Oht täielikult välja surra on reaalselt olemas, iga aastaga on langenud vepslaste arv massiliselt ja oht et 10 aasta pärast neid enam pole on täiesti olemas. Vepsa lipp Ajalugu - kronoloogia 10. s. - algab slaavi invasioon vepsa aladele 1478 - vepsa alad liidetakse Moskva suurvürstiriigiga. Vene asustuse pidev tungimine põhja poole muudab vepslaste asustuse nende ajaloolistel elualadel saareliseks 1930-ndad - NL-s käivitatud vägivald väikerahvaste kallal tabab täies mahus ka vepslasi. Algab vepslaste assimileerimine nö. kiirendatud tempos. Lõpetatakse igasugune rahvuslik kultuuritöö: koolid suletakse, õpikud põletatakse, õpetajad vangistatakse, paljud rahvusintelligentsi esindajad maksavad rahvuskuuluvuse eest eluga Ajalugu - kronoloogia II maailmasõda - soomlased okupeerivad äänisvepslaste elualad, vepslasi liitub vabatahtlikult Soome armeega hõimupataljoni koosseisus. Hiljem karistavad tagasitulnud Nõukogude võimud neid karmilt koostöö eest soomlastega.
oblastites, kus paiknevad vepsa külarühmad ehk külastud. Aastal 1994 taastati Šeltozero (Soutarvi rahvusvallas). Vallas on 14 küla ja 1569 elanikku, neist 42% vepslased. Umbkaudne rahvaarv ja kõnelejad. ▪ Rahvaarv ▪ 1940.a – 30–40 000 inimest. ▪ 1989.a - 12 501 inimest. ▪ 2002.a – 8240 inimest. ▪ 2010.a – 5936 inimest. Kõnelejate arv ▪ 2002.a – 5753 inimest. ▪ 2010.a – 3613 inimest. Kaheksa aasta jooksul on vepslasi vähemaks jäänud 28% võrra. Vepsa keele rääkijaid oli 2010. aastal 3613 ning 2002. aastal 5753 – 37,2% võrra vähem. Tänapäeval on paljud vepsa Kas keelt antakse järgmisele põlvkonnale edasi? 1989. aasta juulis loodi Vepsa Kultuuriselts. Petroskoi ülikoolis õpetatakse 1990. aasta sügisest vepsa keelt. Töötab ka soome-ugri
Karjala keel Selle keele kõnelejaid on umbes 80 000. Enamik neist elab Karjalas. Venelaste sisseränne on vähendanud karjalasi nende elanikkonnas 11% peale. Karjala keeles on väga kuulus rahvaluule, suurem osa Soome eeposest ,,Kalevala" (kirja pannud Elias Lönnrot) on koostatud Karjalast kogutud folkloori põhjal. Vepsa keel Keeleala asub Laadoga järvest ida pool. Eelmise sajandi alguses oli neid üle 50 000, aga sõjad on suures osas selle kultuuri ja rahvuse hävitanud. Vepslasi on alles jäänud alla 8 000. Isuri keel Asusid Soome lahe lõunakaldal, Narva ja Peterburi vahel. Kõnelejaid on alla 700. Sõjad on oma töö teinud. Vadja keel Asusid Soome lahe lõunakaldal, Narva ja Peterburi vahel. Kõnelejaid on alles ainult mõnikümmend. Eesti keel Lähimad sugulaskeeled on liivi ja vadja keel. Kõnelejaid on umbes 1 100 000 miljonit. Ajalooliselt on keelel ja riigil õnne olnud, et see on püsima jäänud.
ning nende vahel puhkes vaen ehk üks hõim tõusis teise vastu. Siis tulid nad kokku ja otsustasid endale vürsti otsida, kes "korra majja" lööks. Nad saatsid saadikud mere taha varjaagide vürstide juurde ettepanekuga: "Meie maa on suur ja rikas, kuid korda seal pole. Tulge meid valitsema ja saatke meile vürst." Kutse võtsid vastu kolm venda. Vanem vend Rjurik istus vürstikohale 862. aastal Ilmeni slaavlaste juures Novgorodis, keskmine vend Sineus valitses tsuude ja vepslasi Beloozeros ning noorem vend Truvor läks krivitside juurde Irboskasse. Peagi nooremad vennad surid ning vanim vend Rjurik oli põhjamaade ainuvalitseja. Mõne aja pärast asusid sõjapealikud Askold ja Dir Rjuriku nõusolekul sõjakäigule Bütsantsi vastu. Nad laskusid mööda Dneprit Kiievini, poljaanide hõimu keskuseni. Sõjapealikud said teada, et poljaanid maksavad andamit kasaaridele. Selle peale tegid Dir ja Askold ettepaneku, et poljaanid maksaksid andmit hoopis neile
perepis2002.ru köide 4, tabel 1). 1989. aasta andmeil oli neid tollase Vene NFSV territooriumil 12 142 (Narodõ 1994: 433). Seega on vepslaste arvukus oluliselt langenud, põhjuseks nii kogu postsotsialistlikku Venemaad vaevav demograafiline kriis kui ka jätkuv venestumine. Vepsa külad tühjenevad tasapisi. Linlaste osakaal vepslaste seas on tõusnud 56%-ni (www.perepis2002.ru köide 4, tabel 1) (1989. aastal oli see 48,5% - Narodõ 1994: 433). Vepslasi elab nii oma piirkonna linnades (Podporozije, Boksitogorsk jt) kui ka Peterburis. Enim elab vepslasi Karjala Vabariigis (4870). Leningradi oblastis on neid alles 2019, Vologda oblastis 426 (www.perepis2002.ru köide 4, tabel 3). Keel Vepsa keel kuulub koos soome, karjala ja isuri keelega läänemeresoome keelte põhjarühma. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli Karjala Vabariigi ja Leningradi oblasti vepslaste emakeelsus 47,3% (www.perepis2002.ru köide 13, tabel 2)
annaabi.ee 
