Frank Zappa, Pink Floyd,Phil Collins, Peter Brian Gabriel, Briti ansambel Genesis, Emerson, Lake & Palmer(ELP), Yes (0)

Frank Zappa. oli helilooja , kitarrist , produtsent , filmirežissöör. Sündis 21. detsembril 1940. Tema käekirja kujunemist suunasid kaasaegne klassikaline muusika ja rütmibluus.. Frank Zappa oli muusikuna iseõppija ja karjääri alustas hoopis trummarina.. Tema esimese bändi nimi oli The Mothers Of Invention . The Mothers Of Inventioni esimene helikandja „Freak Out” ilmus 1966. aastal. Tema viimane plaat, klassikalise muusikaga „The Yellow Shark” ilmus 1993. aastal. Rohkem kui 30. aasta pikkuse karjääri jooksul kehtestas ta ennast loominguliselt. Oma eluaja vältel andis ta välja 57 plaati , pärast surma on ilmunud veel 22, kokku seega 79 helikandjat. Lisaks muusikale lõi Frank Zappa animatsioone, lühifilme, muusikavideosid ja albumikujundusi. Ta hääletati 1995. aastal postuumselt Rock’n’Roll Hall Of Fame’i liikmeks. Frank Zappa. suri 4. detsembril 1993. Tema monument asub Vilniuses, selle autor on Konstantinas Bogdanas.
Pink Floyd on inglise rock-bänd, tuntud eelkõige oma filosoofiliste laulusõnade, hinnatud klassikalise rocki palade, uuenduslike plaadiümbriste ja viimistletud kontsertide poolest. Pink Floyd on üks mõjukamaid ja edukamaid rock-ansambleid oma 200-miljonilise plaadimüügiga.Pink Floyd sai alguse 1964, kui kitarristid Bob Klose ja Roger Waters , trummar Nick Mason ja puhkpillimängija Rick Wright moodustasid ansambli "Tea Set". Peagi liitus sellega ka kitarrist Syd Barrett, kes sai ka peamiseks vokalistiks. Kui aga ilmnes , et nimi "Tea Set" oli juba kasutusel, tuli Barrett lagedale nimega "The Pink Floyd Sounds" Peagi kadus sõna "sounds" ansambli nimest. Pink Floyd kogus palju populaarsust ning 1966. aasta oktoobris sõlmisid nad esimese lepingu mänedźeride Peter Jenneri ja Andrew Kingiga. 1968 jaanuaris liitus bändiga kitarrist David Gilmour, et asendada Barrettit esinemistel. Kuna narkootikumide manustamine ja tuuritamisest tingitud stress hakkas Barretti mõistuse peale käima. siis ta käitumine muutus ühe raskemini etteaimatavaks ja pideva LSD kasutamise tõttu muutus ta vaimselt väga ebastabiilseks, vahtides sageli tühjusesse samal ajal, kui ülejäänud bänd esines. Kõik liikmed kirjutasid erinevat materjali, andes bändi muusikale tooni, mis erines nii eelnevast perioodist kui ka tuleviku lihvitud kõlast. 1971 . aasta album " Meddle " näitas bändi tulevikusuunda Sellest sai kollektiivi esmakordne USA albumimüügiedetabeli esimene plaat ning on praeguse seisuga USA üks enimmüüdud albumeid 15 miljoni koopiaga. 1975. ilmus kauaoodatud " Wish You Were Here ", mille teemaks oli lähedaste eemalolek, eriti Syd Barreti, ning kaugenemine moraalist igapäevaelus.
Phil Collins on laulja, trummar, laulude kirjutaja, näitleja ja produtsent . Ta on sündinud esimesel jaanuaril 1951 Londonis Tema täielik nimi on Philip David Charles Collins. Phil Collins on maailma poprocki suurnimi, kelle karjäär on kestnud üle 30 aasta Rohkem kui 80 miljonit müüdud plaati ja võidetud 7 Grammy auhinda näitab tema saavutust muusika maailmas. Väikese poisina käis ta näitlejakoolis ja ka hiljem on ta tihedalt näitlemisega kokku puutunud, olles mitmetes filmides kaasosaline . Alates 12st eluaastast hakkas ta mängima löökpille, mida ta armastab teha tänapäevini. Phil Collinsit on nimetatud kaasmuusikute poolt ka kui üheks parimaiks rockitrummariks maailmas. Oma enamus albumitel mängib ta löökpille ise ja oma kontserditel on ta samuti tihti trummide taga. „ Face Value “ oli Collinsi esimene sooloalbum, mis ilmus 1981.aastal. „Hello, I Must Be Going“ ilmus aastal 1982. Collinsi fännid saavad kuulda sellelt plaadilt ülimeloodilist popmuusikat, millel on rohkelt souli mõju. Lauludekirjutamine muutus hiljem rohkem temale loomupärasemaks ja stiilsemaks.
Peter Brian Gabriel (sündinud 13. veebruar, 1950, Suurbritannias) on inglise helilooja , laulja, muusik . Kasvas elektriinsenerist isa ja muusikute perekonnast pärit ema (kes õpetas ta juba varases eas klarnetit mängima) peres. Õppis eraeelkoolis Cable House Woking, Surrey, pärast seda 1963-ndast aastast Charterhouse School’is.
