasu ja viivise nõuete aegumine (TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused, RKTKo 3-2-1-39-02) Töötasu maksmisega viivitamisel kohaldatakse VÕS-is viivise kohta sätestatut _ viivist võib nõuda alates palgapäevale järgnevast päevast kuni töötasu maksmiseni _ viivise määras võib kokku leppida või see tuleneb seadusest Seadusjärgseks viivise määraks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär, millele lisandub 7% aastas _ tööandja võib taotleda viivise vähendamist
Üldine aegumistähtaeg: 3 kuud arvates otsuse vastuvõtmisest (TsÜS §38 lg5 lause 1), möödunud peab olema nõude esitamise aegumistähtaeg (TsÜS §38 lg6 lause 2) Otsuse tühisuse tuvastamise hagi on tuvastuhagi ORGANI OTSUSE TÜHISUSE MATERIAALSED ALUSED (TSÜS § 38 LG 2): a) seadus näeb selle otseselt ette (nt vorminõude järgimata jätmine); b) esineb vastuolu heade kommetega, vt RKTKo 3-2-1-7-10 p 37; c) otsus rikub võlausaldaja kaitseks või avaliku huvi kaitseks kehtestatud normi; d) otsuse vastuvõtmisel (kokkukutsumisel) rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda Oluline, kas tühise otsuse alusel on tehtud kanne registrisse või mitte. ORGANI OTSUSE KEHTETUKS TUNNISTAMISE MATERIAALSED ALUSED (TSÜS § 38 LG 1): a) vastuolu seaduse või põhikirjaga b) hääleõigust kasutati õigustamatute eeliste saamiseks 8
ei ole töötajale enam võimalik tööd pakkuda). Tööandja pankroti korral töölepingud ettevõtte omandajale üle ei lähe ning üleandja või omandaja võib töölepingud üles öelda (TLS § 112 lõige 4). Viidatud juhul peab ülesütlemiseks olema seaduslik alus, näiteks koondamine. (VÕS, TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus käsitletud küsimused, probleemid praktikas, RKTKo 3-2-1-41-11. Abistav materjal: Künnapas, K. Töötajate õigused maksejõuetu tööandja ettevõtte üleminekul: kas ebaõnnestunud harmoneerimine? – Juridica, 2011, 2) VI. Indiviaalse töövaidluse lahendamine 33. Individuaalse töövaidluse mõiste ja lahendamise võimalused; nõuete esitamise tähtajad. Individuaalne töövaidlus käesoleva seaduse (ITVS) tähenduses on töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus
Heakorratööde põhieesmärk seisneb olemasolevate ehitiste ning nende valmistamisel kasutatud materjalide kvaliteeditaseme säilitamises. 76. Kasutusluba sisu, saamise eeldused, vajalikkus Soovitan lugeda tervikteksti: http://www.omanikud.ee/seadused__ja_maarused/kasutuslubadest Ülevaade ehitise kasutusloa taotlemisest ja väljastamisest Järgnevas tekstis kasutatakse järgmisi lühendeid: Ehitusseadus -EhS Riigkohtu halduskolleegiumi otsus RKHKo Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus - RKTKo Kasutusloa määratlus, tähendus Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele (EhS § 32 lg 1). Kasutusloaga antakse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile (EhS § 32 lg 11). Ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba, välja arvatud riigisaladusega või
Töötaja ja tööandja kokkulepe täistööajast luhema tööaja kohta. Tööandja peab teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest. Töötajale, kellega tööleping on sõlmitud osalise tööajaga, ei tohi töösuhtes reeglina kohaldada ebasoodsamaid tingimusi kui võrreldavale täistööajaga töötajale. Ületunnitöö TLS § 44 lg 1, RKTKo 3-2-1-143-15 Töötaja töötab ule kokkulepitud tööaja (st ule kokkulepitud täistööaja või osalise tööaja). Ületunnitöö tehakse poolte kokkuleppel. Summeeritud töötaja arvestuse korral selgub uletunnitöö arvestusperioodi lõpus. Ületunnitöö kindlakstegemiseks tuleb arvestusperioodi kokkulepitud tööaega vähendada päevade võrra, mil töötaja ei saanud töövõimetuse tõttu tööd teha.
teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõtet kohaldatakse kõikidele tsiviilõiguse valdkondadele, sh ka protsessuaalsete õiguste teostamisele, kui kohustust järgida õiguste ja kohustuste teostamisel põhimõtte aluseks olevaid väärtusarusaamasid. Hea usu põhimõtte kohaldamisel antakse hinnang eraõiguslikus suhtes osalevate isikute käitumisele. Vt nt RKTKo 3-2-1-109-06 p 12. Kohustus käituda heas usus tähendab teatud käitumisstandardite järgimist. § 139. Heausksuse eeldus Kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. § 140. Hädakaitse Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. Hädakaitse instituut lähtub eeldusest, et teatud asjaoludel on õigusrahu huvides
(27 lg 1 p 4); omandi (32 lg 1) ja autori õiguste kaitse (39); samuti PS § 19 lõikes 1 sätestatud õiguse vabale eneseteostusele ning PS § -s 31 sätestatud tegutsemisvabaduse. Samas esineb PS-s eraõiguse (täpsemalt tsiviilõiguse) valdkonnaga seonduvaid põhiõigusi ja vabadusi, mille kaitse ei ole tsiviilõigusega tagatud. Nii on seaduses kohase kaitse puudumisel Riigikohus kohaldanud otse PS sätteid realiseerimaks mittevaralise kahju hüvitamise nõudeõigust. (vt RKTKo 12.12.1996, 3-2-1-111-96; RKTKo 28.05.1997 3-2-1-70-97. Vt 464.) Õigusteadlaste arvamus sellise praktika osas on kriitiline. Rõhutatakse, et ,,põhiõiguste ja vabaduste kaitse peab toimuma tsiviilõiguse normide kaudu". (Vt Irene Kull. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. - Juridica, 2010, nr 7, lk 464) Seadus on normatiivse allikana tugevasti kohustav allikas, mis PS § 139 sätetest tulenevalt
RKKKm 3-1-1-95-13, p-d 9-10). Pärast PankrS § 45 alusel kriminaalmenetluses kohaldatud aresti lõppemist on sõiduki registrijärgsel omanikul võimalik pankrotimenetluses esitada pankrotihaldurile taotlus (PankrS § 123 lg 3) kolmandale isikule kuuluva vara välistamiseks pankrotivarast või kohtule hagi vara pankrotivarast välistamiseks vajaduse korral koos vindikatsioonihagiga AÕS § 80 alusel (vt RKTKo 3-2-1-134-10). (p 27) 3-1-1-39-16 uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamine ehk uurimiskaebemenetlus Kriminaalmenetluse lõpetamine ei ole käsitatav tavalise menetlustoiminguna KrMS § 228 lg 1 mõttes ega ole seetõttu vaidlustatav KrMS 8. peatüki 5. jaos sätestanud korras. Erandjuhtudel võib kriminaalmenetluse
annaabi.ee 
