Thomas Manni novellid Väike härra Friedemann ja Gladius Dei

Solonenkova, Sjuzana

Thomas Manni novellid Väike härra Friedemann ja Gladius Dei (3)

4 HEA

Pelgulinna Gümnaasium
Sjuzana Solonenkova
12. K klass
Väike härra Friedemann
Gladius Dei
Thomas Mann
Referaat
Tallinn 2009
SISUKORD
Väike härra Friedemann

Sisukokkuvõte .......................................................................... 3

Põhitegelaste kirjeldus............................................................. 5

Teose analüüs........................................................................... 6
Gladius Dei

Sisukokkuvõte......................................................................... 7

Peategelase kirjeldus............................................................... 7

Teose analüüs.......................................................................... 8

Sisukokkuvõte
Väike härra Friedemann
Väike härra Friedemann ehk Johannes Friedemann on mees, kes elas imikuna üle raske trauma . Nimelt, ta kukkus, kui oli kõigest ühe kuu vanune, mähkimislaualt ning sai tõsiselt vigastada. Ta jäi ellu, kuid see kukkumine muutis ta elu täielikult. Temast sai vigane mees. Ta ei olnud ilus. Tal oli kitsas ja kõrge rind , kühmus selg ja liiga pikad käed.
Väike härra Friedemann oli väga tark. Ta väärtustas elu teist poolt. Kahjuks pidi Johannes loobuma väga paljust, sest ta polnud täiesti normaalne ja tavaline inimene nagu kõik teised. Siiski oskas ta leppida sellega ja tunda rõõmu sellest, mis oli talle antud. Ta armastas elu ja õppis aru saama, et kõik on nautimisväärne. Härra Friedemanni kirg ja huvi oli teater. Tal oli isegi linnateatris ülemisel rõdul oma kindel koht, mida ta külastas korrapäraselt.
Friedemannil oli kolm õde Frederike, Henriette ja Pfiffi. Nad polnud ka kõige ilusamad neiud . Tüdrukud hoidsid rohkem kokku ja Johannes ei hoolinud neist kuigi palju. Tüdrukud polnud mehele läinud, kuigi nad sellises eas olid.
Härra Friedemanni lapsepõlv möödus väga kiiresti ja väheste sündmustega. Seitsmeteistkümneaastaselt lahkus ta koolist, et saada kaupmeheks. Kahekümne esimesel eluaastal suri ta ema. Ema surm oli Johannesele ränk hoop, kuid ta oskas leppida olukordadega, mis teda kurvastasid ja rõõmustada nende üle, mis olid rõõmustamist väärt. Kolmekümnendaks eluaastaks polnud Johannes kuigipalju muutunud. Näojooned olid kõigest veidi teravamaks muutunud. Tema eluaastad möödusid väga vaikselt ning ta ei kartnud tulevikku, vaid ootas seda rahuliku südamega.
Kui Johannes noor oli, meeldis talle üks tüdruk. Selle tüdrukuga ei läinud kõik hästi ning ta lubas endale, et mitte kunagi enam ei vaata ta naiste poole, sest temasugune vigane mees tooks sellega kaasa ainult häda ja kurbust . Ta oli teadlik, et see osa elust ei ole tema jaoks.
Väike härra Friedemanni kolmekümnendal eluaastal hakkas kõik muutuma . Sel aastal hakkas saabuma ringkonnakomandantuuri vahetus ning üks kanditaatidest oli Härra von Rinnlingen. Kuid selles loos ei omanud tähtsust mitte härra Rinnlingen, vaid tema abikaasa Gerda Rinnlingen. Ta oli daam , keda paljud sisimas kadestasid.
Johannes ja Gerda kohtusid esimest korda peatänaval, kus nende teed ristusid ning nad üksteist kaudselt tervitasid. Juba sellest hetkest hakkas Johannes proua vastu huvi tundma. Johannes teadis, kuidas see kõik lõppeda võib, kuid ta meeled ja tunded sundisid käituma vastupidiselt lubadusele iseendale .
Teist korda kohtus Friedemann Gerdat teatris. Juhuse kombel istus proua täpselt tema kõrval, selle sama koha kõrval, kus Johannes alati istunud oli. Esimest korda ei suutnud Johannes etendusse süveneda ning pidi lausa poole pealt lahkuma . Gerda hullutas ta meeli oma naiseliku rinna lõhnaga, mis pani Friedemanni südame hirmuäratavalt põksuma, et ta ei saanud enam hingata.
Saabus päev, kui Friedemann pidi oma õdedega härra ja proua von Rinnlingenit külastama. Algul vabandas Friedemann end halva enesetunde tõttu välja, kuid hiljem otsustas ta siiski minna. Ta jõudis sinna siis, kui tüdrukud olid juba lahkunud. See andis ka Johannesele võimaluse prouaga veidi vestelda. Nad tutvusid üksteise huvidega ning Johannes lahkus veidi rahulolematult, sest teda piinas naise veidi julm ja külm pilk.
Härra Friedemanni piinadele tuli siiski suhteliselt kiire lõpp. Rinnlingenite juures toimus suur kokkusaamine ja peolaud. Algul ei pööranud proua Johannesele suurt tähelepanu, kuid siis palus ta teda aeda saata, millega Johannes koheselt ka nõustus. Nad istusid pingile ning vestlesid veidi. Gerdaga kahekesi olemine mõjus Johannesele jubedalt. Ta muutus väga närviliseks ja ei jaksanud pinget enda sees enam taluda. Poole jutu pealt laskus Friedemann naise jalge ette ning palus teda. Ta anus ahastuses vabadust piinadest. Nendest vähestest sõnad piisas tema tunnete väljendamiseks. Proua Rinnlingen ei hoolinud. Ta vaatas oma külma pilguga mehest mööda ning astus uhkelt minema. See viha võttis Friedemanni täiesti jõuetuks ning ta jäi sinna lamama. Ta roomas veekoguni ning kukkus ülakehaga jõkke. Ta ei liigutanud ennast ja jäi sinna elutult vedelema.

