Ta satub koridoride ja treppide hämarasse rägastikku. Tema orienteerumisvõime on selleks hetkeks täielikult kadunud. Lõpuks jõuab ta eesriideni, mille taga on suur ruum. Ruumi keskel on avatud kirst surnukehaga ja selle ümber neli auvalves sõdurit. Nähes surnut liigub Jutustaja mõte paratamatult surmale. Teda valdab kirjeldamatu surmahirm ja ta tormab ruumist minema. Nii jõuab ta järjekordse ukseni. Kuid see uus uks on teistest veidi erinev, sellel on kiri ,,Võõrastele sissekäik keelatud". Sellega lõpeb teose esimene osa. Järgneb ,,Kiri proua Agnes Rohumaale". Kirjast selgub, et keegi Agnes Rohumaa on avaldanud pettumust kirjaniku töö näilise allakäigu suhtes. Ta nimetab ,,Hingede ööd" põhimõtteliselt väärtusetuks ja seosetuks. Autor lükkab kõik tema väited ümber ja kinnitab, et kindlasti tuleb ära oodata ka raamatu lõpp. Ta põhjendab oma vaateid ja teose sisu, nii selle kunstilist, ideelist kui ka moraalset väärtust.
Ta satub koridoride ja treppide hämarasse rägastikku. Tema orienteerumisvõime on selleks hetkeks täielikult kadunud. Lõpuks jõuab ta eesriideni, mille taga on suur ruum. Ruumi keskel on avatud kirst surnukehaga ja selle ümber neli auvalves sõdurit. Nähes surnut liigub Jutustaja mõte paratamatult surmale. Teda valdab kirjeldamatu surmahirm ja ta tormab ruumist minema. Nii jõuab ta järjekordse ukseni. Kuid see uus uks on teistest veidi erinev, sellel on kiri ,,Võõrastele sissekäik keelatud". Sellega lõpeb teose esimene osa. Järgneb ,,Kiri proua Agnes Rohumaale". Kirjast selgub, et keegi Agnes Rohumaa on avaldanud pettumust kirjaniku töö näilise allakäigu suhtes. Ta nimetab ,,Hingede ööd" põhimõtteliselt väärtusetuks ja seosetuks. Autor lükkab kõik tema väited ümber ja kinnitab, et kindlasti tuleb ära oodata ka raamatu lõpp. Ta põhjendab oma vaateid ja teose sisu, nii selle kunstilist, ideelist kui ka moraalset väärtust.
Nana Emile Zola 1. Sisututvustus See on lugu Nana Coupeaus'ist, kes tõuseb tänavaprostituudist kõrgklassi koketiks. "Nana" tegevus toimub 1867. aastal Pariisi maailmanäituse ajal. Raamatu tegelasteks on kurtisaanid, krahvid, pankurid, ajakirjanikud ja tänavakunstnikud. Nana tähelend algab Variete teatris, kus tal on tükis "Blond Veenus" peaosa. Teda pole kunagi varem nähtud laval, kuid kogu Pariis räägib temast. Teatri direktor väidab, et Nana ei oska ei laulda ega näidelda, kuid tema välimus lööb pahviks viimsegi mehe. Lavale astudes võidab ta kogu publiku armastuse ja imetluse. Peale etendust hakkavad Nanad külastama rikkad ja mõjukad mehed temast saab Pariisi kurtisaan. Teose käigus näitab Zola, kuidas Nana hävitab kõik mehed, kes tema teele jäävad: Philippe Hugoni, kes pannakse vangi peale sõjaväest raha varastamist; pankur Steineri, kes kaotas Nana tõ
DEKAMERON VII päev Jutustamine pidi kuninga käsu kohaselt toimuma Naisteorus. Õuemeister sättiski juba varavalgel sinna poole. Sinna mindi..see tundus nüüd palju ilusam koht. Linnud laulsid ja panid ka inimesed laulma. Söödi ja siis oli võimalus puhata. Pärast seda tuli kõigil koguneda vaiba peale, et kuulata Emilia jutustusi. I novell KOON Oli ilus naine Tessa, mehest villakraasija Gianni, kes oli loll ( mungad petsid temalt välja nii mõnegi kapuutsi / õlakatte, aga tasusid talle selle eest palvete õpetamisega, seega tuli ka neile ju kasuks see. ) Giannil oli palju pisiameteid, ta oli ka Santa Maria Novella lauljate vennaskonna ülem, kus tal tuli harjutusi juhtida. Tessal oli armuke, kuna tema oma mees oli väga lihtsameelne, siis eelistas ta nüüd salaja kohtuda Federigoga- ilus priske noormees. Nad kohtusid Gianni maamajas- mõisas, ise elasid nad tavaliselt Firenzes. Kuna aga Gianni ka vahel mõisasse etteplaneerimata tuli, siis oli tarvis Tessal ja Federigol le
