EuMuKuDInimTeke / inimkonna teke (0)

29.september
EuMuKuDInimTeke: jätkasime eelmise loengu slaide
Slaid 28: :
Arvatakse et homo heidelbergensise baasil arenesid välja neandertaallased.
Esimene luustik leiti 1856a Neanderi jõe orust Saksamaal. Elasid Euraasias u 200 000 - 30 000a eKr. Jämedad ja jässakad luud . Kõverad jalad. 155cm, laiaõlgne,tema ajumaht oli 1666cm3. Kolju kuju on teistsugune.
29: Neandertaalil on kolju rohkem kuklas (arvati, et külma pärast). Madal laup. Arvatakse, et olid emotsionaalsed kõrilõikajad.
30: Vastandlikkus.
31: Söövad teineteist >> on näiteid, kus ühed söövad teisi austuse näitamiseks
32: Shanidari koobas Iraagis -kõige haruldasem leiupaik; sinna oli maetud 2 naist, üks mees. Mullast võeti rohkelt proove ja avastati, et seal leidub lilleseemneid vms. Järeldus: enne mulla peale panekut nad puistati üle lilledega. Austusavalduse tseremoonia – ilmselt mõeldi juba tol ajal hauatagusele elule.
Drachenloch’i koobas-hargneb käikudeks; seina orvades on karu pea; uskumused.
33: Louis Lartet avastas 1868 Abri de Cromagnoni koopa>>kromanjoonlane.
Tänapäeval on kromanjoonlane võrdsustatud homo sapiensiga ehk siis kromanjoonlane on homo sapiens ja homo sapiens omakorda sapiens sapiens. Luustikud 30 000a vana. Keskmine pikkus 187cm. Püstised, pikad, saledad, pikapealise koljuga. Tüüpilised europiidse rassi esindajad. Sellal kui avastati Cormagnoni koobas, leiti ka Aurignac’i koobas, kust leiti samuti luustikke. Kohalik kirikupreester arvas , et pole ilus matta kusagile koopasse ja mattis nad kirikukalmistule ümber. Leiti tööriistu ja loomaluid >> Aurignac’i kultuur. Ajumaht: 1600-1900cm3.
19.saj I poolel avastati koopamaale , mis omistati kromanjoonlastele.
Neandertaallased surid välja pärast kromanjoonlaste levikut. Kas neandertaallased elavad siiani?
-pakutakse välja, et nad võivad olla lumeinimesed
-äkki ristusid neandertaalid ja kromanjoonlased?
36: ajakiri ilmus 11.jaan 1988; geneetikute teooria kaasaegse inimese kujunemise loost ; Arvati, et kaasaegsel inimesel oli ühine ema, kes elas Aafrikas 2000a tagasi.
38: Svante Pääbo
Eesti soost kuulsaim teadlane -ema eestlane, isa rootslane; tegeleb geneetikaga; 1985-DNA kätte saamine Egiptuse muumiast, mis oli 2000+ aastat vana. Hakkas tegelema neand luudega, mida hakati võrdlema. 2007 kuulutati ta maailma 100 kõige mõjukama teadlase hulka.
39: Pääbo leidis geneetilisi sarnasusi (1,4%) neandertaali ja kromanjooni naiste vahel. Juba neandertaallased värvisid end - leiti merekarpe asulatest; sisepinnal jäljed erin pigmentidest-tegemist tõenäolise jumestusainega (kollane, punane, must).
Homo floresiensis > avastati Jaava saarest u 300m idapoolt, Flore saarelt-tööriistad, skeletid(keskm pikkus 1m, kolju väike; 8-12tuh a vana). Elusloodus hävines vulkaanipurske tagajärjel.