Põhitegelaste kirjeldus
Väike härra Friedemann ehk Johannes Friedemann
Kirjanik kirjeldab härra Friedemanni välimust nii „Ta ei olnud ilus, see väike Johannes, ning kui ta oma kitsa ja kõrge rinna, oma kühmus selja ja liiga pikkade, kõhetute käsivartega seal järil kükitas ning rutaka õhinaga pähkleid purustas, pakkus ta ülimalt kentsakat vaatepilti.“.
Ta oli tark mees ning nautis haridust, lugemist ja muusikat. „/--/ võis peaaegu öelda, et ta oli epikuurlane .“ (epikuurlane - elunautleja)
Tegevused, millega ta tegeles olid ainsad, mis teda veel elus hoidis. Ta oli vigane mees nii hingelt kui väliselt. Tema õnnelik elu oli petlik . Ta sisendas endale iga päev, et elus on palju rohkem, mille üle õnnelik olla. See aitas tal hommikul püsti tõusta ja eluga edasi minna.
Seda tõestab Friedemanni ja proua Rinnlingeni jutuajamine jõe ääres.
„/--/ „ Kolmekümne kolme aastane,“ kordas too. „Ja te polnud õnnelik, kõik need kolmkümmend kolm aastat?“
„Ei“, ütles ta; „see oli vale ja pettekujutlus.“
„Te niisiis arvastite, et olete õnnelik?“ küsis naine.
„Ma püüdsin seda,“ ütles ta , ning naine vastas: „See oli teist vapper.“ /--/ “
Gerda von Rinnlingen
Proua Rinnlingen oli väga kena ning kadestusväärne naine. Ta oli tuntud tänu oma mehele, kes kandideeris ringkonnakomandantuuri. Nad olid väga rikkad ja edukad . Proua Rinnlingen kasutas teiste austust ära. Ta oli väga üleolev ning südametu inimene. Ta pilk oli kõigi vastu kalk , isegi oma abikaasa vastu. Nii kõneles raamatus proua Hagenström. „ „Ja kuidas ta teda kohtleb? Te peaksite seda nägema! /--/ Tal on mingi eriline mood mehele jääkülmalt otsa vaadata ja talle kaastundliku rõhuga „armas sõber“ öelda, mis paneb lausa nördima. /--/ “ “
Ta oli väga kahepalgeline inimene. Ta kasutas teiste headust ära, kui talle midagi ei meeldinud, siis ta naeris selle üle või vaatas külma ja ükskõikse pilguga inimestest justkui läbi.
„ /--/ tema väikesed, ligistikku asetsevad silmad, milles näis peegelduvat vee niiske helk, vaatasid tardunult, pinevalt temast mööda, kaugusse.
Ja siis järsku ühe ropsuga, lühikese , uhke, põlgliku naeru saatel oli ta tõmmanud oma käed tema palavate sõrmede vahelt, oli haaranud tal käsivarrest ja paisanud ta maha, oli tõusnud püsti ja kadunud puude vahele. “