Elisabeth Kungla ,,Lolita" Vladimir Nabokov Vladimir Nabokovi kõige kuulsam, vastuolulisem ning suurimat kõmu tekitanud romaan ,,Lolita" kuulub 20. Sajandi kirjandusklassika hulka ning on pälvinud vägagi auväärse neljanda koha. Nabokov on kirjutanud teose keskealisest mehest, kellel on hukutav ning täiesti võimatu kinnisidee lapseohtu tütarlapse suhtes. See mees, kelle vastu peaks tekkima automaatselt põlastus ja viha ning kindlasti mitte mõistmine, kaastundest rääkimata mässib ometigi lugeja ümber oma sõrme. Ja ta teeb seda vägagi teadlikult ning oskuslikult. Nabokovi ning ,,Lolita" peategelast Humbert Humbertit ühendab üks kindel joon nende mõlema lapsepõlve on jäänud noorpõlve armastus, mis lõppes kurvalt. Lugedes ,,Lolitat" ning teades Nabokovi armulugu noorpõlve sõbranna Tamaraga on kuidagi väga tuntav seos Humbert Humberti esimese armastuse Annabel Leighiga. Viis, kuidas Nabokov kirjeldab Tamarat meenutab väga Humberti Humberti kirjeldusi Annab
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Henrik Ibsen TEOSE PEALKIRI: Nukumaja TEOSE ŽANR: Naturalistliku maiguga dekatentslik satiir ILMUMISAASTA: 1879 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Norra kirjanikul Henrik Ibsenil on olnud rikkas aktiivse loominguga elu. Esimene tema teos ilmus 1850ndal aastal „Catalina“ ja viimane 1899 „Kui me, surnud, ärkame“ tähendades, et tema loomingu iga oli märkimisväärne 50 aastat. Ibsen sündis väikeses Skieni linnas Lõuna Norras kaupmehe perekonda. Kuid see ei
...............................................................3 Must prints......................................................................................................................................5 Tegelastest......................................................................................................................................8 Mis romaaniga on tegemist?.........................................................................................................10 Kokkuvõte.....................................................................................................................................11 Kasutatud allikad............................................................................................................................12 Lisa 1...............................................................................................................................................13 Lisa 2............................................................
keelab teda. Helmer ja Nora jõuavad koju tagasi ning Krogstad ja Linde olid just lahkumas, kuid enne lahkumist ütles ta Norale et ,,ära enam isemeelne ole" ning nad lahkusid. Helmer läheb oma postkasti vaatama leides sealt kirja Krogstadilt. Nüüd ei luba Helmer Noral enam lapsi kasvatada. Hetk hiljem tuli uus kiri Krogstadilt, kus on ta võlakiri ja ta vabandab ja et tal on kahju et ta nii tegi. Helmar hävitab mõlemad tõendid ning annab Noral oma ägestumise andeks, kuid sellest peale sai Nora aru et ta ei armasta enam, sest Helmer oli temaga mänginud nagu nukuga ja ka Nora isa oli temaga mänginud nagu nukuga, ta pettub väga Helmeris ja läheb kodunt minema oma lapsepõlve koju.
Kõik kommentaarid