’’ Medaljon ’’
Ene Sepp
Raamat algab kahe väga sügava mõttelise lausega. ’’ Kui
sul midagi ei ole,siis pole sul ka sõpru. Kui sul ei ole sõpru,siis
ei ole sul midagi.’’
Raamat ise aga räägib noorte omavahelistest suhetest ja
probleemidest. Peategelesteks on Heidi ja Tanel ,kelle teed ristuvad
kummalisel kombel.
Heidi on igati korralik ja sõnakuulelik noor 15-aastane
tütarlaps,kes saab ühel ilusal koolipäeval oma poisi käest maha
jätmise sõnumi. Diana, Heidi parim sõbranna üritab Heidile igal
võimalikul moel toeks olla. Kuid sellest polnud abi. Heidi elu
muutus põrguks; tal tekkisid tülid emaga,hinded halvenesid ning ta
hakkas jooma ja pidudel käima. Kuni hetkeni,mil Heidi oleks peaaegu
purjuspäi jõkke kukkunud,ei saanud ta ise arugi ,et midagi on
"Medaljon" Ene sepp Heidi nutab tüdrukute wc-s. Sisse astub tema sõbranna Diana ja uurib, miks tüdruk oli tunnist välja jooksnud ning nutab. Heidi räägib talle, et ta poiss Reimo oli talle äsja SMS-i saatnud ja tüdruku maha jätnud. Diana lohutab Heidit ja nad lähevad koos tundi tagasi. Kui tüdrukud tundi tagasi jõudsid, teadis muidugi juba terve klass, mis oli juhtunud. Pärast tunde garderoobis hõikas Avely pidevalt üle rahvamasside, kui kahju tal Heidist on. "Kas on uut vaja, võin sebida," kostis järsku ülbe hääl Heidi selja tagant. Ta pööras end umber ja nägi Mariani pahatahtlikku nägu. Pärast veel mõnda solvangut Heidile aitas ja ta virutas Marianile tugeva kõrvakiilu. Kõik vaatasid nende poole. Marian avas suu, et midagi öelda, aga Heidi virutas talle veel ühe kõrvakiilu. Heidi tundis teiste pilke endal. Pisarad veeremas pööras ta end kanna pealt ringi ja jooksis koolimajast välja. Mööda tänavaid edasi joostes ja nuttes
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Kokanduse eriala Medaljon Koostaja: jaan juhan Grupp: oli ka Juhendaja: ei mäleta Kuressaare 2011 Sissejuhatus: Raamatu peategelaseks on 15 aastane Heidi. Ta elab igatihästi toimivas maailmas, kuni saab ühel hetkel saatusliku sõnumi. Järgmisel hetkel märkab seni nii korralik ja sõnakuulelik tüdruk ennast purjuspäi peaaegu jõkke kukkumas. Ootamatult muudab tema käekäiku vööras ja veel rohkemgi,
nagu ema ja tütar, aga Heidi ei lase ennast enam alandada ja ei tee ise ka selleks midagi, et emaga suhteid parandada ja jätab asjad sinna paika. Taneli vanemad, aga väga rõõmustasid noorte uudise peale, kuna Bismarckide suguvõsa vajab juurde kasvu. Heidi ootas Taneli vanematel teistsugust reaktsiooni, aga sellele on ka oma põhjus. Kunagi ammu oli Taneli vanaisa ja tema eluarmastus lahutatud ja nad ei saanud enam kunagi kokku. Vanaisa ja mustlanna suhtest jäi alles ainult üks imeline medaljon, mille Taneli kinkis Heidile sünnipäevaks. See suhe tõi suguvõssa hirmsa needuse, mille tagajärjel olid juba Taneli õde ja vend surma saanud.Muidugi oli see ainult oletus, aga nüüd oleks pidanud lähenemas ka Taneli kord. Muidugi kõik lootsid, et seda ei juhtu. Heidit hoiti nagu printessi herneteral, tema eest hoolitsesid teenijad ja ise ta ei pidanud midagi tegema , aga loomulikult see Heidile ei meeldinud ta polnud sellise luksusega harjunud ja tal oli ebamugav