Teose analüüs
Teos „Väike härra Friedemann“ on suurepärane näide tavapärasest elust. See käsitleb sündmustikku, millega puutub kokku iga teine inimene. Kindlasti enamik meist on kohanud inimesi, kes arvavad olevat maailma nabad ja peavad teid madalamaks kui muru. Teose peamine mõte on näidata, kui palju läheb inimesele korda teiste käitumine ja arvamus.
Härra Friedemann ei olnud kunagi küll õnnelik, kuid ta suutis tunda rõõmu tegevustest, mis viisid mõtted eemale tema vigasest kehast. Naisesse armumine pani Friedemanni iga päev mõtlema, kui väärtusetu ta on ja et temasugust inimest ei vaataks kunagi mõni kaunis daam. Inimesed tõepoolest vaatavad teistsuguseid ehk inimesi, keda me pole harjunud nägema, nö. kõvera pilguga.
Proua Rinnlingen teadis sisimas kogu aeg, et Friedemann teda ihkas ja austas kogu südamest. Talle meeldis see manipulatsioon ja ta kasutas teise headust ära. Härra Friedemanni kohta võib tõepoolest öelda nõrk inimene. Ta ei suutnud vastu panna naisele, kes oli talle keelatud. Üldjuhul ka tavaelus lõppevad sellised koledad juhtumid, kas enesetapu või tõsiste vaimsete probleemidega. Enesetapp on muidugi kõige hullem variant, kuid nõrgad inimesed murduvad.
Me peaksime tõsiselt mõtlema oma suhtumise üle teiste vastu. Olgu me missugune tahes, siin ilmas oleme kõik võrdsed. Uhkus on kurjus, mis loodtetavasti tasub tulevikus tagasi.

Sisukokkuvõte
Gladius Dei
Tegevus toimub kunsti kõrgaegses Münchenis. Kõik ümberringi on ilus ja hästi. Sel ajal oli kunst väga kõrgel kohal. Kesest seda toredat keskkonda, kus kõik end hästi tunnevad , leidub inimene, kes on täielikult vastu kunstile, mis propageerib himu naise vastu. Selleks inimeseks oli munk Hieronymus . Tema arvates tekitab selline kunst valet arusaama Jumalast ja usust. Eriti Madonna maal, mis ilutses M. Blüthenzweigi galerii aknal. Seda imetles suur rahvamass, kes jagasid omavahel muljeid .
Madonna oli pildil kujutatud alasti ning tema süles oli peaaegu ebaloomulikult kõhna poiss, kes mängis tema rinnaga. Hieronymusele see sugugi ei meeldinud ning ta otsustas minna galeriisse ja vabaneda sellest. See muidugi ei õnnestunud, sest ükski normaale kunstnik poleks nõus põletama enda legendaarset kunstiteost.
Galeriis toimus pikem sõnavahetus, kus munk käskis Madonna pildi ära põletada. See ei tulnud kunstniku jaoks kõneallagi ning Hieronymus läks sellepeale väga endast välja. Ta võtis välja tulemõõga ning pani sellega põlema rõõmsa linna, ise lausudes: „Cito et velociter!“

Peategelase kirjeldus
Munk Hieronymus
Hieronymus nägi välja väga sünge ja hirmuäratav. Tema riietus väljendas tema tundeid. Ta oli sünge nii seest kui väljast. Mööda rõõmsat Münchenit käies jäi ta kõigile silma just oma tumeda kostüümiga. Kostüümil oli suur kapuuts, mis varjas praktiliselt kogu tema nägu.
Kirjanik kirjeldab munaka nii: „ Ta ei kandnud kübarat, mille pärast ühelgi hingel ses vabameelses linnas poleks tulnud mõttesse pahameelt tunda. Selle asemel oli ta tõmmanud pähe oma avara musta mantli kapuutsi, mis varjas tema madalat nurgelist laupa , kattis tema kõrvu ja ümbritses tema lahjasid põski. /--/ Tema pilgus oli teadmine, piiratus ja kannatus. /--/ “

Teose analüüs
Autor käsitleb Jumala teemat. Selles novellis on vaimu ja meelte jõukatsumus. Näitab kunsti tähendust erinevate inimeste jaoks. Võib öelda, et pildi üles riputamine oli tõesti veidi kõlbmatu. Inimestel on erinev arusaam usust ja seda peaks arvestama. Sellest novellist võib välja lugeda tugevat võimuvõitlust, oma tahtmise ja arvamuse pealesurumist.
Kirjanik on väga värvikalt kireldanud Müncheni elu ning inimesi, mis andis väga hea ettekujutuse tolleaegsest elust.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 87 allalaadimist

Thomas Manni novellid Väike härra Friedemann ja Gladius Dei #1

Thomas Manni novellid Väike härra Friedemann ja Gladius Dei #2

Thomas Manni novellid Väike härra Friedemann ja Gladius Dei #3

Thomas Manni novellid Väike härra Friedemann ja Gladius Dei #4

Thomas Manni novellid Väike härra Friedemann ja Gladius Dei #5

Thomas Manni novellid Väike härra Friedemann ja Gladius Dei #6

Thomas Manni novellid Väike härra Friedemann ja Gladius Dei #7

Thomas Manni novellid Väike härra Friedemann ja Gladius Dei #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

87 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sjuzana Solonenkova Õppematerjali autor

Referaat Thomas Manni kahest tuntud novellist. Sisaldab mõlema novelli väga täpset sisukokkuvõtet, põhitegelaste kirjeldust ning teose analüüsi. SEllega saate täiesti selge pildi kõigest, mis on seotud nende kahe novelliga ja kirjaniku mõtteviisist.

referaat novellid thomas mann väike härra friedemann gladius dei sisukokkuvõte analüüs

Sarnased õppematerjalid

docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõepärastena nagu härra Anquetili ajaloos ära tunda Louis XIII, Austria keisrikojast pärineva kuninganna Anna, Richelieu, Mazarini ja suurema osa tolleaegsete õukondlaste kujud. Nagu teame, ei avalda see, mis kütkestab poeedi tujukat mõttelendu, sageli mingit mõju laiadele lugejate hulkadele. Ja nii juhtuski, et kuigi meie, nagu kahtlemata [teisedki inimesed, imetlesime eespool mainitud üksikasju, huvitas meid siiski kõige rohkem

Kirjandus

docx

Madame Bovary sisukokkuvõte

Madame Bovary Gustave Flaubert (Tegevuspaik: Tostes' linn, Dippe' linnaosa) Raamat algab teemal, kas saata Charles kooli või mitte. Proua Bovary soovib seda teha kuid härra Bovary ei soovi seda siiski. Lõpuks Charles'i ema suure mangumise peale saadeti poeg 12 aastasena kooli, kus poisi hooldusõpetajaks sai härra Roger. Charles ei sulandu oma klassi, teda mõnitatakse. Üks norimise põhjuseks on see, et tema on ainukene, kes ei oska kaabut klassiuksest sisse astudes vastu põrandat lennutada (see oli klassi komme). Charles Bovary kirjeldus: lühikesed juuksed, tukk oli sirgelt laubale kammitud nagu külaköstril, näol püsis vagur ja väga häbelik ilme. Ehkki ta polnud laiade õlgadega, näis mustade nööpidega rohekas kalevine kuub kaenla alt tublisti pitsitavat ja kätiselõhikuist paistsid

Kirjandus

odt

Stendhal ''Punane ja Must'' SISUKOKKUVÕTE

hakkab kiiresti ellu viima oma unistust jõuda ,,haljale oksale". Kohtudes majaperenaise, kolmekümnendates aastates proua de Renaliga, saab Julieni selgeks, mida teha. Proua on algul Julieni suhtes äraootaval seisukohal. Ta kardab oma laste pärast, keda ta kogu hingest jumaldab. Kohtudes noormehega kaovad ta kartused, sest noormehe intelligentsus võlub ka teda. Julienile on vastumeelne maja, kus ta elab ning ka sealne õhkkond ning inimesed. Härra de Renali ta vihkab. Talle tundub mees pealiskaudne ning kalk, tavaline rikkur, kes oma varanduse on kokku ajanud vaeste arvelt. Ka lastesse on tal algul keeruline kiinduda, ta õpetab neid vastumeelselt. Proua de Renalis näeb ta oma võimalust, mis aitab tal elus kaugemale jõuda ning ta otsustab naist ära kasutada. Proua de Renal on lihtsameelne vähese haridusega daam, kes ometigi on hingelt väga puhas ning olemuselt õrn. Ta armastab üle kõige oma lapsi ning austab meest

Kirjandus

doc

Johann Sebastian Bach

muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Sealses lossikirikus oli tal vaba voli oma fantaasia rakendamiseks vastupidiselt eelnenud Arnstadti ja Mühlhauseni perioodile, kus temalt oli nõutud vaid jumalateenistuste lihtsat kujundamist ja koguduselauludele lühikeste eelmängude esitamist. - 2- ja 3-häälsed inventsioonid - `Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik` , `Anna Magdalena Bachi noodivihik` - `Hästitempereeritud klaviir` I, II (kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõigis mazoor- ja minoorhelistikes) - `Inglise süidid` , `Prantsuse süidid` , 6 partita`t Suur osa klaviirimuusikast on kirjutatud Köthenis, kui Bachi pojad olid eas, mil nad vajasid repertuaari pillimängu ja kompositsiooni õppimiseks. - 6 Brandenburgi kontserti