Tuntuse saavutas progressive rock grupi Genesise lauljana. Peale bändist lahkumist 1975-ndal aastal alustas ta edukat soolokarjääri. Pärast esimeste sooloplaatide mõõdukat edu saavutas ta laiema tuntuse 1986-nda aasta plaadiga "So": lugudega "Sledgehammer", "Big Time", "Don't Give Up"
Briti ansambli Genesis kohta võib öelda, et see on üsna tavatu käekäiguga bänd. Alustanud üheaegselt ansambliga Yes ning saanud 1970ndate keskel samuti üheks proge -rock’i alustalaks ja lipulaevaks, tegi Genesis hiljem läbi üsna suure muundumise. Juhtuski nii, et progerokkaritest said hoopis pophittide tegijad . Ansambli enda ajalugu algas aastal 1967, kui viis Charterhouse’i kooli 17aastast õpilast saatsid oma koolibändi demolindistuse tuntud produtsendile Jonathan Kingile. Koolipoiste ansamblil polnud tegelikult veel nimegi: õpilane Peter Gabriel laulis ja mängis flööti, Mike Rutherford sõrmitses bassi, Anthony Phillips oli kitarrist, Tony Banks mängis klahve ning Chris Stewart trumme.
Kuid too Kingi -nimeline produtsent nägi koolipoistes sädet, soovitas nende bändile isegi hea nime – Genesis, ning tegi nendega koguni plaadistuslepingu. Selle tulemusena ilmuski aastal 1969 debüütalbum „From Genesis to Revelation”, Aastal 1973 täienes Genesise diskograafia koguni kahe eduka plaadi võrra: nii kontsertalbum „Genesis Live ” kui „ Selling England By the Pound” asusid mõlemad vallutama edetabeleid. Ilmus ka samanimeline topeltalbum „Lamb Lies Down On Broadway”, Ning aastal 1997 ilmus Genesise viimane stuudioplaat „Calling All Stations”, mida ei saatnud aga enam varasemate albumite edu.
Emerson , Lake & Palmer (ELP) olid Suurbritannia prog-rock supergrupp, mis asutati 1970. aastal Greg Lake'i ja Keith Emerson'i poolt. Hiljem liitus ka Carl Palmer.
Liitumis huvi näitas ka Jimi Hendrix , kes oli oma vanast bändist tüdinenud, kuid need plaanid jäid Jimi surma tõttu katki. Kuna nad olid tugevalt mõjutatud klassikalisest muusikast ja jazzist, siis võib neid ka Symphonic rock'i sildi alla liigutada. Kõige kuulsamaks albumiks sai neil 73' välja tulnud Brain Salad Surgery , mille cover'i disainis kuulus H.R.Giger.
1974 võttis bänd 3 aastase puhkuse ning tänu sellele kaotas kontakti kiirelt muutuva muusikamaailmaga. Selletõttu jäi eelnimetatud album ka nende viimaseks heaks üllitiseks.
Edasi läks asi juba liiga allamäge - uued albumid ei meeldinud alguses enam fännidele, hiljem isegi bändile endale. Kontserditel olid nad oma aja kohta väga teatraalsed ning see tekitas palju kisa -kära kriitikute seas. Samas ei saa neid tänapäeva Rock showdega võrreldagi..
Yes.Aastal 1968 ristusid Londonis kahe rock-muusiku – laulja Jon Andersoni ja basskitarristi Chris Squire’i teed ja nii tekkiski ansambel Yes, kus peale eelnimetatute mängisid veel Pete Banks kitarril, Tony Kaye klahvpillidel ja Bill Bruford trummidel. Bändiga liitusid vahepeal ka teised liikmed. Tollasel Yesil oli veel üsna vähe ühist hilisema, põhjalikult läbi komponeeritud Yesi muusikaga. Esimesed Yesi ülesastumised kontserdilaval toimusid ansambli Cream soojendusbändina. Ent aastal 1969 ilmus neil juba esimene plaat „Yes” ning 1970 ka teine „Time And A Word”. Yesi 1971. aasta alguses salvestatud plaat „The Yes Album” tähendas tegelikult bändi tähelennu algust. 1971. aasta lõpus ilmus album „Fragile”. Aastal 1972 ilmus Yesi tänaseni kõige tuntum ja kiidetum album „Close To The Edge . Järgmisel aastal ilmunud „ Tales From Topographic Oceans jäi kuulajaile mõistetamatuks. Yesis oli alanud loominguline käärimine. Juba enne kõnealuse plaadi salvestamist oli lahkunud senine trummar Bill Bruford ning Yesi uueks rütmimootoriks saanud Alan White. Pärast „Topographic’u” valmimist lahkus ka Rick Wakeman. 1974. aastal ilmus plaat „Relayer“. Yesi muusikud võtsid aja maha ning pühendusid paari järgneva aasta jooksul oma sooloplaatide tegemisele. 1977. aastal tuli Yes jälle oma klassikalises koosseisus kokku ning andis välja albumi „Going For The One”. Ning seda peetakse siiani õigustatult Yesi teiseks n-ö megaplaadiks varasema „Close To The Edge’i” kõrval. 1978. aastal ilmunud „Tormato” jäi lihtsalt „Going For The One’i” varju. Tõsi, edukaks osutus aastal 1983 ilmunud stiilipöördeline plaat „90125” Viimased plaadid Big Generator ” , „Union” , „ Talk ”,, „The Ladder ” ja „Magnification” olid küllaltki tagasihoidlikud.