ettekavatsetud ja põhjendatud, sest vasallide võim kasvas üha enam. Lõpuks oli vasallidel lubatud talupoegi lausa surma mõista. Ristiusustatud eestlastel oli vaja näidata enda sõnaõigust, mis tol ajal neil praktiliselt puudus. Jüriöö ülestõusu ei saa nimetada vabadusvõitluse lõppvaatuseks, sest eestlased olid ammu leppinud ristiusuga kõrvuti elamisega. Vabadusvõitluse lõpu ja Jüriöö ülestõusu vahele jääb 116 aastat, kui eestlased elasid rasket talupoja elu. Ristiusustamisega lihtsalt lepiti, isegi kui talupojad tol ajal ei tunnistanud selle positiivseid külgi. Talupoegade peamine eesmärk oli võõrvõimu alt vabaneda, et töötada õiglaste nõuete all, mitte mässata ordu vastu, et ristiusust vabaks saada. Jüriöö ülestõusu võib kohati nimetada ka vandenõu tagajärjeks, sest Taani ja Saksa ordu vahel oli juba enne Jüriöö ülestõusu äri kokkulepitud. Kui eestlased sellest aimu said, oli kiirelt vaja soov oma riik koos nelja kuningaga täide viia
Esimene sajand võõra võimu all Rasmus Roos Paavstriigi teostamiskatse Ristiusustamisega sisenes Eesti Euroopas möllavatesse poliitilistesse vastasseisudesse. Konflikt paavsti ja keisrivõimu vahel. 1225. aastal saadeti Modena piiskop Wilhelm, kes pidi lahendama vastuolusid uute võimude vahel ning kuulama ära arvukad sakslaste vastu esitatud kaebused. Tahtis luua paavstile kuuluva vaheriigi, kuid ei saanud sest 1227. aastal piirasid orduväed Tallinna. Saabus Baldwin Aulnesur-Sambre’i kloostrist kes suutis mõjutada orduvendi Toompea linnust üle andma
nii kujuneski omamoodi ajanduskultuur. Tänapäevases Eestis pööratakse samuti suurt tähelepanu iluaiandusele. Vist mitte keegi ei kujutaks Eestimaad ette ilma suursuguste Kalvi, Sagadi, palmse ja teiste mõisadeta. Need ja paljud teised mõisad on siia ehitanud saksa soost mõisnikud, kes on andnud meile vapustavad arhitektuurimälestised ja turismimagnetid. Peale ajandus- ja mõisakultuuri on sakslased Eestisse toonud ristiusu. Varemalt olid muistsed eestlased taatausulised ja ristiusustamisega pöörati nad sunniviisiliselt teise usku. Ristiusustamine on kindlasti muutunud eestlasi vähe kinnisemaks, sest sunniviisiliselt teise usku pööratuna, ei saanud suurem osa rahvast oma arvamust avaldada ning pidid järgima valesid mõtteid. Sakslaste tulekuga Eestimaale, hakati rohkem väärtustama ka haridust. Sakslaste jaoks oli oluline haridus ja haritus. Iga lihtne talupoeg pidi oskama lugeda ja teadma midagigi maailmast üldiselt
ning kirjandust. Ristiusk suhtub nõidusesse taunivalt ning peab nõidade nõiavõimete allikaks tavaliselt ühendust saatanaga. Rootsi ajal olid kristlikel usutegelastel välja töötatud meetodid nõidade tuvastamiseks ning nõidade üle peeti kohtuprotsesse, mille süüdimõistva tulemuse korral nõidu sageli hukati. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed. Kokkuvõtteks suudeti ristiusustamisega hävitada enamik nõide ning hirmutada eestlastest nende muistne paganlus ja maausk; Rootsi aja lõpuks olid enamik elanikke pööratud Ristiusku. Seega kultuuri seisukohalt oli see kindlasti vägagi edasiviiv. Ka Rootsi ajal säilis traditsiooniline Eesti rehielamu; osalt just seetõttu, et eestlaste rehielamutes vili hästi kuivas ja ei riknenud, meie valdused ja rahvas niivõrd hinnatud olidki. Samas ehitati
KESKAEG: LIIVIMAA RISTISÕDA *12 saj. rajati Lübeck-oli tähtsaim saksa linn. *Misjonär- ristiusu levitaja. *Meinhard, Berthold, Theoderich, Albert- saksa piiskopid, kes levitasid risttiusku. *Albert- tema ajal, 1201, algas Riia ehit., on seotud Eesti ristiusustamisega. 1202- mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu, sinna koondusid põhijõud. *Kaupo- Liivlaste juht. Muistne vabadusvõitus *algas 1208- algas võitlus eestlaste vastu, peam. rünnakud olid Sakala ja Ugandi maakonnas (hirmutusretked) *1210- Ümera lahing- Koiva jõe ääres, lätis. Eesti vägi läks Võnnu (cesis) linnust vallut. Eesti võit. *1212-1215- vaherahu *1217 veeb.- Otepää lahing- Eestlaste võit *1217 -21.sept.- Madisepäeva lahing- Viljandi lähedal, Eesti
Muistse vabadusvõitluse kaotus -ajalooline paratamatus või juhus? Muistne vabadusvõitlus algas suure ristiusustamisega. Kuna sellega ei oldud päri, siis hakati ristiusu vastu võitlema. Muistne vabadusvõitlus lõppes 1227.aastal, seega kestis 19 aastat. Eestlastele tähendas muistne vabadusvõitlus aga kaotust. Kuid siin tahaksingi püstitada küsimuse, kas muistse vabadusvõitluse kaotus oli ajalooline paratamatus või juhus. Peamiseks põhjuseks miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse oli see, et eestlastel oli ligi 20 aastat kestnud sõja vältel kaitsnud oma maad ja rahvast
Skandinaavia viikingid aeti lihtsalt minema ning normandialastest võimurid sulasid lihtsalt ajapikku inglasteks ümber. Veel üks oluline Euroopa rahvaste kujunemisprotsess oli põhjustatud slaavlaste poolt. Rahvasterändamise ajal asusid nad tänapäeva Poola, Slovakkia, Valgevene, Tsehhi ja Ukraina aladele, tuumikalaks oli Dnepri ja Visla vaheline maa. Slaavlaste riikide teke või lihtsalt tugevnemine, alul Vana-Vene, hiljem näiteks Novgorodi riigi, käis paralleelselt ristiusustamisega, nii nagu Skandinaavias või frankidelgi. Nende riikide loomine algas samuti umbes 1000 aastat tagasi. Prantslased, Prantsusmaa; sakslased, Saksamaa; skandinaavlased, Taani, Rootsi, Norra, Island; slaavlased, ... Nimekiri läheks koletu pikaks. Nagu näha, on varakeskajal tõepoolest hiigelsuur roll Euroopa suurrahvaste ja riikide väljakujunemises.
kes omakorda valitsesid teatud piirkondades ehk teemades. Stratioodid said selle eest pärandatavat jaosmaad. 11. saj kaotas ka selline maakaitsevägi tähtsuse, kuna enamik stratioote laostus suutmata osta moodsat relvastust. Asemele asusid suurfeodaalidest koosnevad ratsaväed, mis viisid feodaalühiskonna suurenemiseni. 1054. a kirikulõhe tekkis Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vastasseisus slaavi maade ristiusustamisega. Neljandas ristisõjas vallutasid rüütlid Konstantinoopoli, kuid 1261. a suudeti taastada Bütsantsi riik. Türklased vallutasid aga Bütsantsi riigi lõplikult 29. mail 1453. aastal. Bütsantsi kultuur oli aga midagi vahepealset antiikaja ja kaasaja ning Idamaade ja Kesk- Euroopa vahel, mõjutades ka Euroopa renessansskultuuri välja kujunemist. Kultuuripärandis on väga olulisel kohal ka Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiandmine. 425. a rajati
Lätlased, leedulased, venelased, latgalid, karjalased, kurelased, ojamaalased, vadjalased. Ristiusu mõjud-ristiusk polnud tundmatu. *pajud kombed muutusid- levis laibamatmis komme. *ehete seas leidub pronksristikesi. *võimalik ka kiriku või kabeli olemasolu. Ohverduskohtadex olid: ohvrikivid, ohvriallikad ja pühad puud (tamm ja pärn). Linnused: Mägilinnused, Neemiklinnused, kingvalllinnused (Eestis on teada u. 120 muinas- aegset linnust N: Otepää, Valjala linnused). Matmiskombed:koos ristiusustamisega muutusid ka eestlaste jaox matmiskombed. Inimesi hakati matma kivikirstkalmetesse, kuhu asetati põhja-lõuna suunaline kirst. Olid veel tarand- kalmed, laekalmed ja väikesed kultuskivid. Kes olid?-Läti Henrik-preester, kelle kirj. on kroonika, mis on ajalooallikaks eestl. kohta. Jaroslav Tark-tegi sõjakäigu eestlaste vastu, võitis ja rajas tartu kohale tugipunkti, millele pani nime oma ristinime põhjal (jurjev). Tarapita- jumal, keda nim. H.L. kroonikas. oli saar-
Arvata võis, et tegelikult vastavad mõlemad oletused tõele ja Eesti aladel võis tõesti elada mitmeid miljoneid elanikke. Tegelikult oli aga ristisõda, allutamaks viimaseid vabu Euroopa rahvaid ja vana tsivilisatsiooni kandjaid, lihtsalt üks häbiväärne lehekülg Euroopa ajaloost, millest nüüd vaikides püütakse mööda minna. Paavst on küll andestust palunud inkvisitsiooni eest, kuid samasugune ja veelgi hullem lehekülg on paavsti poolt veel heastamata. Meie rahva ristiusustamisega lõppes tegelikult 1500 aastane sõda aesti-eestlaste- finnide-soomlaste-vendide-liivlaste ja neid alistanud germaanlaste-slaavlaste vahel. See oli ka Euroopa vanima tsivilisatsiooni, mis ulatus Briti saartelt kuni Volga jõeni, lõplik kaotus ristiusu maadele. Selles sõjas hävitati Taarausk, ehk Maausk, mida nüüd mõned huvigrupid edutult püüavad elustada, teadmata tegelikke Taarausu põhimõtteid, milleks olid: ausus, vägivallat
piiskopkondade kui ka Lätis Kuramaa piiskopkonna piiskopid. E esti põlisrahva olukord esialgu ei muutunud. Sõlmiti elanikega kas kirjalikud või suulised lepingud, mis määrasid nende kohustused, kuid jätsid neile ka mõningad õigused. Suurelt osalt jäi püsima veel endine kombe- ja tavaõigus. Eestlastega arvestati nüüdki kui sõjalise jõuga ning nende isandad sundisid neid sõjaretkedele kaasa minema. Põlluharimise viisid ja tööriistad jäid samaks; ristiusustamisega kaasnes ka kümnis, mis tähendas, et talunik pidi iga sügis kümendiku oma talu saagist mõisale andma. Koormiste kergem variant oli hinnus, mille talunik pidi maksma mõisnikule. Lisaks kõigele kehtestasid mõisnikud talupoegadele veel teotöö kohustuse, mis tähendas, et talunikud pidid mõisa põllul tööl käima. 1297. aastal toimus Vana-Liivima kodusõda. Osapoolteks olid Orduriik ning Riia linn ja temaga ühinenud peapiiskop ja
Tammealuse Jabara kalmed Kunda Hiiemäel Kuidas kaasaeg on mõjtanud minevikku? Päris palju elemente pärandkultuurist on üritatud hävitada, sest kardetakse, et nad toovad halva õnne inimestele või muutuvad kuidagi moodi ohtlikeks. Näiteks kunagi toodi ohvriteks inimesi, sest usuti, et see aitab neid. Need kohad olid Eestlaste jaoks pühad kohad, kus käidi ohverdamas. Hävitamisega alustati tegelikult juba üsnagi varakult, kuskilt 12. saj. alguses. Ristiusustamisega hakati hiise hävitama, katoliku kirik üritas nende asemele oma riste ja kabeleid püstitada ning luteri kirik üritas hiikohtade ja puude pühaks pidamist täiselikult välja juurida. Ka ohvrikive on üritatud hävitada ning ilmselt pole ka neid eriti palju alles, kuid ohvrikivide hävitamine on ilmselt keerulisem kui hiiete hävitamine. Ohvriallikate ära kaotamisest pole ma midagi kuulnud, aga pigem on nad oma tähtsus lihtsalt kaotanud. Kalmesi on risustatud, et saada
Tähtsal kohal oli ravimaagia. Eestis tunti rohkesti tervistavaid allikaid. Selleks, et kasutada tervistavaid allikaid tuli nende juures ohverdada. Eetlased said teada ristiusust kaupmeestelt Rootsist, Taanist ja Venemaalt. 11.saj levis labidamatmine, maeti labidaga lääne suunas. 12.saj kanti ehetena pronksiristikesi. 1070.a määras Bremeni peapiiskop Adalbert Läänemere maade rahavste piiskopiks munk Hiltinuse, kes ei saanud hakkama eestlaste ristiusustamisega ja loobus titlist. 1167.a pühitseti Eesti piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco, kellel oli abiline Nicolause. Nad külastasid Eestit arvatavasti 1170.a. Uude usku ei suhtutud esialgu vaenulikult. Hendriku kroonikas nimetatakse isegi mõningaid kristlikke eestlasi. Äge ja kompromissitu võitlus ristiusu vastu 13.saj algul oli eelkõige võitlus oma vabaduse eest, sest mõlemad pooled käsitasid ristiusu vastuvõtmist alistumise märgina.
koguduse ülevaatajad. Esimeseks rooma piiskopiks loetakse apostel peetrust Kuna kirikud paiknesid algselt enamik linnades siis kogunes ka vaimulikkond sinna. Linnas asus ka jumalakoda, kus oli piiskopi jutustamistool Kateeder Sellest on tulnudpiiskopikiriku nimetus katedraal Aja joolsul tõusid piiskoppide etteotsa peapiiskopid Maale kogudusekirikute rajamine kaasnes ristiusustamisega Esimesed neist ehitati 5. saj Jumalateenistuse tähtsuse suurenemine koondas piiskopi ümber madalate astmete vaimulikke , kes olid kantud selle linna vimulikkonna nimekirja kaanonisse Sellest tulnud ka kanoonikute nimetus Hiljem moodustasid kanoonikud piiskopi juurde kuuluva abistava ja nõuandva kogu toomkapiitli koosnes tavaliselt 12 kanoonikut (12 kristuse apostli järgi)
Hiljem, kui rahvapärimuses hiisi enam surnutega ei seostatud, ohverdati maaalustele, haldjatele ja teistele üleloomulikele jõududele, keda usuti asuvat hiies või hiiepuudes. Arvati, et hiied võivad ka rännata ja asukohta vahetada. Ohverdati ka üksikult seisvatele pühadele puudele ja kividele, mis arvatavasti samuti olid kuulunud kunagi hiite juurde. Ristiusustamisega algas hiite hävitamine. Katoliku kirik püstitas hiite kohale oma riste ja kabeleid, luteri kirik aga püüdis vanade hiite, hiiekohtade ja puude pühaks pidamist ja ohverdamiskommet täielikult välja juurida. Sellest hoolimata on hiitesse maetud surnuid veel 17. – 18. sajandil. Hiite ja pühade puude kummardamine lakkas 19. sajandi algul. Rahvapärimuses säilisid mälestused vanadest hiiekohtadest ja puudest 20. sajandi
Järk-järgult astusid ristiusku ka barbarid. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess. Seda edendasid ka misjonärid. Täiesti rahumeelselt toimus ristiusustamine Iirimaal. Vaimulikkonna kujunemine Kuna kirikud paiknesid algul linnades, siis kogunes sinna suurem osa vaimulikkonnast. Aja jooksul tõusid suuremate piirkondade piiskoppide eesotsa peapiiskopid. Kui hakati ristiusustama maapiirkondi, siis hakati koos ristiusustamisega sinna rajama ka kogudusekirikuid. Kuna jumalateenistuste tähtsus suurenes, koondas piiskopi ümber madalamate astmete vaimulikke. Piiskopi ülesandeks oli preestrite ametissepühitsemine, kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulganisti teisigi kohustusi oma piiskopkonnas, olulisim oli vaimulike kontrollimine.
talupoegade koormisi ja makse. See viis 1343. aastal talupojad mässuni, mida me tunneme Jüriöö ülestõusuna. See ülestõus näitas, et vabanemise lootus polnud eestlaste hulgas kustunud. Varakeskaegsel perioodil tuli Eesti ühiskonda kaks olulist uut nähtust: esimesed linnad ja maale ehitatud mõisad. Mõisate rajamine tekitas maale uue sotsiaalmajandusliku keskuse ja mõisnike ning talurahva vahetu kokkupuutumise koha. Seoses eestlaste ristiusustamisega hakati maakogudustesse ehitama kirikuid, mis oli igal juhul kohaliku rahva jaoks väga tähtis sündmus. Kõige suuremateks kujunesid linnadesse püstitatud piiskopikirikud. Ristiusu vastuvõtmine muutis inimeste maailmapilti ning tihti oli loodususku inimestel raske aru saada, kuidas maailm Jumala tahtel sündinud on. Lisaks uuele maailmapildile tõid ristiusku siirdumine ning kiriklik ajaarvamine ja kalender kaasa palju uusi sõnu ning mõisteid.
tuntud kui suhteliselt metsik ja vähearenenud Põhjamaine riik. • Rootsi ja üldse Skandinaavia olemasolu jõuab ülejäänud Euroopa teadvusesse esmalt viikingiajal (u 600-1000 pKr), kui Taanist, Norrast ja Rootsist pärit viikingid alustasid Lääne- Euroopa rüüstamist. Rootsit kui riiki siis veel ei olnud – nagu Eestigi, oli Rootsi killustunud väiksemateks maakondadeks. • Ühtne riigivõim tekkis Rootsis 11.-12. sajandil, seoses ristiusustamisega. • 13. sajandiks oli Rootsi muutunud enam-vähem ühtseks riigiks, mille koosseisu kuulus ka Soome. Rootsi oli kristlik riik, mida valitses kuningas, ent riikluse tekkimise alused ei olnud mitte pärit Lääne-Euroopast ja frankidele ja gootidele omasest feodaalsüsteemist, vaid Skandinaavia traditsioonidest, mille üheks aluspõhimõtteks oli, et talupoeg on alati vaba mees. Rootsi riikluse areng • Rootsi oli keskajal tihedalt seotud Taaniga. 1397
ristiti. Teine osa ristisõdadest suundus Läänemere idarannikule(eestlased, liivlased, läti hõimud, leedu hõimud, soome hõimud kõik need rahvad olid 12saj veel paganad, nendest lääne pool oli levinud ristiusk katolikus kujus, ida pool õigeusu vormis). Õigeusu ja katoliku poole pealt avaldati paganatele survet. Paganaid ühendas ka see, et neil ei olnud ühtset riiki, mistõttu olid nad ümberkaudsetele lihtsam sihtmärk(v.a. Leedu). Soome ristiusustamisega tegeles Soomest läänepool tekkinud Rootsi riik. Eestlaste, lätlaste ja liivlaste ristiusustamine lähtus eeskätt Saksamaalt(saksa feodaalide tung itta drang nach osten). Soomlaste, eestlaste, liivlaste ja lätlaste aladest oli huvitatud katoliku kirik, et levitada sinna ristiusku. Katoliku kiriku ja õigeusu kiriku vahel olid pinged, mõlemad pidasid end ÕIGEKS USUKS. Saksa kaupmehed olid huvitatud läänemere idaranniku alade ristimisest, et kauplemine Lääne
Tihedat kaubavahetuse toimumist tõestavad mitmed mündi leiukohad.Väljakaevamistel leitud võtmed viitavad, et elanikkond oli siin sotsiaalselt ja varanduslikult kihistunud. 13.saj alguseks oli Tartu muinasasula saavutanud oma suurima pindala, ulatudes peaaegu Emajõeni, lõunast Vanemuise tänavani, põhjakülje linnapiir jäi praeguse Botaanikaaja aladele. ( Tender, 1964, Pullat 1980, Pullerits, 2005,) 1208 aastal jõudsid sakslased ristiusustamisega Eestisse. Mitmeid kordi muutus Tartus võim, küll oli see sakslaste käes ja siis jälle eestlaste käes, kuni 1224 aastal õnnestus sakslastel linnus lõplikult vallutada ja Tartu jäi Tartu piiskopkonna keskuseks.(Pullerits, 2005) 7 1224-1558 1224 aastal määras Hermann, Tartu piiskop ja piiskopkonna valitseja , piiskopkonna keskuseks ja Toomkiriku asukohaks Tartu ehk saksa nimega Dorpati.
Linnused *Suurim maalinn asub Harjumaal, ja see on Varbola Jaanilinn. *Üldiselt olid Eesti linnused mullast ja pust, osalt kombineeritud kivivallidega. *Mõnest linnusest või õieti linnuse juurde kuulunud asulast kujunes hiljem linn. Nii juhtus see nt Tlns, Tartus ja Viljandis. Ring Eesti ümber tõmbub koomale *Eestlastel tuli valmistuda tõrjuma naaberrikide vallutuskatseid. Mitu korda kais Eestis sõdimas Novgorodi vürst Mstislav ja ka taanlased. *Rootslased tegelesid peamislt Soome ristiusustamisega. Läänemerele olid ilmunud juba ka sakslased- 1159.a rajasid nad oma esimese Läänemere-äärse linna, Lüübeki,millega saksa idakaubanus sai kindla tugipunkti. *Kaupmehed ei olnud maadevallutajad, neid huvitasid Vene turgudele viivad kaubateed, mille juures oli võtmetähendusega Väina e Daugava suue. Sealt sai jõge ja jõe kallast mööda Polotskisse, maad möda aga läbi Latgallia Pihkvasse. *Põhjused, miks Eesti 12.sajandiks ikka riiklust ega riiki ei tekkinud. Üks võimalikke
Fluco, kellel määrati abiks Norras Stanqrent kloostris elav eesrlaste munk Nicolaus. 2.Balti erikord Balti provintsides 17.saj ja 18. Välja kujunenud õigusliku eristaatuse ja elukorralduse üldine nimetus. Pilet nr.3 1.Eestlaste kristianiseerimine 11. – 13. sajand oli suur ristisõdade ajastu. Paganlus oli vaja välja juurida Läänemere maadest. Mängus olid Saksa kaupmeeste ja rüütelkonna huvid ja Põhja-Euroopa kiriklike keskuste huvid. Eestaste ristiusustamisega oli seotud tugevalt 4 meest – Albert, Meinhard, Bertold, Fulco. Eestlased küll võitlesid vastu kuid lõpuks jäid ikkagi vaenlastele alla. Eestlastel oli väike võimalus selleks , et sõjalike ülekaal oli vastaste poolel neid oli rohkem ja neil oli parem sõjatehnika ja relvastus. Eesti polnud siis veel ühtne riik ka ja ei oskanud koos tegutseda. Kuid sellest tuli ka palju positiivset. 2.Eesti kolme kuninga valduses.
piiskop Meinhard saabus liivlaste juurde ja hakkas neid ristiusustama. Peale teda Berthold, oli hea. Üritas inimesi jutuga veenda. Kui heaga ei saanud, siis oli vaja peale suruda. Berthold hukkus ühes lahingus Riia all. Peale teda tuli Albert, kelle eesmärk oli ristisõjad. Tahtis rajada Liivimaal kirikuriiki, mis alluks otse paavstile. 1201. rajas Riia linna. Vägede ülemaks oli pk. Theoderich, kes asutas Mõõgavendade Ordu. Liivlaste vallutamine algas 1204. Tehti algust ka latgalide ristiusustamisega. Nüüd latgalid koos sakslastega olid eestlaste ja liivlaste vastu. Oli vaja korraga Eestis ja Leedut, kuid see oli võimatu, otsustati Eesti kasuks. 1208. tungisid sakslased Ugandi mk ja algaks MVV. 1210 piirasid eestlased sisse Võnnu linnuse, kuid nad lasid jalga, sest saks. said abiväge. Neid jälitati, peitsid end metsa. Ümera lahing. Mk järjest langesid. 1211 piirati sisse Viljandi linnus. Anti alla . Mk ühendasid jõud, et sakslasi lätis hävitada. 1211
Ungarlaste retked lõppesid Lechi lahinguga 955. 10. saj ristiusustati suurem osa Skandinaaviast. 11. saj I poolde tekkis Skandinaavia suurriik, mille valitsejaks oli Knud Suur. Ida pool tekkis Vana-Vene riik. Slaavlaste tuumikala oli Dnepri ja Visla vahel. Slaavlaste liikumisega põhja poole kaasnes ugri elanikkonna assimileerumine. 9. saj II poole sai alguse nn slaavlaste võiduristimine (Kyrillos ja Methodios). Vennad leiutasid kaks slaavi tähestikku: kirillitsa ja glagoolitsa. Seoses ristiusustamisega sai alguse ka slaavlaste riiklus. 862 rajas Rjurik Vene riigi. Tema järglane Oleg vallutas 882 Kiievi ning allutas suurema osa slaavlaste terr-st. Skandinaavia ülikkond venestus. Feodaalkorra kujunemine-Feodalism kui termin tuleneb läänikorraldusest, kus senjöör annab vasallile lääni. Feodaalkord sai alguse Karl Martelli ajast, kujunes 11. – 12. saj-l. Läänikorra juurde kuulus talupoegade sõltuvus feodaalidest
Eestlaste naabrid läksid ordu poolele üle KESKAJA ALGUS EESTIS Halduslik korraldus Eesti ala jagati peale Muistset vabadusvõitlust neljaks. Põhja-Eesti sai kuuluma Taani kuningale ning kandma nime Eestimaa Hertsogkond. Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa moodustasid Liivi orduriigi ja jäid kuuluma ordumeistrile. Saaremaa ja Lääne-Eesti moodustasid Saare-Lääne piiskopkonna. Kagu-Eestis oli Tartu piiskopkond. Kaks viimast allusid vastavalt oma piiskoppidele. Kiriklik korraldus Ristiusustamisega kaasnesid ka "ristiusuliste kohustused". Kirikule läks kümnis, st.kümnendik saagist. Liivi ordu, algselt vaimulik rüütliordu, väljus aga piiskoppide kontrolli alt. Tähtsaimaks vaimuliku võimu kandjaks oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu piiskop ja Saare-Lääne piiskop ja ka Kuramaa piiskop Lätis. Talurahva olukord Ristiusu vastuvõtnud kuulutati isiklikult vabadeks inimesteks. Ometi talurahva olukord halvenes. Kaubandus ja meresõit jäeti sakslaste ajada
koormistega valitsejat ülal pidama. Hakkas välja kujunema mõisaühiskond. Ristisõdijate peaeesmärk oli maade ristiusustamine. Seda soodustati sellega, et need, kes olid ristiusu vastu võtnud, kuulutati isiklikult vabadeks. Eestlased pidid hakkama täitma katoliku kiriku kombeid, austama katoliku usu pühakuid ja neile ohvreid tooma. Eestlaste muinasusund segunes küll katoliku kiriku kommetega, kuid puhtal kujul hakkas see kaduma. Ristiusustamisega ühendati eestlased esmakordselt Euroopa kultuuriruumi. Kõige suurem muutus peale muistset vabadusvõitlust oli see, et eestlased ei olnud enam oma maa peremehed. Vahetult peale vabadusvõitlust olid nad veel isiklikult vabad ja võisid omada maad. Mida aeg edasi, seda suuremasse sõltuvusse ja orjusesse nad langesid. Peale Jüriöö ülestõusu 1343-1345 vähendati isiklikke vabadusi veelgi ja suurendati koormisi. 15. sajandil hakkasid mõisnikud sõlmima kokkuleppeid pagenud
Mulle pandi see nimi sellepärast, et ma sündisin jõuludel ja inglise keeles on christmas jõulud ja christmas sarnaneb Kristianiga." (Ibid) 20 3. NIMEKORRALDUS EESTIS 3.1. Isikunimede kujunemine Eesti eesnimede kohta on andmeid 12.- 13. sajandist alates. Tol ajal kasutusel olnud läänemeresoome hõimude nimesüsteemi kuulunud muistsed isikunimed asendusid 16. sajandi lõpuks ristiusustamisega kaasa tulnud nimedega, enamasti laenati nimede lühikujud ja neid mugandati (Mari; Jaan). Laennimed moodustavad meie eesnimistu püsikihistuse. 19. sajandi keskpaigaks hakati laennimedele eelistama võõrapäraseid nimesid, mis jäid ülekaalu 20. sajandi esimeste kümnenditeni (Marie; Karl). Rahvusliku liikumimse ajajl 19. sajandi lõpukümnendeil elustati varasemates kirjapanekutes ja rahvaluules leiduvaid muistseid
1. Keskaja kirjanduse ülevaade, periodiseering, kuulsamaid inimesi ja kirjanikke Keskaeg oli ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Keskaeg kestis 5.-15. Sajandini, algas 476 pKr Rooma keisririigi lagunemisega ja lõppes 1492 pKr, mil Kolumbus avastas Ameerika. Periodiseering: varakeskaeg (5.11. sajand), kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp), hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus). Keskaja kirjandus on tugevalt seotud ristiusustamisega. Mõjutused on järelkaja antiikmaailmast, rahvalood, piibel ning ristiusk. Kirjanduszanrid: Proosas: romaan, novell. Lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss.. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel. Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492). Egill Skallagrimson (skald-islandi laulik), Benoit de Sainte-Maure (rüütliromaan
venelased. Lõpuks tehti rahu ja 1269, kus n-ö eesti pool loobus Narva jõest. Peapiiskop Albert Suerbeer ja tema vastasseis Saksa orduga. Albert Suerbeer oli esimene Riia peapiiskop.Kaotas üks moment oma Preisi alad Saka ordule. Peapiiskopi toolile ei saanud Albert aga kohe asuda, sest Saksa ordu oli tema Preisimaale asumise vastu. Albertil tekkis Liivimaal aga peagi konflikt Saksa orduga, mis seisnesid erimeelsustes Leedu ristiusustamisega ning peapiiskop ei toetanud seetõttu kuigivõrd ka ordu võitlust teiste mittekristlike rahvastega (kuralaste ja semgalitega) Liivimaa kodusõja algus 1297. Liivimaa Kodusõda kestis 12971330. Välisliitlasi selles sõjas Liivimaal polnud loota, kuna Katoliku rooma oli meile niivõrd kauge kant, et se eneid ei huvitanud. Liivima pidi ise hakkama saama. Kodusõda oli Saksa ordu ning Riia peapiiskopkonna ja Riia linna vahel toimunud sõjaliste konfliktide seeria
Sellega kaasnesid aga ka nn. ristisõjad : Lääne- Euroopa sõjameeste katsed Kristuse hauda Jeruusalemmas ja seda ümbritsevaid maid oma võimule allutada. See oli ka paavstide võimu ja kogu Lääne Euroopat hõlmava katoliku kiriku kõrgaeg. Ristiusk levis nüüd juba kõikjal Euroopas. Ühena viimastest Euroopa maadest tõusis see võidule ka Eestis, saksa ja taani ristirüütlite vallutuse tagajärjel. Koos ristiusustamisega langesid meie esivanemad pikaks ajaks võõra võimu alla. Hiliskeskajaks XIV. XV. Hiliskeskajal hakkasid paljud keskajale iseloomulikud nähtused ( feodaalkord, rüütlikultuur , paavstivõim ) pikkamööda alla käima. Euroopat tabasid mitmed seninägematud nuhtlused : suured näljahädad, korduvad katkuepideemiad, talupoegade ülestõusud. Seevastu linnad kasvasid üha suurema hooga. Eriti kiiresti hakkas ühiskond arenema varauusajal
Tõlgib palju luulet, ka ,,Alice imedemaal" (Carroll), ,,Eilne maailm" (Zweig), publitsistika. Pilet IV · Keskaja kirjanduse mõiste. Islandi kirjandus, ,,Vanem Edda", keskaegsed kangelaslaulud (linnakirjandus, jumalate süsteem, hisp, pr, vene, sks kangelaslaul) Keskaeg 5 saj-15 saj, Euroopas kuni 1000 aasta jooksul kirja pandud teosed. Islandi kirjandusel on oluline osa varasemas keskaja kirjandusesislandi kiri ja kirjanduselu kujunes välja seoses ristiusustamisega 1000. aastal, mil ristiusk sai Islandil riigiusuks, eraelus säilis rahvausk. Vanim osa Islandi kirjanduses on skaldilaulud skaldid olid mõjukad isikud, hõimude religioossed juhid. Peateemaks oli skaldilauludes ülikute kangelasteod, ajaloolised sündmused, genealoogia. Skaldilaulud pärinevad 9. sajandist. 12. sajandist pärinevad proosasaagas, mis olid mütoloogilised ja ajaloolised. Kõige olulisem Islandi kirjanduses on "Vanem Edda", Islandi eepos, mis koosneb
Prantslased võitsid Saja-aastase sõja. Riikide kujunemine Skandinaavias IX-XI sajandil võimutsesid Skandinaavias viikingid. Samal ajal hakkasid seal kujunema riigid. XI sajandil võtsid enamik vastu ristiusu. Taani jõudis esimesena oma riigi moodustamiseni. Selle riigi geograafiline asend soodustas tihedat läbikäimist teiste riikindega. Sellest kujunes ka kõige võimsam riik Skandinaavias. Üks võimsamaid kuningaid Taanis oli Voldemar II Võitja, kes oli seotud ka eestlaste ristiusustamisega ja talle kuulusid maad Põhja- Eestis. Rootsi riigi kujunemine käis pidevas võimuvõitluses götalaste ja svealaste vahel. Rootsi riik ühendati XIII sajandil peale nende kahe hõimuliidu võitlust. Rootsi kuningas Erich Püha ristiusustas soomlased ja liitis Soome alad Rootsi riigiga. Norra ristiusustati kõige hiljem ja riik moodustati ka kõige hiljem. Läbi keskaja oli Norra Taani võimu all
Taotles rüütlitele tuginedes kuningavõimu tugevnemist ja Edela-Saksamaale kompaktse domeeni loomist. Hävitas Põhja-Itaalia linnade vastupanu murdmaks 1162 Milano. Sai Lombardia Liigaks ühinenud linnadelt, keda toetas paavst, 1176 Legnano lahingus lüüa. Tagas poja abieluga dünastiale Sitsiilia kuningriigi. Heinrich Lõvi Welfide suguvõsast. Üks juhtfiguure saksa idaekspansionis, mida teostati nii vallutuse, kolonisatsiooni, kaubanduse kui ristiusustamisega tema võimuses olevates piiskopkondades. Oli konfliktis Friedrich I Barbarossaga, kelle Itaaliapoliitikat ta ei toetanud ja kes pidas teda liiga võimsaks. Sai keisrilt 1180 lüüa ja pidi Inglismaale põgenema. Philippe von Schwaben ja Otto IV - Otto IV Heinrich Lõvi poeg, sai troonile pärast seda, kui Philipp tapeti. Püüdis 1210 vallutada Sitsiilia kuningriiki, kuid sattus vastuollu paavst Innocentius III-ga ja heidetakse kirikust välja.
Saare-Lääne ja Kuramaa.1255.aastal sai Riia peapiiskopkonnaks. Formaalne kõrgeim võimukandja oli Riia peapiiskop, kelle nimetas ametisse Rooma paavst. Järgmisena andis keiser lääni 1225.aastal Tartu piiskopile, Alberti vennale BUXHOEVDENI HERMANNILE, mõni aasta hiljem ka Saare-Lääne ja Kuramaa piiskoppidele. Põhjas loodi Taani vallutatud aladel Eestimaa hertsogkond. - Kehtestati feodaalsuhted. - Ristiusustamisega kaasnesid kultuurivahetus ja uued tehnoloogiad. Kohe pärast vallutust loodi kihelkonnad, mille keskusteks oli olnud linnamägi. Nende keskusteks said kirikud. (vajaduse korral sai neid ka kasutada kaitserajatistena). Ristimine oli formaalsus. Kuna kirikute vahemaa oli tihtipeale suur ning presstriamet Liivimaal ei tõmmanud ligi, etendasid ristiusu viimisel inimesteni kõige tähtsamat osa kerjusmungas, kes tegutsesid rändjutlustajate ja sakramentide jagajatena.
../ arvamise järgi tekkisid haldjadki surnutest. Enne kui kalmeid hakati tarvitama, maeti surnu sinna, kus hing kehast lahkunud. Hing jäi sinnasamasse asuma; kogu ümbrus muutus hinge asukohaks; loodus elustus; hingest sai haldjas.”(Eisen 1995:44) 2.2. Ristiusu mõjudest Keskajal segunesid omavahel vana - animistlik - ja uus - kristlik - maailmavaade, üheaegselt austati nii Jumalat kui ka loodushingesid. Dualistlik maailmavaade jäi püsima nn ebausu näol. Ristiusustamisega kaasnes ka uute haldjate tekke lugude sünd. Enamasti räägitakse haldjaid tekkinud olevat inglitest: “Korra hakanud inglid Jumalale vastu. Peaingel Miikael visanud kõik vastuhakkajad taevast alla, koguni kurjad põrgu, muud maa peale. Maa peal tekkinud neist allavisatud inglitest vaimud, haldjad, muist parema, muist pahema iseloomuga.” (Eisen 1995:44) Masing omaltpoolt täiendab seda lugu, lisades, et mässavad inglid peidavad end “/.../vette, pilvedesse, maa pääle, esimesed
Gregorius Suur rajas neile tee Rooma kiriku juurde. Langobardide kuningas Rothari. Edictus Rothari vanim langobardide seadus. Sisaldas palju Roomalikku mõtlemist. See oli olemuselt kuningaõigus, mis oli nii germaanilik, antiikne ja kristlik. See kõneles rohkem kuningaist kui kirikust. Rooma kirik oli teinud edusamme langobardide õiguse ristiusustamisel.Langobardide kuningaist olid saanud katoliiklased ja nad olid seotud Roomaga.Kuningas Liutprandi igas aktis suurenes kiriku mõju.Õiguse ristiusustamisega käsikäes toimus ka selle romaniseerimine.Visati kõrvale vana kohtumenetlus. 8.Anglosaksid Teine suur germaani päritoluga õigus , mis uuenes kristliku õpetuse ja kiriku mõjul oli läänegootide õigus. Jõuti anglosaksi õiguse üleskirjutamiseni. Kirik loobus ladina keelest. Rooma andis uue valitsejaideaali ja seadus hakkas teenima kirikut. Kuningas Ine avas kirikule laia sissepääsu õigusesse.Vastsündinud tuli kiiresti ristida,
Gregorius Suur rajas neile tee Rooma kiriku juurde. Langobardide kuningas Rothari. Edictus Rothari vanim langobardide seadus. Sisaldas palju Roomalikku mõtlemist. See oli olemuselt kuningaõigus, mis oli nii germaanilik, antiikne ja kristlik. See kõneles rohkem kuningaist kui kirikust. Rooma kirik oli teinud edusamme langobardide õiguse ristiusustamisel.Langobardide kuningaist olid saanud katoliiklased ja nad olid seotud Roomaga.Kuningas Liutprandi igas aktis suurenes kiriku mõju.Õiguse ristiusustamisega käsikäes toimus ka selle romaniseerimine.Visati kõrvale vana kohtumenetlus. 8.Anglosaksid Teine suur germaani päritoluga õigus , mis uuenes kristliku õpetuse ja kiriku mõjul oli läänegootide õigus. Jõuti anglosaksi õiguse üleskirjutamiseni. Kirik loobus ladina keelest. Rooma andis uue valitsejaideaali ja seadus hakkas teenima kirikut. Kuningas Ine avas kirikule laia sissepääsu õigusesse.Vastsündinud tuli kiiresti ristida, pühapäeva pühitsemise kohustus,
Taotles rüütlitele tuginedes kuningavõimu tugevnemist ja Edela-Saksamaale kompaktse domeeni loomist. Hävitas Põhja- Itaalia linnade vastupanu murdmaks 1162 Milano. Sai Lombardia Liigaks ühinenud linnadelt, keda toetas paavst, 1176 Legnano lahingus lüüa. Tagas poja abieluga dünastiale Sitsiilia kuningriigi. Heinrich Lõvi Welfide suguvõsast. Üks juhtfiguure saksa idaekspansionis, mida teostati nii vallutuse, kolonisatsiooni, kaubanduse kui ristiusustamisega tema võimuses olevates piiskopkondades. Oli konfliktis Friedrich I Barbarossaga, kelle Itaaliapoliitikat ta ei toetanud ja kes pidas teda liiga võimsaks. Sai keisrilt 1180 lüüa ja pidi Inglismaale põgenema. Philippe von Schwaben ja Otto IV - Otto IV Heinrich Lõvi poeg, sai troonile pärast seda, kui Philipp tapeti. Püüdis 1210 vallutada Sitsiilia kuningriiki, kuid sattus vastuollu paavst Innocentius III-ga ja heidetakse kirikust välja
Otseselt nimesid käsitlevatest õigusaktidest on praegu olemas kohanimeseadus, isikunimeseaduse eelnõu ja ärinimesid hõlmav äriseadustik, samuti mitmeid rakendusakte (eriti kohanimekorraldust puudutavaid). Neist on täpsemalt juttu allpool vastavates peatükkides. 3 ISIKUNIMED 3.1 Isikunimede kujunemine Eesti eesnimede kohta on andmeid 12.13. sajandist alates. Tol ajal kasutusel olnud läänemeresoome hõimude nimesüsteemi kuulunud muistsed isikunimed asendusid 16. sajandi lõpuks ristiusustamisega kaasa tulnud nimedega, enamasti laenati nimede lühikujud ja neid mugandati (Mari, Jaan). Laennimed moodustavad meie eesnimistu püsikihistuse. 19. sajandi keskpaigas hakati laennimedele eelistama võõrapäraseid eesnimesid, mis jäid ülekaalu 20. sajandi esimeste kümnenditeni (Marie, Karl). Rahvusliku liikumise ajal 19. sajandi lõpukümnendeil elustati varasemates kirjapanekutes ja rahvaluules leiduvaid muistseid isikunimesid (Lembitu, Salme), lisa saadi Soomest (Aino,
abtile. Kloostrid olid väga arenenud: paljundasid kirikuisade ja antiikautorite töid ning tegelesid lisaks sellele misjoniga ka mandril. Kui Inglismaa vallutati paganate poolt, oli kristlik substraat tugev ning see viis paganate ristiusustamiseni. Läbi abielude oli Inglismaa katoliiklastega seotud. Püha Bontifacius oli misjonär friiside seas, ta pani aluse Saksamaa piiskopkondadele. Saksid sunniti ristiusku Karl Suure veriste poliitiliste sõdade käigus. Saksid ise alustasid slaavlaste ristiusustamisega teisel pool Elbet. 968. a rajati Magdeburgi piiskopkond, mis oli tähtsaks tugipunktiks slaavlaste ristiusutamisel. Poolasse ja Ungarisse jõudis ristiusk laias laastus aastal 1000. Skandinaavia ristimine lähtus Hamburgi piiskopkonnast, mille rajas Püha Ausgard. Kaasaegsete allikate paganad ja kristlased erinevad tänapäevasest arusaamast see oli eelkõige poliitiline. Kui valitseja ristiusu vastu võttis, oli see poliitiline samm kümnist anti lunastuse ostmiseks
aastatel. 1267. aastal algas järgmine suur sõda Liivi- ja Venemaa riikide vahel. Vene vägesid juhtisid vähemalt 6 vürsti. Väed kohtusid verises lahingus, kuid peremees ei selgunud välja. Ordu tegi vastusõjakäigu Pihkva suunas, Irboska linnus põletati, Pihvka piirati ümber, kuid Novgorodi abiväe saabumisel sõlmiti rahu. 1269. aastal sõlmiti rahu. Sakslased lubasid loobuda Narva jõest. Peapiiskop Albert Suerbeer ja tema vastasseis Saksa orduga- Erimeelsus Leedu ristiusustamisega ja peapiiskop ei toetanud ordu võitlust teiste mittekristlike rahvastega (kuralaste ja semgalitega). Albert Suerbeer tegi 1260. aastatel katse oma positsioone tugevada Saksa ordu suhtes. Ta kutsus 1267. aastal ristisõitjaina maale krahvi Gunzeli ja Mecklenburgi vürsti Heinrichi. Peapiiskop jäi kõrvale sõjast venelastega. 1268. aastal Albert Suerbeer püüdis kontrolli alla saada Kirde-Leedu ala, mis oleks tähelepanuväärne vastukaal ordu vallutustele Zemgales ja Latgales. Krahv
eesmärgil. Järgiti ka metsloomade rännet, küttides püünisaukude abil ja jõgede koolmekohtadel metsikuid põhjapõtru. Siiski ei rakendanud Rootsi ega Vene riik saamide suhtes erilisi karistusmeetmeid (nagu rakendati Rootsis näiteks mustlaste suhtes), sest ekstreemsetes põhja oludes vajati saami teejuhte, saamide külalislahkust ja nende põhjapõtru 58 edasiliikumiseks. Rootsis üritas riik probleemi lahendada ristiusustamisega. Venemaal piirdus keskvõim lisaks ristiusustamisele karistamatute pisiülemuste manitsemisega, et nad saame ülearu ei hirmutaks, sest muidu nad põgenevad ega ole enam kättesaadavad. Uusasustuse levikut põhja poole toetati riiklikult kõigi Skandinaavia riikide saami aladel. Uusasukatele anti mitmeid eelisõigusi maade ja vete kasutamisel ning neid võidi pikaajaliselt vabastada maksudest ning väeteenistusest
annaabi.ee 
