Millised varasemad kultuurid on jätnud oma jälje meie kultuuripilti? (0)

Millised varasemad kultuurid on jätnud oma jälje meie kultuuripilti?
Läbi aastasadade ja aastatuhandete on Eestist läbi käinud palju rahvuseid, kes käinud kaubanduse eesmärgil, kes peatus pikemalt. Nii ongi Eesti kultuuripilt mõjutatud nii sakslaste, venelaste, poolakate, soomlaste, rootslaste ja muude rahvaste poolt. Kindlasti avaldasid meie kultuurile suuremat mõju need riigid, mis vallutasid Eestimaa enda võimu alla. Millised varasemad kultuurid on jätnud oma jälje meie kultuuripilti?
Võib öelda, et Eesti kultuuri on rohkesti mõjutanud Venemaa. Olles Vene tsaarivõimu all, jäi Eesti rahvale külge nii mõndagi. Näiteks on eestlased-vanad taarausulised , kes harjunud piima ja koduõlut jooma-vene asjast kaasa toonud teejoomise kultuuri. Kes siis enne vene aega teetassiga peenutses, kui omal vaadis õlu käis? Eestlased on omaks võtnud ka mõningaid vene keelseid sõnu, mida kasutatakse igapäevaselt. Näiteks sõnad: davai ja bõstro. Venemaal on suur osa ka Eesti arhitektuuris: peaaegu kõik koolimajad, lasteaiad, kultuurimajad, kaubandusjooned, tööstused on ehitatud Nõukogude Liidu rahade eest ja projekteeritud nõukogude arhidektide poolt. Näiteks võib tuua Põltsamaal asuvad kino ja endise telegraafimaja, lasteaiad „Tõruke“ ja „Mari“,Veski tänava koolimaja.
Eestimaa aiandus- ja arhitektuurikultuuri on jätnud oma jälje sakslased . Saksa mõisnikud rajasid Eestimaale oma mõisad ja nende juurde kujundati ka võimsad aiad. Muistsed eestlased kasvatasid endale ainult söögiks vajlikke köögivilju ning selle juures ei pööratud aia kujunduslikule ilule erilist tähelepanu. Sakslaste tulekuga asi muutus:talupojad, kes mõisnike juures aiatöödel käisid, viisid oma sakste juures õpitud iluaiandusnippe ka kodutaludesse ja nii kujuneski omamoodi ajanduskultuur. Tänapäevases Eestis pööratakse samuti suurt tähelepanu iluaiandusele. Vist mitte keegi ei kujutaks Eestimaad ette ilma suursuguste Kalvi, Sagadi , palmse ja teiste mõisadeta. Need ja paljud teised mõisad on siia ehitanud saksa soost mõisnikud, kes on andnud meile vapustavad arhitektuurimälestised ja turismimagnetid. Peale ajandus- ja mõisakultuuri on sakslased Eestisse toonud ristiusu. Varemalt olid muistsed eestlased taatausulised ja ristiusustamisega pöörati nad sunniviisiliselt teise usku. Ristiusustamine on kindlasti muutunud eestlasi vähe kinnisemaks, sest sunniviisiliselt teise usku pööratuna, ei saanud suurem osa rahvast oma arvamust avaldada ning pidid järgima valesid mõtteid. Sakslaste tulekuga Eestimaale, hakati rohkem väärtustama ka haridust. Sakslaste jaoks oli oluline haridus ja haritus . Iga lihtne talupoeg pidi oskama lugeda ja teadma midagigi maailmast üldiselt. Sakslased rajasid talupoegadele koole , kus said õppida peredest valitud pojad, kelle õlgadele pandi kohustus saada kindlasti õpetajaks või preestriks, sest koolitamine ei olnud odav lõbu.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti kultuuri põhilisteks mõjutajateks ongi olnud Saksamaa ja Venemaa. Ma arvan,et eestlased on nende kultuuridest omaks võtnud ainult häid külgi ja nendelt õpitud teadmistega oma kultuuri täiendanud. Multikultuurses ühiskonnas on alati huvitavam elada kui ühekülgse olemisega kultuurikeskkonnas.