----------------------------------- 1.Millised riikide liidud kujunesid? 1.Antaat- Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa Kolmikliit- Saksamaa, Itaalia, Austrai-Ungari 2.Miks nim. I maailmasja eel Balkanit pssirohukeldriks? 2.Sest A-U ja Serbia pingestasid suhteid. Serbia taga oli Vm A-U taga oli Sm. Palkanil ristusid mitme suure maa huvid. 3.Milline sndmus sai I maailmasja ajendiks? 3.A-U trooniprija Franz Ferdinandi tapmine 4.Millised olid sjaplaanid? A)Sm-Rnnata Pr lbi Belgia ja siis kik v2ed suuna Vm vastu B)VM-Arvestas sjaga kahel rindel. Sm ja Austria vastu.Peaeesm2rk- purustada Sm ja aidata Pr. C)Suurbritannia-Aitas Vm ja Pr. D)Austria-Ungari-ei tea 5.Selgita miste positsiooni sda? 5.Positsioonisda-kaevikusda,rindel toimuv sjategevus mis on jnud paigale pikaks ajaks. Manversda- 6
Esimene maailmasõda (1914-1918) Põhjused: a) Teravnevad vastuolud suurvõimude vahel: a. Ülemvõimu pärast võitlesid Inglismaa ja Prantsusmaa vs Saksamaa b. Balkanil ristusid Venemaa ja Austria-Ungari taotlused b) Alahinnati ohtu- ei usutud suure sõja võimalikkusesse c) Sõda romantiseeriti ja peeti seda ülevaks ning hiilgavaks d) Puudus kriisi lahendamise rahvusvaheline keskus e) Sõjaline mõtlemine oli kaalukam kui diplomaatia; sõjatehnika tormiline areng jäi tahaplaanile Süja ajend ja algus a) Ajendiks Sarajevo kus 28.juunil Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand tapeti Serbia terroristi poolt. b) Sõda algas 28
vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. Keskajal komponeeriti partiisi ükshaaval ning nad olid iseseisvad. Renessansis komponeeriti partiisi korraga ja hääled jäljendasid teineteist, millest sündiski imitatsiooniline polüfoonia. Keskajal ristusid hääled ja melooditat ei olnud kuulda. Renessanssis sai ideaaliks lihtne ja laulev meloodia, mille loomulik liigendus oli seotud inimese hingamisega. Muusika areneb läbi aastate nagu meie ja kõik meie ümber. Keskaja ja renessanssi muusika on kinkinud meile palju erinevaid ja suurepäraseid teoseid, mis on aluseks meie tänapäeva muusikale.
V: Esmalt õppis Vilde mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ringis. Peale seda läks ta Kentmanni kooli Tallinnas, kus ta õppis aastatel 18751877, pärast Kentmanni kooli läks Eduard Elementaarkooli aastal 1878 ja viimane kool, kus ta õppis on Tallinna kreiskool aastal 18781882. 3.Milliseid ameteid Vilde elu jooksul pidanud on? V: Eduard Vilde on töötanud erinevates ajalehtede ja ajakirjade toimetuses ning olnud vabakutseline ajakirjanik ja kirjani 4. Millal ja miks ristusid Vilde teed Konstantin Pätsiga esmakordselt? V: K. Päts kutsus E. Vilde omale ajalehe toimetamisel abiks. Uus ajaleht ,,Teataja" ilmus 1901. aastal. 5. Millal ja mis teosega algas Vilde kirjanikuamet? V: Eduard Vilde kirjanikuamet algas 1886. aastal valminud teosega ,,Musta mantliga mees" 6.Vilde oli suur rändur. Nimeta vähemalt 7 riiki, kus ta käinud on. V: Vilde rändas Viini, Itaaliasse, Soome, Taani, Saksamaale, Ameerikasse, Sveitsi 7
tuikudes edasi kuni ükskord komistab oma enda jalgade otsa ning kukub pikali maha. Just sel hetkel möödus üks auto temast, mis tõmbas mõned meetrid temast eespool tee äärde. Autost väljus üks, ilusates mustades nahk kingades, viksis ja soliidses ülikonnas olev noormees. Nähes hirmul olevat tütarlast, kes hoolimata oma emotsionaalsest murdumisest üritab ennast püsti ajada ja sihitult edasi kõndida, tormab noormees tüdruku juurde. Kui noormees seisis parasjagu tüdruku ees- ristusid hetkeks nende pilgud, noormees justkui uppus tüdruku pruunidesse silmadesse, ise kaotamas ajataju. Möödus sekundeid, kui poiss tuli uuesti reaalsusesse tagasi ning esitas tüdrukule küsimuse: ,, Vabandage, kas teiega on kõik korras?" Küsimust lõpuni jõudmata esitades, vajus tüdruk kokku. Nähes, et tüdruku jalgealune oli kadunud, krahmas noormees tüdrukust kinni. Sel hetkel nägi ta tüdruku võrratut ilu:
Tituse triumfikaar Rooma linnas Rooma arhitektuuri süsteem Elamud Ühepereelamud ehk villad Äärelinnades või väikelinnades Leitud Pompejist ja Herculaneneumist Suurlinnades mitmekorruselistes betoonist üürimajades Rooma arhitektuuri süsteem Foorum Rooma pööras suurt tähelepanu linnade planeerimisele Plaani lähtekohaks nelinurkne sõjaväelaager Ristusid kaks sirget teed Nendest kujunesid välja foorumid Seda ümbritsesid esinduslikumad hooned Monumendid, sambad ja triumfikaared Rooma arhitektuuri süsteem Foorum Romanumi põhiplaan Foorum Romanum tänapäeval Roomas Rooma arhitektuuri süsteem Kasutatud kirjandus Jaak Kangilaski "Kunstikultuuri ajalugu" ürgajast gootikani Tänan kuulamast!
Kes kähiseb, ägab ja kiljub. Tahtsin tõelusse, temani murda, tahtsin toetada, toita ja joota. Kuid kui kohtasin pilku pilkkurba ja metsikut peeglis, siis lasin tal langeda. Liig oli loota. Väga paljud luuletused on veel väga jõulised ja julged ning kirglikud. Küll mina hingasin hõõguvi huuli, hõrku ta kullendust januga jõin. Küll mina kuulasin. Kõnelus voolas, mina ta valgusse huljuma jäin. Siis Sinu silmad ilmusid – ime! – riimusid, ristusid – lummuslik lein! – küll meie mõistsime. Naljakalt, nukralt põimusid sõrmed, ma leekima lõin. Mõned luuletused on aga lausa sünged ja kirjeldavad elus Nälg jaolevaid iiveldus -halbu nemadasju käivad, käe alt kinni, näe, tänaval, näe, nad suisa suudlevat näivad sääl äramäe väraval, kuhu lootus on laua katnud – ainult sina veel puudud sääl! Nälg ja iiveldus istet võtnud
nad olid koos õhtustanud, mille lõppedes veetsid nad koos kirgliku öö. Selline asi kordus veel kahel korral ja siis pidi kirjanik kodulinnast lahkuma. Sellega ei olnud lugu veel läbi. Nimelt sündis kahe noore kirglikust seiklusest tütarlapsele laps. Selleks, et nad pojaga kahekesti ära elaksid hakkab naine elama uutmoodi elu, luues suhteid kõrgklassi meesterahvastega, kes talle nende suhete eest maksavad. Põhimõtteliselt sai temast kõrgklassi lõbutüdruk. Mõne aasta möödudes ristusid naise ja mehe teed uuesti, kui mees oli ta täiesti unustanud. Siiski, teades, et tütarlaps on lõbutüdruk otsustas mees tema teenuseid kasutada. Naine võttis selle pakkumise loomulikult vastu kuna armastas teda ja tahtis temaga koos olla. Naine lootis väga, et mees ta ühel hetkel ära tunneb. Nad veetsid koos järjekordse öö ja hommikul ärgates oli naine veendunud, et nüüd tunneb mees ta äkki ära, kuid nii see ei läinud. Ta üritas end küll mehele meenutada, kuid asjatult
Kohalik kirikupreester arvas, et pole ilus matta kusagile koopasse ja mattis nad kirikukalmistule ümber. Leiti tööriistu ja loomaluid >> Aurignac'i kultuur. Ajumaht: 1600-1900cm3. 19.saj I poolel avastati koopamaale, mis omistati kromanjoonlastele. Neandertaallased surid välja pärast kromanjoonlaste levikut. Kas neandertaallased elavad siiani? -pakutakse välja, et nad võivad olla lumeinimesed -äkki ristusid neandertaalid ja kromanjoonlased? 36: ajakiri ilmus 11.jaan 1988; geneetikute teooria kaasaegse inimese kujunemise loost; Arvati, et kaasaegsel inimesel oli ühine ema, kes elas Aafrikas 2000a tagasi. 38: Svante Pääbo Eesti soost kuulsaim teadlane-ema eestlane, isa rootslane; tegeleb geneetikaga; 1985-DNA kätte saamine Egiptuse muumiast, mis oli 2000+ aastat vana. Hakkas tegelema neand luudega, mida hakati võrdlema. 2007 kuulutati ta maailma 100 kõige mõjukama teadlase hulka.
raamatukogud ja pidusaalid. Linnale loodi korrapärane plaan, mille keskseks teljeks kujunes läänest itta suunduv 6 km pikkune ja 30 m laiune tänav mida nimetati jälle Dromoseks. Idas tähistasid selle tänava lõppu Päikeseväravad, läänes Kuuväravad. Hoonete interjöörid olid rikkalikult kaunistatud. 2. Mida võtsid roomlased etruskidelt üle linnaehituses? Teatavate ennustuste põhjal määrati kindlaks linna püha keskus (ld. k. mundus), kus ristusid kaks peatelge: üks, mis kulges idast läände (ld.k. decumanus) ja teine, mis viis põhjast lõunasse (ld.k. cardo). Kui roomlased hiljem oma linnu rajama hakkasid, võtsid nad etruskite korrapärase linnaplaani ka oma linnaehituse aluseks. 3. Antiik-Rooma linnaehitus. Tooge välja iseloomulikud tunnused. Lubimört võimaldas ehitada kaared, võlvid ja kuplid. Foorum Esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude hoonetega Panteon Kõigi jumalate tempel; 2
välja, on neil siiski vaid monumentaalne väärtus. Triumfikaari püstitati suurte sõjaliste võitude või ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Tihti on seina friisitaoline osa eraldatud horisontaalse karniisiga. Sellist poolkorrust nimetatakse atikaks. Triumfikaare seintel on reljeefe ja tekste, mis selgitavad selle püstitamise põhjust. Hea näide on kolme kaarega keiser Constantinuse triumfikaar. Suurt tähelepanu juhiti linnade planeerimisele. Linnas oli keskväljak, kus ristusid peateed foorum. Selle ümber olid kõik esinduslikud hooned. Uhkeimaks oli Trajanuse foorum.
Trubaduuride luule Luule nimetus tuleneb poeedi provanssaalikeelsest nimetusest trubaduur. Provanssaali luule on omakorda nimetatud Lõuna-Prantsusmaa ajaloolise maakonna Provansi järgi. Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete kultuuride mõjud. Lähedal oli Itaalia, kus mäletati antiikaega, Hispaaniast - poeesia mõjud. Provansis valitses vabade rüütlite vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset sõltumatust. Tunnistati naiste suuri õigusi: nad võisid pärida, pärandada ja kinkida maavaldusi. Suhe maaomandisse määras inimese seisundi ühiskonnas. Puskin ütles, trubaduurid ülistasid armastust ja sõda. Sõjast laulis ka vana eepos, kuid hoopis teist moodi
oli Martin, Taneli parim sõber, Heidile toeks olnud ja Lisbeti koos Heidiga nagu oma tütart kasvatanud. Pool tundi peale ühist Taneli haual leinamist lahkusid sealt kõik peale Heidi ja Lisbeti. '' Ära nuta, ema, issi on alati meiega,'' lausus Lisbet,kes ise küll polnud kordagi oma isa näinud,aga armastas teda väga.Enne lahkumist asetas Heidi ühe kirja hauale ning kuivatas pisaraid lahkudes... Taneli hauakivisse oli raiutud tume tekst : Ei kaua koos me saanud olla. Vaid hetkeks ristusid me teed. Sul oli aega vaid tulla ja minna, Kuid alatiseks meelde jääb see.... K.Kõiv
peas olema, kuid kui seda sirvima hakkan, siis lõppkokkuvõtteks loen selle läbi. Kuigi olen seda juba nii palju lugenud, siis suudab see teos mind alati nutma ajada. Eriti just viimased leheküljed raamatust. Leheküljel 195 olev hauakivi kiri, mis on kirjutatud luuletusena- see on just selline, mis võttis kokku kogu selle paari tunded ja koos oldud aja: Ei kaua koos me saanud olla. Vaid hetkeks ristusid me teed. Sul oli aga vaid tulla ja minna. Kuid alatiseks meelde jääb see. Kui pildi kohta öeldakse, et see ütleb rohkem kui tuhat sõna, siis selle luuletuse kohta võiks öelda, et see ütleb rohkem kui pilt seda teha suudaks. Kuid kõige liigutavamaks osaks raamatus jääb minule ikkagi kiri, mille tüdruk kirjutas poisile, kui tema surmast oli möödas 10 aastat. See kiri on lehekülgedel 196 ja 197
Tema tulevik küünib alati vaid järgmise võidusõiduni, minul järgmise verejooksuni." See ühendaski esmalt Remarque romaani ,,Taeval ei ole soosikuid" peategelasi, Lilliani ja Clerfayti. Lillian oli elanud kogu oma mäletamisväärt elu hirmus. Kas siis põgenedes sõjajubeduste eest või läbi haiguses kimbutava surma eest. Ta oli väsinud põgenemast. Ta tundis soovi mässata haiguse ning tervenemisega kaasneva, teda köidikutes hoidva, ravitsemisega. Saatuse tahtel ristusid tema teed Clerfaytiga. Rallisõitjaga, kelle elu oli vaat et sama habras, kui temal. Lilliani köitis Clerfayti hoolimatus ning muretu eluviis. Clerfayti Lilliani õrn lapselikkus ning tahumatu olek. Sellest sai alguse saatuslik armusuhe, mis muutis nende mõlema elusid. Nad said võimaluse mõista elu tõelisi väärtusi, veel üürikene aeg enne oma surma. Clerfayt oli mees, kes ei võtnud oma elus midagi ega kedagi väga tõsiselt. Ta arvas, et pikk elu on kõigest pikk minevik
Vesipruuli mõtted juba kirja olid pannud. Hariduselt oli Vesipruul haritum, kui Tatikas. Kindlat ametit mees aga kartis, sest arvas, et see ta luulelisuse võtta võib. Seega oli Salomon kogunud elutarkust paljudel erinevatel ametitel. Kui mees oli kolmkümmend aastat vanaks saanud, üüris ta suvekorteri Tallinnasse. Välimuselt oli Vesipruul moekas ja väljapeetud. Ühel õhtul Jaan Tatika ja Salomon Vesipruuli teed ristusid. Vesipruul leidis purjus Tatika oma koduväravast. Arvanud, et Tatikas äkki talle oma eluloo hommikul jutustada tahab, tassis ta mehe ööseks enda juurde. Hommikul oli Jaan aga Vesipruuli peale hirmus pahane ja selle asemel, et kirjanikule oma lugu ära jutustada, kiskusid mehed aga hoopis riidu. Tulemus oli see, et nad hakkasid üksteist vihkama nad nägid ilusti teineteise vigu, kuid enda omad jäid ikka kahe silma vahele. Tatikas hakkas Vesipruuli kõiksuguste võttedega kiusama, sest
majani. Nad leidsid mingid kondid maja eest kus juures oli karp mille sees oli kiri kust nad said teada et see on Dingo omaniku kodu. Dingo jooksis järsku põõsastesse.Natukese aja pärast nad kuulsid, et Dingo võitleb kellegagi, kui Herkules sinna jõudis nägi, et Dingo oli Negoro peal ja teda kaelast hamustanud.Negoro jõudis veel noa välja tõmmata ja Dingot pussitada mõlemad surid kohapeal. Nad ristusid vahepeal veel kannibalidega ja Dick kukkus sellepärast kosest alla paadiga. Ta jäi ellu.Nad jõudsilt edasi ohutult portugaallaste karavanini mis vedas elevandiluud. Nad said ameerikasse.Peale seda nad ostsid ära enda orjaks müüdud sõbrad.Dick läks kooli õppima ja Dick Sand sai laeva kapteniks.
hiljem meenus Oidipusele see veel tihti . Et vanemad ei saaks teada, läks ta vargsi siiis oraakli juurde Delfis. Vastama seal Phoibos jättis talle , hoopis hirmsama mulje. Ta lausus, et Oidipus heitvadt ühte emaga ja isa kes kord Oidipuse soetab saatvat surma ta. Seda kuuldes otsustas Oidipus kaugele hoida Korintosest. Taevatähti jälgides peopaika ta otsis, kus iialgi ennustatud kartma ei peaks. Sel teel ta jõudis siis sinna, kus käskija olla hukkunud. Ta oli seal paigas, kus 3 maanteed ristusid. VAstu sõitis vanker, veetud traavlitest, ees oli käskjalg, istmel- kirjeldatud mees. NAd said kokku. Püüdsid teelt Oidipust tõrjuda nii vankrijuht kui raukki jõudu pruukides
truuduses selle vastu. Romaani "Seitsmes rahukevad" (1985) ainestik pärineb 1950-ndate aastate alguse Eesti külast. Peategelaseks 4-5 aastane laps, kelle ilmaavastamise kogemustes peegelduvad tegelikkuse vastuolud tõeselt ning selgelt. Kõrvaltegelased, eriti vanaema ja isa, loovad oma väljakujunenud ellusuhtumisega vaatepunktide rohkuse. Tsitaat raamatust ·· ,,Salarajad väänlesid mööda kuusikuid ja kaasikuid, vahetevahel ristusid nad ristiinimeste käiguteedega. Võpsikus liikusid hallid kuueseljad, püssirauad läikisid ja naksusid, higi tõusis otsaette. Koolimaja ukse peale tekkis igal ööl uus paberitükk ähvardusega: Saa vabaks, Eesti meri, saa vabaks, Eesti pind!" Oma esimese luulekogu ilmumise ajal (1965) oli autor 18-aastane. ,,Pilvede püha" ilmus luulekassetis ,,Noored autorid 1964" koos Jaan Kaplinski, Hando Runneli ja Ly Seppeli debüütkoguga. Kokku on temalt ilmunud 10 luulekogu.
V. Süzee Raamatu alguses kohtuvad mina-tegelane ning Jose. Kui Jose vangi läheb, külastab jutustaja teda seal. Jose räägib, kuidas ta tutvus Carmeniga ning millised seiklused nad läbi elasid. Ta rääkis, kuidas Carmen oli käitunud ning lõpuks oli Jose ta tapnud. VI. Kompositsioon Raamatu esimeses osas kohtus mina-tegelane Carmeniga ning raamatu teises osas jutustas Jose sellest samast hetkest. Süzeeliinid ristusid. ,,Carmen" polnud tüüpiline romantistlik romaan, kuid siiski loetakse teda üheks. Romantistlike tunnuste vahele oli põimitud ka realismile omaseid jooni. Dialoogi kasutati parajal määral. Mitte kuskil ei pingutatud sellega üle. Väga mitmetes kohtades kasutas autor kõrvalepõikeid ajalukku, keeleteadusesse jms, et luua taas neutraalne pind ning sealt edasi taas pinget arendada.
R.Giger. 1974 võttis bänd 3 aastase puhkuse ning tänu sellele kaotas kontakti kiirelt muutuva muusikamaailmaga. Selletõttu jäi eelnimetatud album ka nende viimaseks heaks üllitiseks. Edasi läks asi juba liiga allamäge - uued albumid ei meeldinud alguses enam fännidele, hiljem isegi bändile endale. Kontserditel olid nad oma aja kohta väga teatraalsed ning see tekitas palju kisa-kära kriitikute seas. Samas ei saa neid tänapäeva Rock showdega võrreldagi.. Yes.Aastal 1968 ristusid Londonis kahe rock-muusiku laulja Jon Andersoni ja basskitarristi Chris Squire'i teed ja nii tekkiski ansambel Yes, kus peale eelnimetatute mängisid veel Pete Banks kitarril, Tony Kaye klahvpillidel ja Bill Bruford trummidel. Bändiga liitusid vahepeal ka teised liikmed. Tollasel Yesil oli veel üsna vähe ühist hilisema, põhjalikult läbi komponeeritud Yesi muusikaga. Esimesed Yesi ülesastumised kontserdilaval toimusid ansambli Cream soojendusbändina. Ent aastal
Vana- Kreeka Hellenismi ajajärk. Aeg, mil loodi Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Teadus: Kreekas ristusid paljud kaubateed. Teadmishimulised kreeklased õppisid tundma Egiptuse, Babüloonia, India ja teiste idamaade teaduse saavutusi, võtsid neid üle ja arendasid edasi. Kreeklaste suur teene oli teadmiste viimine loogilisse süsteemi. Inimesi, kes püüdsid jõuda selgusele maailma tekkimise ja arenemise kõige üldisemates seaduspärasustes, hakati kutsuma teaduse sõpradeks e. filosoofideks. Vana-Kreeka teaduse ja filosoofia rajaja oli Thales Mileetosest, kes
Sama laadi ehitus oli kogu õue vasakut külge täitev ait. Kaks rida punaseks värvitud luuke jaotasid selle seinad sümmeetrilisteks pindadeks. Lossiõu oli igast neljast küljest suletud keskaegse kivimüüriga ja selle siseõue ülejäänud kahte külge palistasid mõisateenijate kahekordsed elumajad. Keset õue oli punaseksvärvitud pritsikuur postikujulise pumbakaevuga selle ees. Pumbakaev oli kogu õue keskpunktiks ja selle kõrval ristusid kaks munakivisillutisega teed. Nende teedega neljaks jaotatud õue kahes nurgas olid kõrged puud, ühes võimas loss ja viimases kõrge lattaiaga piiratud koppel. 14.juulil 1941 põlesid nii Põltsamaa loss kui kirik sõjatules.
Tema esimese leiutise katsetamine oleks talle äärepealt elu maksnud. Mis puutub Vesipruuli, siis tema polnud elu jooksul üldse ühtegi korraliku luuletust kirjutanud, ta ainult üritas kirjutada üht uudisjuttu, mis ei tulnud temal sugugi hästi välja. Huvitav on see, et mõlemad uskusid pimesi oma annetesse ja kõigis oma ebaõnnestumustes süüdistasid nad teisi inimesi. Alati leidus mõni ettekääne enda õigustamiseks. Ükskord Jaan Tatika ja Salomon Vesipruuli teed ristusid. Tulemus oli see, et nad hakkasid üksteist lollideks pidama nad nägid ilusti teineteise vigu, kuid enda omad jäid ikka kahe silma vahele. Tatikas hakkas Vesipruuli kiusama, kuigi Vesipruul ei olnud seda eriti ära teeninud. Üks kreeka filosoof on kunagi öelnud, et targad inimesed on nagu sirged jooned ja rumalad nagu kõverad jooned. Sirged jooned saavad olla paralleelsed ning seetõttu saavad targad inimesed aru nii üksteisest kui ka rumalatest, kõverad jooned ei ole kunagi
muudaks "aine ainetuks". 1144. aastal sai valmis Saint- Denis`kloostri kiriku ümberehitus. Seda loetakse gooti stiili sünniks. Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Teravkaare raskus suunati rohkem ülalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarele. Travee kohal ristusid diagonaalselt kaks teravkaart, mida nimetati roieteks. Nendevahelised osad võis laduda hoopis õhukesed. Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu hiigellooma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Saint- Denis` uus koor vaimustas kõiki külalisi. Pariisis ja selle ümbruse linnades hakati ehitama suuri kirikuid uues stiilis. Varagootikasse kuulub Pariisi Jumalaema katedraal ( Notre Dame), mille ehitamist alustati 1163. aastal.
USA ei soovinud Jaapani liigset tugevnemist, misstõttu võtiski rahulepingu sõlmimise oma ülesandeks, sest vastasel korral oleks Jaapan saanud oma võimu alla kogu Mandzuuria. Sellepärast jagas USA esimest korda. Sõjaliste liidete tekke Suurbritannia oli sõjaliselt (sõjalaevastik) maailma võimsain riik. 19. Ja 20. Saj vahetusel tekkisid konfliktid koloniaal valduste pärast Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaaga. Venemaa ja Suurbritannia huvid ristusid Afganistaanis. Vastuolud Venemaa ja Prantsusmaaga Aasias ja Afrikas lahendata 1904 sõlmitud lepingutega. Nii kujunes SB, Venemaa ja Prantsusmaa sõjalispoliitiline blokk(Antant). Antant oli suunatud Saksamaa vastu, kes oli asunud ehitama sõja laevastikku ja raudteeliini, mis on tuntuks saanud BBB Berliin, Fosforus, Bakdat. Kavatsusega laiendada raudteeliine Egiptusesse ja Indiasse.
Inimese sugulus simpansiga Pilt 2: simpans Inimesel ja simpansil on enamik valkudest ühesuguse aminohappelise koostisega. Mida sarnasem on võrreldavate organismide üldine ehitus ja eluviis, seda suurem on enamasti ka nende sarnasus molekulaartasemel. Sarnaste geenide ja valkude olemasolu erisugustel organismidel on järjekordseks tõendiks nende organismide sugulusest ning ühisest eellastest. Harvardi ülikooli teadlaste kinnitusel ristusid meie eellased simpansiga pikka aega pärast seda, kui inimese liin oli simpansi liinist lahknenud. Nad võisid isegi miljon aastat pärast lahknemist simpansiga hübridiseeruda. Igatahes väidab nõnda Harvardi ülikooli Boad´i instituudi geneetik David Reich ja tema kolleegid. Teadlased võrdlesid inimese, simpansi ja gorilla genoome, et leida, kui ammu need lahknesid. Mida kaugem olnuks lahknemise aeg, seda enam oleks genoomides erinevusi. Leiti, et inimene ja
Rongatrahtrisse. Jutustaja teejuht saab teada, et José on röövel ja annab ta üles. José läheb vangi ning jutustaja külastab teda. José räägib, kuidas ta on vanglasse sattunud ja miks ta üleüldse halvale teele on läinud. Joséd oli ees ootamas surmanuhtlus. VI. Kompositsioon Jutustaja ning Carmen kohtusid ja samal ajal sattus kohale ka José. Hiljem vangis José rääkis sellest samast kohtumisest. Süzeeliinid ristusid. Teejuht Antonio andis José ametivõimudele üles. José läks vangi. Järjestikused süzeliinid. Carmen on küll romantismiaegne teos, kuid ei ole täiesti romantiline. See on pigem romantismi ja realismi segu. Ühest küljest eksootika, tugevad karakterid ja metsikud kired, röövlid, mustlased, nõidus, ebausk, teisest küljest aga asjalik, rahulik esitus, mis mõnikord lausa teaduslikult kiretu, igasugused
nende kohta rohkem uurida ja tõlke teha. See aitas mul ka kindlasti paremini raamatut mõista. Raamatu juures meeldis, see kuidas katarite saatus oli põimitud Maarja Magdaleenast pärineva naiste elu ja tegemiste kohta. Ma küll ei usu, et neil oli üleloomulikke või tervendavaid võimeid, kuid ikkagi on huvitav lugeda, kuidas Magda keeras munk Bernardi viha ta enda vastu, ja selleläbi tappis munk enda, mitte Magda. Huvitav oli ka see, kuidas põimusid ja ristusid inimeste teed läbi kokkusattumuste ja õnnetute juhuste. Näiteks see, et Claire oli nii Guillaume kui ka Dominicu ema. See näitab, kuidas kõik Bridgetil oli kõik ette kavandatud, et ta saaks oma sugu jätkata. Kuid ma arvangi, et elus on kõik ettemääratud. Igatahes on mul hea meel, et me peame selliseid silmaringi laiendavaid raamatuid lugema ning olgugi, et ma jään alati lugemistööde esitamisega hiljaks, ei tähenda see, et ma seda vähem hea meelega teen.
koos Heidiga nagu oma tütart kasvatanud. Pool tundi peale ühist Taneli haual leinamist lahkusid sealt kõik peale Heidi ja Lisbeti. '' Ära nuta, ema, issi on alati meiega,'' lausus Lisbet,kes ise küll polnud kordagi oma isa näinud, aga armastas teda väga. Enne lahkumist asetas Heidi ühe kirja hauale ning kuivatas pisaraid lahkudes... Taneli hauakivisse oli raiutud tume tekst : Ei kaua koos me saanud olla. Vaid hetkeks ristusid me teed. Sul oli aega vaid tulla ja minna, Kuid alatiseks meelde jääb see.... Katariina Peksar
Sel aastal hakkas saabuma ringkonnakomandantuuri vahetus ning üks kanditaatidest oli Härra von Rinnlingen. Kuid selles loos ei omanud tähtsust mitte härra Rinnlingen, vaid tema abikaasa Gerda Rinnlingen. Ta oli daam, keda paljud sisimas kadestasid. 3 Johannes ja Gerda kohtusid esimest korda peatänaval, kus nende teed ristusid ning nad üksteist kaudselt tervitasid. Juba sellest hetkest hakkas Johannes proua vastu huvi tundma. Johannes teadis, kuidas see kõik lõppeda võib, kuid ta meeled ja tunded sundisid käituma vastupidiselt lubadusele iseendale. Teist korda kohtus Friedemann Gerdat teatris. Juhuse kombel istus proua täpselt tema kõrval, selle sama koha kõrval, kus Johannes alati istunud oli. Esimest korda ei suutnud Johannes etendusse süveneda ning pidi lausa poole pealt lahkuma
Herodotosest Thukydidese ja Polybioseni; loogikas, poliitikas, moraalis, eetikas, esteetikas Platonist, Xenophontosest, Aristotelesest stoikute ja neoplatoonikuteni. Need inimesed armastasid mõelda ja ideedega mängida, pidades üle kõige lugu üldistamise, seostamise kunstist filosoofiast. Ateena polise kõrgajal oli linnriigis umbkaudu 30 000 elanikku. Peaaegu kõik tundsid kõiki, olid sõbrad või tuttavad. Poliitikute teed ristusid pidevalt. Linnas oli kõigil kitsas ja kõik olid kõigi silma all. Samal ajal oli linn pidev võistluskoht, sest midagi ei jälginud linnaelanikud suurema huvi ja kaasaelamisega kui igat liiki võistlusi. Olla Ateena kodanik oli staatus, privileeg ja tähendas ka majanduslikku kindlustatust, sest vaid kodanikud võisid olla omanikud. See tähendas väärikust, kuna kodanikuks sai vaid see, kellel nii ema kui ka isa kuulusid kodanikkonda. Keelatud oli abielluda mitteateenlasega.
keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. 3 1. ÜLEVAADE PIIRKONNA AJALOOST JA HETKESEISUNDIST 1.1. Põltsamaa linna ajalugu Põltsamaa asus 13. sajandini Mõhu muinasmaakonnas. Varasemad andmed linna ajaloost ei ole täielikult säilinud. 13. sajandi teiel poolel rajati põltsamaale Liivi ordu linnus. Linnuse rajamisel Põltsamaale oli määravaks soodne asukoht Pala jõe ületuskohal ristusid tolleaegsed põhimagistraalid Tallinn-Tartu ja Viljandi-Laiuse-Narva. Paksude müüride ja sügava vallikraaviga linnus valmis 1272. aastal. Kiralikest allikatest on teada, et Liivi ordu ja Moskva suurvürstiriigi vahelise sõja käigus põletati Põltsamaa linnus ja alev 1502. aastal Vene vägede poolt maha. 1558. aastal võtsid Moskva tsaaririigi väed Pavel Petrovits Zabolotski juhtimisel Põltsamaa oma kontrolli alla 1558. aasta oktoobris ja andsid selle 1571. aastal üle hertsog Magnusele
sambad, III korrusel Korintose sambad. 80 sissepääsu. Areeni all olid treeningruumid. Templid- eeskujuks kreeka ja etruski templid. Tempel asub kõrgemal, sammastega eeskoda pühamu ees. Seinad liigendatud poolsammastega. Triumfi kaared- suurte võitude monumendid, kus peal tekstid ja reljeefid. Roomlased elasid Vabariigi ajal ühepere elamutes (villades). Suurt tähelepanu hakati pöörama linna planeeringule, sõjaväelaagri järgi, mis nelinurkne, kus keskel ristusid kaks teed. Keskne plats oli foorum, kuhu ümber ehitati kõige olulisemad hooned. Tänapäevases Roomas näeb suurt arhitektuuri segu- Keisririigi ja Vabariigi aegsed ehitised. Keisririigi ajal marmor ja Vabariigi ajal tellis. Vabariigi aegseid ehitisi, villasi, leiab Pompeis aga neid on vähe. Keisririik tõi kaasa endaga korrapärasuse. Foorum jääb oluliseks väljakuks. Kõik Rooma juhid lasid ehitada endale foorumi. Nt: Trianaariuse, mille keskel on
Aianduse arengusse tõi renessanssiajastu otsustava ja murrangulise pöörde 16.sajandist saj Itaaliast alguse suund, kus sissepoole suunatud keskaegne aed pööras näo ümbritseva välismaailma poole. Aiast sai "väliseluruum". Algas renessansiaeg, mis sai kogu läänemaailma aianduse suureks inspiratsiooniallikaks. Loodus allutati kunstile. Renessansaed tähendas eelkõige ruumiga manipuleerimist. Selle geomeetriline kompositsioon põhines keskteljel, mis lähtus maja keskelt ja millega ristusid kõik teised teljed. Sel moel oli võimalik luua aiaruume ning tõusvaid ja langevaid astanguid. Varasemad renesanssaiad olid pergolate ja hekkide abil jagatud eraldiseisvateks ja korrapärasteks osadeks, mis moodustasid võrgustiku, mille aluseks oli perspektiiv. Hiljem kasutati kallakutega kohtadel kaugvaateid luues erinevaid astanguid. Veejoad pandi purskama ülespoole tasapinda või joastikuna ühendama laskuvaid tasandikke.
et Vene troonile saab Rootsi prints, mida siiski ei juhtunud); 1617. sõlmiti Stolbovo rahu (Rootsi tagastas vallutatud alad, kuid sai Ingerimaa); Poola- Leedu ründas veelkord Venemaad, kuid ebaõnnestus ja sõlmiti Deulino vaherahu, millega Venemaa loovutas mõned alad. Rahvusvahelised suhted 1. Rahvusvahelised suhted 17 sajandil - 3 põhilist kriisikollet: a) Lääne-Euroopa · 4 riigi huvid ristusid Prantsusmaa, Hispaania, Inglismaa ja Hollandi. · Kõige võimsam oli olnud Hispaania ja Holland (???). · Prantsusmaa osales aktiivselt koloniaalvallutustes pakkudes konkurentsi Inglismaale. · Prantsusmaa taotlused Euroopas ülemvõimule. b) Läänemeri: · Võitlus ülemvõimust Taani ja Rootsi vahel. · Sekkusid ka Poola ja Venemaa. · Edu saatis Rootsit, sai endale Liivimaa ja Karjala. c) Kagu-Euroopa
Kuigi väravataoline, polnud ta mõeldud väravaks, vaid monumendiks. Neid püstitati suurte sõjaliste võitudde või muude ühskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli seina friisitaoline ülaosa eraldatud hoisontaalse karniisiga, sellist poolkorrust nimetatakse ATIKAKS. Triufikaare seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid selle püstitamise põhjust. Linnaplaani lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid kaks sirget teed. Teede ristumiskohtadest kujunesid väljakud - FOORUMID, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. Hooned nii tee ääres kui ka väljakute ümber paiknesid sümmeetriliselt. ehitismälestised Trajanuse foorum - uhkeim sümmeetrilise ülesehitusega ja range planeeringuga foorum. Basilica Ulpia - väljaku tagaküljel asunud suur hoone, raamatukoguna kasutatud hoone. Basiilika oli ehitustüüp , mida roomlased rakendasid mitmesuguste avalike ehitiste juures
sõna armastus. V. Süzee Raamatu alguses kohtuvad mina-tegelane ning Jose. Kui Jose vangi läheb, külastab jutustaja teda seal. Jose räägib, kuidas ta tutvus Carmeniga ning millised seiklused nad läbi elasid. Ta rääkis, kuidas Carmen oli käitunud ning lõpuks oli Jose ta tapnud. VI. Kompositsioon Raamatu esimeses osas kohtus mina-tegelane Carmeniga ning raamatu teises osas jutustas Jose sellest samast hetkest. Süzeeliinid ristusid. ,,Carmen" polnud tüüpiline romantistlik romaan, kuid siiski loetakse teda üheks. Romantistlike tunnuste vahele oli põimitud ka realismile omaseid jooni. Dialoogi kasutati parajal määral. Mitte kuskil ei pingutatud sellega üle. Väga mitmetes kohtades kasutas autor kõrvalepõikeid ajalukku, keeleteadusesse jms, et luua taas neutraalne pind ning sealt edasi taas pinget arendada.
Kodutöö Õppejõud Lauri Kärk 2012 Kinematograafia sünd Kuigi katsetusi staatilise pildi liikumasaamiseks tehti siin-seal enne ja pärast, siis peetakse siiski Eadweard Muybridge´t nö liikuva pildi isaks. Tema ,,Hobune liikumises" (1882) on esimene liikuma pandud pildiseeria, mis ilmus mõni aeg peale seda, kui 1872 aastal ristusid tema teed võidusõiduhobuse omaniku Leland Stanford´iga, peale mida Muybridge aitas Stanford´il võita kihlveo, tõestades, et joostes on mingil ajahetkel ühekorraga õhus kõik neli hobuse jalga. Olles vahepeal kohtu all kahtlustatuna oma naise armukese mõrvas, naasis Muybridge hobuste pildistamise juurde 1877 aastal, mil ta 50. Fotoaparaati samaaegselt kasutades saavutas erakordseid tulemusi. Tema tööd austati väga, seda kajastati teadusajakirjades ning uuringutes
Kuna sealt aga abi loota ei olnud, tuli järele anda. Esialgu püüti taganemise eest mingitki hüvitust saada. Kui aga vastane keeldus, ei jäänud Prantsusmaal muud üle, kui väed Sudaanist ära viia. Fasoda konflikt sai pöördepunktiks Inglise-Prantsuse suhetes. Selle taustal võib vaid imestada, kuidas uuel sajandil jõuti sõjalise koostöö ja liitlassuheteni. Konfliktidega uude sajandisse Suureks vastuolude piirkonnaks kujunes 19. sajandi lõpul Kaug-Ida, kus ristusid sealsete riikide omavahelised konfliktid ning Euroopa riikide võitlus mõjusfääride pärast. Aastatel 1894-1895 toimus Jaapani-Hiina sõda, mille tulemusel tuli Hiinal loobuda Korea valitsemisest. Euroopa suurriikide toel Korea iseseisvus, kuigi oma mõju kindlustas seal Jaapan. Sõja lõpetamiseks sõlmitud Shimonoseki rahuga omandas Jaapan ka Liaodongi poolsaare, kuid Venemaa, Saksamaa ja Prantsusmaa üheaegselt esitatud nõudel see siiski tagastati Hiinale.
- Savinõud potikedra kasutuselevõtt Kaubavahetus - Kaubitsemine lähinaabritega ulatuslikumaks, kaubareisid ulatus ka kaugemale (Pihkvasse,Novgorodi jne) - Saksa kaupmehed - Vahetuskaubandus sisse toodi hõbedat, pronksi, rauda, soola, relvi, peenemaid riidesorte, luksuskaupu; välja viidi karusnahku, vaha - Vahenduskaubandus kaupa osteti ka edasimüügiks - Hõbe üldtunnustatud vahetuväärtuseks - Varalinnalised asulad kesksed linnused, asulad, kus teed ristusid, kaubitsemiskohad nt Tartu Elamud ja külad - Elati valdavalt maal - Elamu palkidest hoone, ahjuga köetav tuba koda, vilja kuivatati ahjuga toas e rehes hakkas kujunema universaalne rehielamu ( nii elu- kui ka tootmishoone) - Moodustusid külad Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eesti sumbkülad (talud keset põldu tihedalt koos), Ida-Eestis ridakülad (talud ridamisi), Lõuna-Eestis hajakülad (talud üksteisest kaugel) Kihelkonnad ja maakonnad
Seina liigendasid sambad või poolsambad. Triumfikaarte seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid selle püstitamise põhjust. 21. Millised olid roomlaste elumajad? Milleks ehitati foorumeid, basiilikaid, akvedukte, amfiteatreid, terme, milline oli triumfikaarte otstarve? Vanemal ajal elasid roomlased ühepereelamutes. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades. Linnaplaani lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid kaks sirget teed. Teede ristumiskohtadest kujunesid väljakud foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. 22. Iseloomustage rooma I sajandi maalikunsti (Pompeji ja Herculaneumi näidetel)? Pompejis on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaale, mis näitab maalikunsti populaarsust ja nende põhjal võib saada ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Pompeji seinamaalidele on enamasti iseloomulik suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus.
reetlikult Siegfredi, mis on selle eepose Tundelisus, rahvaluulelähedus, ristisõja- dramaatilisemaid episoode. Hiljem röövib laulud, mõttesalmid Hagen leset Nibelungide aarde ja peidab selle Reini põhja. Eepose teine osa 7. Rüütliluule käsitleb Kriemhidi kättemaksu. Vendade survel abiellub ta uuesti, seekord hunnide Trubaduuride luule Lõ-Prantsusmaal, kus võimsa valitseja Etzeliga. Burgundi ristusid mitmete kultuuride mõjud (Itaalia kuningas kutsutakse hunnide juurd = antiikaeg ning araablaste Hispaania) ja õhtusöögile, kuhu ta halbadest ennetest valitses rüütlite aumeelsus ja naisõigused hoolimata läheb koos Hageniga. Võeti kasutusele riim (varem harv näht) Kriemhildi ässitusel puhkel peosöögi ajal Armastus ja naiste ülistamine
Seina liigendasid sambad või poolsambad. Triumfikaarte seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid selle püstitamise põhjust. 21. Millised olid roomlaste elumajad? Milleks ehitati foorumeid, basiilikaid, akvedukte, amfiteatreid, terme, milline oli triumfikaarte otstarve? Vanemal ajal elasid roomlased ühepereelamutes. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades. Linnaplaani lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid kaks sirget teed. Teede ristumiskohtadest kujunesid väljakud foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. 22. Iseloomustage rooma I sajandi maalikunsti (Pompeji ja Herculaneumi näidetel)? Pompejis on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaale, mis näitab maalikunsti populaarsust ja nende põhjal võib saada ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Pompeji seinamaalidele on enamasti iseloomulik suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus
Nagu juba varem mainitud, oli õhudessandi eesmärgiks hõivata mandril strateegiliselt tähtsaid punkte ning seeläbi muuta turvalisemaks meredessandi saabumine. Eriti oluliseks sai mõnede linnade hõivamine. ,,Üks peamisi sihtmärke sel ööl oli väike Sainte Mére Eglise'i 47 Op. Cit. Lk. 183. 48 Bastable. Lk. 85. 49 Flanagan. Lk. 192. 50 Beevor. Lk. 62. 51 Flanagan. Lk. 188. 52 Op. Cit. Lk. 66. linn. Operatsiooni seisukohalt oli linn tähtis sellepoolest, et selle keskel ristusid kaks teed. / .../ Plaanis oli linn vallutada ja seada üles teesulg, mis töötaks voolaval lahinguväljal kahesuunalise ventiilina see hoiaks sakslased pudelikaelas ja ka lahingust eemal, kuid võimaldaks samal ajal sissetungivägedel liikuda vabalt ja kiiresti Prantsuse sisemaale. Linn kavatseti vallutada salaja."53 Sainte Mére Eglise'i vallutamine ei läinud aga paanipäraselt. Nimelt ei tulnud linna salajasest vallutamisest midagi välja, sest juhuse läbi oli sel ööl linnas
potid, vahel ka liuataolised kausikesed, mida iseloomustas nõrk põletus, koostises oli savi segatud kivipurru või kruusaga. Narva tüüpi nõud olid vähe ornamenditud, kui ornamenti esines, koosnes see kammvajutistest, vahel ka lohkude ridadest. Asulad Eestist on teada umbes 25 Narva kultuuri asulat, mis paiknevad peamiselt omaaegsel rannikul. Asulate paiknemine veekogude ääres on püügimajanduslikule ühiskonnale üldiselt iseloomulik. Need olid kohad, kus ristusid erinevad loodusressursid. Tuntumad Narva kultuuri asulad on Kääpa, Narva Joaoru, Akali, Riigiküla, samuti Kõpu, Vihasoo ja Kõnnu. Neist on leitud peamiselt koldekohti. 9 Hoonete jäänuseid peaaegu säilinud ei ole. Vihasoost on siiski teada ühe ümmarguse põhiplaaniga, umbes 8 m läbimõõduga hoone jäänused. Alates 7200 ema kuni noorema kiviaja esimese poole lõpuni valitses Eestis atlantiline kliimaperiood
hiljem meenus Oidipusele see veel tihti . Et vanemad ei saaks teada, läks ta vargsi siiis oraakli juurde Delfis. Vastama seal Phoibos jättis talle , hoopis hirmsama mulje. Ta lausus, et Oidipus heitvadt ühte emaga ja isa kes kord Oidipuse soetab saatvat surma ta. Seda kuuldes otsustas Oidipus kaugele hoida Korintosest. Taevatähti jälgides peopaika ta otsis, kus iialgi ennustatud kartma ei peaks. Sel teel ta jõudis siis sinna, kus käskija olla hukkunud. Ta oli seal paigas, kus 3 maanteed ristusid. VAstu sõitis vanker, veetud traavlitest, ees oli käskjalg, istmel- kirjeldatud mees. NAd said kokku. Püüdsid teelt Oidipust tõrjuda nii vankrijuht kui raukki jõudu pruukides. Oidipus lõi raevuhooga sattunult kutsarit, sel hetkel , kui ta tahtis mööduda just vankrist, haaras astla pihku rauk ja kähku täiehooga lõi teda vastu pead. Kättemaksust selle eest ta rännumehelt nõnda ränga hoobi sai ta selga siis, et kukkus vankrist otsemaid ja kõik ta tappis
saadik). d) Erakorraliste saatkondade rajamine: · ... 2. Diplomaatilise suhtlemise tavad a) Paavsti tegevus ja rahvusvaheline õigus. b) Hugo Grotiuse raamat 1625, ühes peatükis arutas saadikurolli. · Eksterritoriaalses saatkond allub oma maa seadustele ning on puutumatu isikute ja vara suhtes. 3. Rahvusvahelised suhted 17 sajandil - 3 põhilist kriisikollet: a) Lääne-Euroopa · 4 riigi huvid ristusid Prantsusmaa, Hispaania, Inglismaa ja Hollandi. · Kõige võimsam oli olnud Hispaania ja Holland (???). · Prantsusmaa osales aktiivselt koloniaalvallutustes pakkudes konkurentsi Inglismaale. · Prantsusmaa taotlused Euroopas ülemvõimule. b) Läänemeri: · Võitlus ülemvõimust Taani ja Rootsi vahel. · Sekkusid ka Poola ja Venemaa. · Edu saatis Rootsit, sai endale Liivimaa ja Karjala. c) Kagu-Euroopa
selgitasid selle püstitamise põhjust. Vanemal ajal elasid roomlased ühepereelamutes, kuid hiljem jäi villa ainult äärelinnas või väikelinnas elanud inimeste osaks. Selliseid maju on välja kaevatud Pompejis ja Herculaneumis. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades. Suur tähelepanu pöörati linnaplaneerimisele. Lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid kaks sirget teed. Nende ristumiskohast kujunesid väljakud foormid, mis olid ümbritsetud esinduslike hoonetega. Fassaade ilmestasid sambad. Hooned paiknesid sümmeetriliselt. 14. Tuntud Rooma ehitised. (õp. Lk. 82-83) Uhkeim foorum oli Trajanuse foorum. Foorumile pääses ühest suurest kaaravaga väravast. , väljakut ümbritsesid hooned. Väljaku keskel oli Trajanuse ratsamonument. Väljaku tagaküljel asus Basilica Ulpia. Seda kasutati raamatukoguna.
Persepolise palee on 500*300 m, 3 korruseline, 3 korrusele viis kaldtee. Ballisaali sõideti hobusega (3 korrusel). Vana-India. Vana-India ala oli laiem kui praegu. Tänapäeval paiknevad sellel alla Pakistan, India, Bangladesh ja Sri Lanka. Vanimad inimasustuse jäljed on 3 at eKr. 2500-1500 eksisteeris Hinduse kultuur. Kokku on leitud 36 asula jäänused, mis asuvad piki jõge. Harappa ja Mahenjo Daro on enim uuritud. Linnriigid. Korrapärane põhiplaan. 10m laiad tänavad mis ristusid täisnurga alla. Elamud on 2-3m kõrgused. Üks korrus oli maa all. Maa-alune oli ladu, kelder. Maa peal elu ja kauplemisruumid. Leiti elumaju, poode, aitasid. Ühtegi kultushoonet (templit) ja valitseja paleed ei leitud. Arvatavasti olid need väljapool. 1000 erinevat pitsatiti allkirja eest. Kasutati mitmeid kirjamärke. Ei teata mis kellega oli tegemist, Jõukal järjel olev kultuur. Kanalisatsioon ja veevärk (veejuhtmed). Sillutiskividega kaetud tänavad Puuvilla kasutamine riided