Ristiusu
põhiharud
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund , mille keskmeks on Jeesus Kristuse
elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus Kristus on jumala poeg
ning Vanas Testamendis ennustatud Messias.
Ristiusk
ise jaguneb kolmeks põhisuunaks: katoliiklus, õigeusk ja
protestantism, ning paljudeks usutunnistusteks.
Katoliiklus
tuleneb kreeka keelsest sõnast “universaalne” ehk katolitsism,
on kristluse levinuim usutunnistus. Vaimuliku peaks on paavst .
Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooliliste raamatutega
ehk apokrüüfidega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon.
Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige
suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele, eriti
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
50 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mustikakakass
Õppematerjali autor
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon[1]. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas[2] ja Lõuna-Koreas[3]. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" (kreeka keeles ) tähendab "kristusele kuuluvat" või "kristuse pooldajat"[4], ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apostlite teod 11:26). Mõiste "kristl
Üldine usundilugu KRISTLUS · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a 30 m.a.j.) · Tagakiusamine (Nero 64, Decius 249-251) · Constantinus Suur ususallivus (313) · 342-346 mitte-kristlike tavade keelustamine · 416 - riigi teenistujateks ainult kristlased · 1054 kirikulõhe Kristlus ehk ristiusk: monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarn
Sisukord Sisukord..................................................................................................................................................1 Protestantlus ehk Protestantism..............................................................................................................2 Usundi olemus....................................................................................................................................2 Tekkelugu ..............................................................................................................................................3 Vaimuliku...............................................................................................................................................3 Martin Luther..................................................................................................................................... 3 Johann Calvin.....................................................................
Katoliiklus (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana.Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Kirikupea on Rooma piiskop ehk paavst, keda peetakse Kristuse maapealseks asemikuks. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate kultus; tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub Piibli tõlgendamise ainuõigus, ning inimese enda aktiivse rolli tähtsustamine õndakssaamise nimel. Katoliikluse aluseks on Piibel koos apokrüüfidega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon; neid käsitab katoliiklus Jumala vahetu ilmutuse allikaina.Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramen
Protestantism .. on peamiselt 16. sajandil eraldunud koguduste üldnimetus. Neid kogudusi nimetatakse protestantlikeks kogudusteks ning nende pooldajaid protestantideks.Sõna "protestant" tuleneb ladina sõnast protestans 'avalikult tunnistav'.Tavaliselt mõeldakse protestantide all luterluse rajaja Martin Lutheri ja kalvinismi rajaja Johann Calvini mõjul katoliku kirikust eraldunud kristlikke rühmitusi. Kalvinism Protestantlik usuvool, rajatud 1536 J. Calvini poolt. Lähtus Jumala ettenägelikkusest ja maailma seaduspärasusse sekkumatusest. Usklik peab kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saama (saatust ette ei tea), olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Propageerisid lihtsat elu. Kalvinism eitab hierarhilist kirikut, kirik on üksnes usutavandeid toimetavate inimeste koondis. Kõrvaldasid kirikust ka mitmeid riituseelemente (orel, altarid, pühapildid, ristid, küünlad), säilitasid jutluse, palve ja laulu. Sallimatud katoliiklaste ja teis
Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusu tekkeaeg on 1. saj. pKr. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon . Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna- Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas .
Religioon ja tsivilisatsioonid 1 Rahvastiku etniline struktuur · Ajalooliselt kujunenud inimrühm, kes räägib sama keelt ja kellel on ühine asuala, on etnos · Etniliste tunnuste (ühise päritolu, keele, kultuuri ) alusel piiritletav riigi kodanikkonna osa on rahvus · Etnose oluliseks tunnuseks on keel · Keelte üldarv on umbes 2500-4000 2 Maailma riikide eristamine: · Ühekeelsed riigid, kus üks rahvus moodustab üle 90% rahvastikust / Island, Jaapan, Korea, enne II maailmasõda ka Eesti Vabariik / · Kakskeelsed riigid / Belgia, Soome, Kanada / · Paljukeelsed riigid /India, USA, Venemaa/ 3 Kõige rohkem on maailmas hiina keele kõnelejaid 1,3 mlrd · Araabia 420 mln · Bengali 200 mln · Hindi 360 mln · Portugali 200 mln · Inglise 3
Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad: aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Katoliiklus Vennastekoguduse tegevusega ei jõudnud kristlus mõistagi mitte esimest korda eesti maarahva vaimuilma. Esimesed ristiusu mõjud saabusid Eestimaale nii kauba- kui sõjateid pidi niihästi idast kui läänest juba enne kristluse jagunemist Lääne- ja Idakirikuks 1054. aastal. Alates 13. sajandi algusest asus Läänemeremaadesse suunatud mõõgamisjonit juhtima katoliku kirik koos erinevate rüütliordudega. Katoliiklus püsis Eestis ainuvalitseva konfessiooni staatuses kuni reformatsiooni saabumiseni 16. sajandi alguses. Huvi marginaalseks taandunud katoliku kiriku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid