Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Arutlus: E.M.Remarque „Taeval ei ole soosikuid“ (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks oli tal seda vaja?
Arutlus-E M Remarque-Taeval ei ole soosikuid #1 Arutlus-E M Remarque-Taeval ei ole soosikuid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 68 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kertuten Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
odt

Remarque - Taeval ei ole soosikuid

,,Taeval ei ole soosikuid" Erich Maria Remarque Huvitavad mõtted Elu määrasid tunded ­ ning nende vastu oli õigus võimetu. ,,Kellelgi meist pole pääsu," sõnas Clerfayt lõpuks läbematult. ,,Samuti ei tea meist keegi, kuis ja kunas surm teda kord võtab. Sest ühelgi inimesel pole voli aja üle. Ja mis on õieti pikk elu? See on pikk minevik. Tulevik küünib üksnes järgmise hingetõmbeni. Või järgmise võidusõiduni. Selle üle valitseb teadmatus." Clerfayt tõstis klaasi. ,,Ma elan varjusurmas! Selles kehtivad teised seadused kui maises elus!" ,,Sooh? Ja millised siis, kui tohib küsida?" ,,Ei midagi muud, kui võtta elult, mis võtta annab

Kirjandus
thumbnail
9
odt

Erich Maria taeval ei ole soosikuid

Erich Maria REMARQUE Taeval ei ole soosikuid 2012 Kirjandus kui Teos Teos pealkirjaks on kirjaniku elu ja pealkirjaks on "Taeval ei ole "Taeval ei ole ajastu peegeldus soosikuid". soosikuid". See ilmus See ilmus aastal 1961, aastal 1961, Remarque teos ,,Taeval ei ole ning tõlgiti ning tõlgiti soosikuid" on pärit kirjaniku eesti keelde hilisloomingust. Nagu ka varasemates eesti keelde

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Erich Maria Remarque "Tagasitee"

Erich Maria Remarque ,,Tagasitee" 1) Kirjelda romaani tegevusaegse Saksama olustikku (miljöö, meeleolud). Saksamaal olid väga halvad ajad. Terve maa oli pikast sõjast räsitud. Saksamaa oli rüüstatud ja vaesuses. Ühelt poolt valitses majanduslik kaos, inimestel polnud süüagi. Maal oli olukord natuke kergem kuna inimestel olid loomad ja oma saak, mis karanteerisid kaetud toidulaua. Linnas oli aga seis katastroofiline ja seetõttu käidi rongiga linnast eemal, taludest toitu palumas ja varastamas. Samas ei olnud ju ka oma talu pidavatel inimestel võimalik kõiki ära toita. Üritati oma viimaseid väärisesemeid, mööblit vms. vahetada toidu vastu. Tekkis must turg, mille kaudu said rikkaks üksikud liigkasuvõtjad, kes kasutasid olukorda väga edukalt enda kasuks. Teiselt poolt oli tekkinud palju erinavaid äärmusgruppe, mille tõttu valitsesid Saksamaal revolutsioonilised meeleolud

Kirjandus
thumbnail
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus
thumbnail
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas.

Kirjandus
thumbnail
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

vaatas nende alt. Ta vaatas harva või mitte kunagi nii väikest asja nagu poiss läbi prillide, sest need olid ta pühapäevaprillid, tema südameuhkus, ja ta kandis neid «stiili», mitte vaja- Hartford, 1876 Autor duse pärast; niisama hästi oleks ta võinud näha läbi paari ahjusiibri. Ta näis hetke nõutuna ja ütles siis, mitte ägedalt, kuid küllalt valjusti, et mööbel oleks võinud seda kuulda: «Noh, kui ma su kätte saan, ma .. .» Ta ei lõpetanud, sest oli parajasti kummargil ja tonksis luuavarrega voodialust -- ja iga tõuke järel oli vaja hinge tõmmata. Kuid ta ei toonud päevavalgele midagi peale kassi. «Niisugust poissi ei ole ma veel näinud!» Ta läks avatud uksele ja seisis lävel, vaadeldes rohtukasvanud tomatitaimede ridu, mis moodustasid aia. Tomi polnud kusagil. Niisiis kõrgendas ta häält, et see kaugemale kostaks, ja hüüdis: «Tom, uu!»

Kirjandus
thumbnail
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

kuninga vastu, kuid mitte iialgi kardinali ega hispaanlaste vastu. Sellest kindlakskujunenud harjumusest tuleneski, et ülalmainitud aprillikuu esimesel esmaspäeval 1625.. aastal kiirustasid linnakodanikud, kuuldes kära, kuid mitte nähes puna-kollast lippu või hertsog Richelieu kaardiväelaste univorme, «Vabamöldri» kõrtsi poole. 7 Sinna jõudes võis igaüks segaduse põhjust näha ja mõista. Keegi noormees ... Kuid visandame ühe suletõmbega ta portree. Kujutlege don Quijotet kaheksateistkümneaastasena. Don Quijotet ilma raudrüüta, soomussärgita ja reiekaitseteta, don Quijotet villases vammuses, mille sinine värv oli omandanud veinipära ja taevasinise vahepealse tabamatu värvingu. Piklik ja tõmmu nägu, esiletungivad põsesarnad -- salakavaluse tunnus; väga arenenud lõualihased -- märk, millest eksimatult tuntakse gaskoonlast, isegi ilma baretita, meie noormees aga kandis mingi

Kirjandus
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema ­ nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes

Kirjandus



Lisainfo

Arutlus Remarque romaani \"Taeval ei ole soosikuid\" põhjal. Hinnatud koolis hindega \"5\". 2 lk pikk.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun