Millised varasemad kultuurid on jätnud oma jälje meie kultuuripilti? (0)

Sarnased õppematerjalid

85

rtf

Eesti kultuurilugu

keelevahetuse tulemusena. Tartu ülikooli uurali keelte professor Ago Künnap on ka Eestis seda teooriat juba mõnda aega propageerinud, Eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid Künnapi teooria järgi siia 12 000 aasta eest taganeva jää kannul ja on sellest ajast Eestis pidevalt elanud ning oma soomeugrilist keelt kõnelnud. "Siin on käinud igasuguseid rahvaid, kes on siia jätnud oma jälje - geenid, savipotid või midagi oma keelest," kirjutas bioloog ja keeleteadlane Urmas Sutrop Akadeemias. Inimasustuse teke Eesti aladel  Eesti asustus hakkas kujunema mandrijää taandumise järel umbes 12 000 aastat tagasi. Mere alt vabanenud maa on tänaseni märgatav Madal-Eesti väheviljaka pinnasena. Esimesed inimesed liikusid Eestisse kagu poolt. Uuematel arheoloogilistel andmetel jõudsid nad Eestisse pärast

Kultuurilugu

72

doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

asutakse mitmetesse naaberriikidesse, kõige rohkem Venemaale (sealt ei saadud inimesi tagasi nõuda, tihti vahetati seal usku, kuna luterlaste ja ortodokside abielu ei tolereeritud), teine piirkond, kuhu palju mindi, oli Soome lahe põhjarannik. Sinna tekkisid eestlaste külad ja piirkonnad, kus keel konserveerus. Nüüdseks on need kadunud. Kolmas suurem piirkond oli Gotlandi saar, kuhu põgenes pärisorjuse eest palju meie saarerahvastikku. Massiliselt hakati põgenema ka siis, kui tekkis nekrutiks võtmine. Toimus assimileerumine kohalikku keskkonda. 3 1797 hakatakse mehi võtma Vene kroonusse. Sealt edasi muutub verekümnis traditsiooniliseks. 18. sajandi keskel, nagu keskajalgi, oli kavatsus siia koloniseerida Saksamaalt inimesi. See projekt kukkus läbi. Oli inimesi, kes olid juba teele asunud, kuid nad

Ajalugu

94

doc

Läti ajalugu

Kammkeraamika kultuur, savinõude järgi, mida hakati kaunistama kammi taolise esemega.Oletatud uute hõimude sisseränne,polnud vägivaldne, vaid lihtsalt asusid siinsetele aladele elama ja segunesid. Ei erinenud põhimõtteliselt teistest kultuuridest. Uute kultuuuri kandjate käsitöö oskused oli arenenumad. Korilus ,kalastamine,küttimine. Levinud laiemalt ulatuab põhjas Soome- keskossa, idas Loode-venemaale, piirdevad samalaadsed arheoloogilised kultuurid, lõuna pool Valgevene aladele. Kandjad tulid idast, läänemere soome hõimudega.(Teooria) Nöörkeraamika.savipotid, kaunistatud nööritaoliste asjade jälgedega. Venekirveste kultuur.Kivikirved disainitud paadikujuliseks. Sisserännanud põhja-euroopast ja kesk-euroopast, mitte vägivaldne.Järk-järguline kokku sulamine. Sellega jõudis Balti aldele karjakasvatus ja põlluharimise algmed. Asulakohti teada palju, paiknesid veekogude kaldal.Asti, Kuramaa rannikul,

Ajalugu

64

rtf

Nimetu

Tulekahju kasutavad ära venelased, kes tulevad kiirelt üle jõe. Venelased hõõõivavad narva linnuse Heidetud ette, et Ketler ei tule appi. Venelased vallutavad linna ja hakkavad piirama linnust. Alustatakse läbirääkimisi. Lossis varjul olnud meeskond mõistab, et neil pole piisavalt toidumoona ja materjali, millega ennast kaitsta ning ollakse alistumisega nõus.Põhiline tingimus see, et nad tohivad vabalt lahkuda. Ketler oli selleks ajaks juba laagri maha jätnud. Need kes narvast tulid võisid lakuda. Ka linlased, kes soovisid lahkuda, võisid seda teha. 12 ma paiku jõuavad Narva tagasi Krumhusen ja Dederin. Kaasas oli neil ka armukiri, mis oli dateeritud 1.maile. Tsaari armukirjas oli ples loetud 16 tähtsama narvalase nimed, kes olid andnud lubaduse tulla suurvürsti võimu alla. Lubati, et Narva raad säilitab võimu linna üle. Linn säilitab oma maj tegevuse. Suurvürst oli lubanud et ei tema, ega tema käsmikud ei tohi tema igapäevaellu sekkuda

Kategoriseerimata

290

pdf

Holokaust

palju aega, on rääkijal ikkagi valus oma isiklikest läbielamistest jutustada. Õpitavale konteksti loomine Holokausti toimumist tuleb vaadelda Euroopa ja terve maailma ajaloo kontekstis, anda õpilastele taustinformatsiooni eelnenud sündmustest ja asjaoludest, mis viisid holokaustini. Keerulistele küsimustele ei saa anda lihtsaid vastuseid Õpilased peavad ajaloo üle juurdlema. Selle käigus tuleks otsida vastust küsimustele, miks oli juutide saatus eri riikides erinev, millised olid Saksa okupatsioonirežiimide erinevad vormid. Sellega seoses kerkib alati kõlbelisi küsimusi. Kerge on hukka mõista neid, kes keeldusid juute peitmast või oma juudist naabreid aitamast, tuleks analüüsida ka nende olukorda ja võimalikke motiive. Arvestades ajaloosündmuste erinevaid tõlgendusvõimalusi, peaks õpilastel olema võimalus juurelda holokausti üle, k.a päästjate valikute üle, kes pidid peidetuid aidates iga päev otsustama, kas ikka tasub

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

juhtumite tundmise kaudu. Näide elulugude kirjastamisest: http://www2.kirmus.ee/elulood/valjaanded.htm Kultuurimälu toetuspunktideks saavad mälestusmärgid, kirjalikud tekstid, muuseumid, <= st ametlik mälu. Elulood => mitteametlik. Valitsev teadmine <-> vastuteadmine. Valitseval teadmisel on lai interpreteerimise kiht ning väike seos tegevus- ja kogemustasandiga. Sotsiaalsed vastuteadmised on seevastu sündmus- ja kogemuslähedased, neil võivad olla välja kujunenud narratiivsed kultuurid, arenenud argieluliste interpretatsioonide praktika, kuid puuduvad institutsionaliseeritud interpretatsioonisüsteemid. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Euroopa aegumatuks kultuurisaavutuseks lõppenud aastatuhandel peetakse trükikunsti leiutamist. Johannes Gensfleisch zum Gutenberg hakkas 1440. a paiku tekste kokku seadma lahtistest tähetüüpidest (esialgu olid need puust, pärast tinast valatud). On andmeid, et Hollandis hakanud Costeri-nimeline mees Gutenbergist varem eraldi

Sotsiaalteadused

0

docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine

Kirjandus

33

rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

Mouret vabandas , et oli valesti asjast aru saanud ja lubas Deniseile suuremat palka. denise läks tagasi ja saavutas selle mida keegi teine polnud lihtsa töölisena saavutanud ­ temast sai osakonna juhataja. Ta muutis Daamide Õnne teissuguseks andes juurde lasteosakonna. Kui ta oli saavutanud selle mis ta tahtis, soovis Denise lahkuda, mis teistele jäi arusaamatuks. Ta tahtis loobuda oma elust, kuna ta armastas Mouretit. Mouret oli hulluks minemas Denisei eitavadest vastusdest, kuid ta ei jätnud teda. See oligi põhjus miks Denise minema minna tahtis ta ei suutnud enam vastu panna Mouretile, keda Denise ka ise väga armastas. Viimasel päeva õhtul palus Mouret Deniseil, et ta tuleks läbi tema kabinetist. Denise läks. Mouret palus teda, et ta jääks, kuna ta oli hea tööline ja seda tahtsid ka teised aga Denise tahtsi siiski lahkuda, lahkuda sealt kus elas tema armastus, suruda alla oma tunded. Kuid see ei õnnestunud. Katkend raamatust. "Minge siis

Kirjandus

Kommentaarid (0)