Muusika

doc

Essee Princese de cleves

Puudusena võib välja tuua selle, et autor pole suutnud ajaloosündmusi looga hästi siduda, kuid ajaloohuviline saab seostada oma teadmisi sellega, mida ta Fayette'i raamatust loeb ning otsustada, kas need ka tõesti juhtusid. Lisaks sellele lisab loole omapära see, et kõik tegelased, välja arvatud teose kangelanna printsess de Cléves ja tema ema, on päriselt sellel ajal elanud. Lühiromaanis on palju tegelasi, kuid räägitakse peamiselt Printsess de Cléves'ist, härra de Cléves'ist ja härra de Nemoursist. Teose põhiidee on moraalsus ja kõlbulikkus ning see keskendub dilemmadele, mis võivad tabada ka kõige vooruslikumat inimest, sõltumata tema sotsaalsest staatusest. Lugu algab õukonna kirjeldusega, tutvustatakse kuningat, kuningannat, hertsoginnat ning härra de Clèves'i. Printsess de Clève'ist luuakse alguses salapärane mulje. Naise kohta ei saa kohe kõike teada peale selle, et ta on ilusaim naine, keda õukonnas on nähtud

Prantsuse keel

docx

Tuletorni juurde

Esimene osa ,,Uks" võtab aset enne esimest maailmasõda. Ramsay'd on teose alguses terve perega oma suvemajas, ema lubab pojale James'ile, et kui järgneval päeval on ilus ilm, lähevad nad tuletorni juurde, kuid pereisa teeb selle lubaduse kohe maha ja väidab, et ilusat ilma ei tule. Isa tõre vastus paneb väikest James'i uskuma, et isa naudib laste vastu õel olemist. Ramsay'id kostitavad mitmeid külalisi, majas peatub ka Lily Briscoe, noor kunstnik, keda proua Ramsay soovib härra Bankesile naiseks panna, kuid see ei õnnestu ja Lily jääb vanatüdrukuks. Selle poolest õnnestub proual paari panna Paul Rayley ja Minta Doyle'i. Pärastlõuna ajal küsib Paul Minta naiseks, Lily alustab maalimisega, proua Ramsay lohutab Jamesi ja härra Ramsay kurdab oma filosoofia teadmiste üle ning tahab jällegi tuge oma naiselt. Õhtusöök oli ebaõnnestunud- Paul ja Minta koos kahe Ramsay lapsega hilinevad jalutuskäigust

Kirjandus

doc

"Isa Goriot" Honore de Balzac

Kui Vautrin kokku kukkus ning preili Michonneau palus Goriot abi Vautrini üles kandmiseks, vastas Goriot talle, "Ma ei saa teid milleski aidata, lähen oma tütre juurde," Goriot naiseks oli olnud rikka taluniku ainus tütar Brie'st, naine oli Goriot piiritu armastuse objektiks, Goriot imetles teda, tema habrasust ja tugevust, arukust ning ilu. Nende elu oli seitse aastat päikeseline, kuid kui ta naine suri, arenes Goriot isatunne mõistmatuseni. Härra Goriot oli kiindunud ühte kausikesega alustassi, mille kaanel olid kaks suudlevat tuvi, mille oli talle kinkinud ta naine esimesel pulmapäeval. Ta tõotas sellest mitte kunagi loobuda. Härra JeanJoachim Goriot oli olnud nuudliärimees, kes oli olnud revolutsiooni ajal oma sektsiooni esimees. Ta pani aluse oma varandusele kui ta müüs "kuulsa nälja" ajal jahu kümme korda kallimalt kui tootmine talle maksis.

Kirjandus

doc

Kolm musketäri - A.Dumas

Kolm musketäri A.Dumas 1625.aastal alustas gaskoonlasest noormees nimega d'Artagnan oma seiklust kolme isa poolt tehtud kingitusega. Nendeks olid viisteist eküüd, kullerkupuvärvi hobune ja kiri härra de Treville'ile. Meung'I linnakeses tekkis tal tüli endast vanema mehega, kes oli d'Artagnani hobust pilganud. Viimane sai võitluses kannatada ning kaotas natukeseks ajaks teadvuse. Enne kui noormeest polnud veel minestanud nägi ta mileedit, kes vestles tundmatuga. Meelemärkusele tulles ei leidnud ta enam kirja., keegi oli selle ära varastanud. Ning ta teadis seda väga hästi, varas oli kõrtsi omanikuga jutu puhunud. Kuna soovituskirja enam polnud pidi

Kirjandus

Rohkem sarnaseid