Pinged emaga läksid nii tugevaks, et Heidi jooksis tihti kodust minema ja koolis käia ta enam ei tahtnud. Hiljem, kui tüdruk rasedaks jäi, jättis ta kooli täiesti pooleli. ""[...] Ütle mulle, Heidi, miks sa koolist ära tulid? Sa oleksid ju võinud hoolimata rasedusest oma õpinguid jätkata." "Ma tean... Aga ma ei suutnud," vastas Heidi mõningase piinlikkustundega. Tegelikult oleks ta suutnud, kui oleks väga tahtnud. Aga ta ei tahtnud" (E.Sepp, Medaljon, lk 189). Kuna Heidi ei saanud oma klassikaaslastega läbi, siis võis põhjus ka selles olla, et ta ei suutnud klassikaaslaste ees ennast kehtestada ja valis kergema tee, loobudes koolis käimisest. "Kuidas elad, Ann?" (A.Vallik) peategelane Ann oli alati olnud hea õpilane ning seda tänu emale, kes tema tegemistel ja õppimisel pidevalt silma peal hoidis. Ann sai aru õppimise tähtsusest, kuid vihastas vahel oma ema peale, kes ei teinud mingeid järeleandmisi ning oli ülimalt nõudlik
põrand ihkab uibuoksa, tahab tammeladvakesta, lapsukesta, lallikesta, piibu-paabu pallikesta oma hõlmas hõljutada, oma kaisus kallutada. Upi, upi! August Jakobson A. Jakobson Illustratsioonid Margarethe Fuks Selle raamatu peategelaseks on ainult loomad, tegu ongi ennemuistsete õpetlike LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat- Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta... 2.Teistre tüdruk ja ussikuningas- Teistre tüdruk läks metsa marjule. Kui ta
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
Head sõbrad on kui maailma inglid. Sõbrad täidavad su elu rõõmuga, hinge päiksepaistega ja südame armastusega. Mõnikord ei suuda kõik maailma sõnad öelda nii palju, kui üks sõbra kallistus. Sõprus on selleks, et täita tühja kohta südames, kus puudub armastus. Kes lakkab olemast hea sõber, see pole seda kunagi olnud. Parimatest sõpradest saab isevalitud perekond. Ainuke ja tõeline sõber on see, kes teab sinust kõike halvemat aga siiski armastab Elu on nagu raamat - sa keerad uusi lehekülgi , leiad uusi sõpru , aga vanad sõbrad jäävad Sõprus ütleb vähe meelitusi, kuid annab nõu niipalju, kui ta seda suudab Sõprus on ühiskonna täiuse ülimaks astmeks. Nii harukordne kui tõeline armastus ongi, kuid tõeline sõprus on veelgi harukordsem. Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult Kus pole täielikku otsekohesust, täit usaldust, kus varjatakse kas või tühiseid pisiasju, seal pole ega saagi olla sõprust
Kõik võivad olla head sõbrad, kuid täiuslikku sõpra pole olemas . Tõeline sõber ei naera kui sa püksi pissid , ta pissib koos sinuga. Sõber ei lahku ka siis , kui sa seda talle ütled . Sõbrad on perekond, kelle me ise endale valime. Kes lakkab olemast sõber, polnud seda kunagi. sõprus on nagu saladus- kas sa oskad seda hoida? Sõprus on kui pärl - kui seda hästi hoida ja kaitsta, ei purune see eal. Sa oled sõber keda Kõik endale soovivad . Elu on nagu raamat - sa keerad uusi lehekülgi , leiad uusi sõpru , aga vanad sõbrad jäävad. Kõige tähtsam on ausus ja usaldus. Kui neid ei oled , siis ei ole see õige sõber . Tõelised sõbrad on nagu hommikud. Sa ei saa neid kogu päevaks , ent võid alati kindel olla et na on olemas kui üles ärkad. Homme , järgmisel nädalal , järgmisel aastal , Igvesti ! Naeratus ! Naer annab tagasi jõu, mille võtsid pisarad.! Naera ja maailm naerab sinuga, nuta ja sa nutad üksinda!
Kõik kommentaarid