Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirik ja klooster (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas aitasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal?
  • Mis on sakrament?
  • Mis on klooster?

Lõik failist

  • Kuidas mõjutas ristiusu kirik keskajal järgmisi kultuurivaldkondi:
  • Haridus : kiriku-, ja kloostrikoolid ; raamatukogud; vaimulikud olid haritud inimesed- tõlkisid ladinakeelseid tekste
  • Kunst : sakraalehitised; freskod , mosaiik, ikoon ; kujutati pühakuid, piiblilugusid
  • Kirjasõna: raamatute ümberkirjutamine, trükkimine, tõlkimine, hoidmine raamatukogudes
  • Kuidas aitasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal?
  • Majandus: töötasid põldudel, aedades, töökodades
  • Haridus: raamatute ümberkirjutamine; kloostrikoolid
  • Hoolekanne: hoolitseti vaeste, orbude eest; öömaja teekäijatele
  • Islamiusu 5 sammast
    1) usutunnistus; 2) palvus ; 3) almus; 4) paast ; 5) palverännak
  • Mis on sakrament ? Mitu, nimeta?
    Sakrament on püha toiming, vanne.
    7 sakramenti:
    1) ristimine
    2) usukinnitus ehk konfirmatsioon
    3) armulaud
    4) pihtimine
    5) kiriklik laulatus
    6) viimne võidmine
    7) vaimulike ametisse pühitsemine
  • Nimeta Benedictuse kloostri elu reegleid.
  • Munk pidi loobuma kõigest isiklikust
  • Munk pidi alluma vastuvaidlematult abtile (abtsissile)
  • Mungad pidid töötama kloostri majapidamises ning end harima raamatuid lugedes
  • Munkade jaoks oli peamine alandlikkus ja distsipliin
  • Mis on klooster ? Miks neid loodi?
    Klooster on hoonete (kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite) kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat ja Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi.
    Kloostreid loodi inimestele, kes tahtsid palves ja üksinduses jumalat otsida
  • Suur kirikulõhe (millal, kuidas)?
    Aastal 1054 sai alguse suur kirikulõhe ehk skisma , mis jagas kiriku kaheks:
  • Rooma katoliku kirik , mida juhtis paavst
  • Õigeusu-, ehk Kreeka katoliku kirik, mida juhtis patriarh
  • Loetle teaduse ja kultuurisaavutusi, mis on jõudnud araablaste kaudu Euroopasse?
  • Hiina kompass
  • India arvusüsteem- araabia numbrid
  • Malemäng
  • Araabia keel
  • Kujunes välja farmakoloogia ehk ravimiteadus
  • Mõisted:
    Katedraal – katoliku kirik
    Toomkirik – luterikirik
    Missa – armulauaga jumalateenistus
    Preester – vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks.
    Peapiiskop – kindla kirikupiirkonna kõrgeim ülevaataja.
    Medrese – Mošeede juures tegutsev islami kõrgem kool.
    Džihaad- islami usukohustus, püha sõda
    622 a – Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama uut usku; põgenes tagakiusamise pärast Mediinasse; islami ajaarvamise algus
    630 a – sõitis ta koos oma toetajatega tagasi Mekasse, muutis Kaaba templi Allahi pühakojaks. Muhamedist sai araablaste valitseja.
    1453 a – sultan Mehamedi väed piirasid Konstantinoopoli ümber ja vallutasid linna, tehes lõpu Bütsantsi keisririigile
  • Kirik ja klooster #1 Kirik ja klooster #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Piiks Piiksuke Õppematerjali autor
    1. Kuidas mõjutas ristiusu kirik keskajal järgmisi kultuurivaldkondi:
    a) Haridus: kiriku-, ja kloostrikoolid; raamatukogud; vaimulikud olid haritud inimesed- tõlkisid ladinakeelseid tekste
    b) Kunst: sakraalehitised; freskod, mosaiik, ikoon; kujutati pühakuid, piiblilugusid
    c) Kirjasõna: raamatute ümberkirjutamine, trükkimine, tõlkimine, hoidmine raamatukogudes

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    1
    docx

    Ajalugu islamist

    Ajalugu 1. Kuidas mõjutas ristiusu kirik keskajal järgmisi kultuurivaldkondi: a) haridus ; b) kunst ; c) kirjasõna ­ a) kirik korraldas kooliharidust 3. Nimeta islami usu 5 tugisammast. ­ 1) usutunnistus ­ seisneb kuulutuses, et pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja Muhamed on Allahi prohvet; 2) palve ­ tuleb sooritada nägu Meka suunas, viis korda päevas; 3) almus ­ rahaline annetus, millega moslem saab toetada vaeseid ja abivajajaid; 4) paast ­ tähendab keeldu süüa ja juua aasta 9. kuul, s.o ramadaanil, päikesetõusust loojanguni; 5)

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Keskaeg - Usud

    Puhastustules peavad nad piinlema kuni viimse kohtupäevani, selleks ajaks on enamus piisavalt piinelnud ja saab taevasse. Kirikuvanne ­ kiriklik karistus; kirikust väljaheitmine. Ränk karistus, sest jättis kirikuvande all oleva jobu ilma kiriku vahendatud jumala armust. Suur kirikulõhe ­ 1054. oli paavstil ja patriarhil tüli ja mõlemad panid üksteist kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele. Paavsti pool (rooma)katoliku kirik vs patriarh õigeusu (kreekakatoliku) kirik. Tüli aluseks oli vist vaidlus: millest lähtub Püha Vaim? Paavst: isast ja pojast; patriarh: isast. Kardinal ­ Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud, kelle seast valitakse paavst. Kuuria ­ paavsti õukond Legaat ­ paavsti volitatud esindaja, keda ta saatis asju ajama igale poole. Bulla ­ paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt, läkitus. Märter ­ usuliste veendumuste pärast kannatanu, surmamineja.

    Ajalugu
    thumbnail
    8
    doc

    Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele

    kajastus ka tolleaegses kirjanduses, muusikas ja elus. Ilmalik muusika peaaegu et puudus, aga sellegipoolest kõigile meeldis vaimulik muusika. Paavst muutus väga tähtsaks, ta oli kõigist teistest keisritest ja kuningatest palju võimsam ja tähtsam. Kirikust kõrvaldamine tähendas inimese jaoks surma, sest ilma kirikuta ei olnud üks inimene midagi. (kirkuvanne) Sageli heideti kirkikust välja terveid riike, s.t ei tohtinud lapsi ristida, kirkus käia ega inimesi matta. Kirik oli väga tugev ja oskas seda kasutada. Kirik mõjutas ka haridust ­ haridus oli kirikukeskne, s.t koolid olid enamasti kiriku juures. Peale selle pidid kõik maksma kirkule ka kümnendiku oma tuludest(enamassti viljas). 18) Kuidas tugevdas Augustinuse õpetus kirikupositsiooni keskaegses ühiskonnas? Selleks, et selgitada maailmas valitsevat kurjust rajas Augustinus pärispatuõpetuse. Nimelt jättis Jumal, kes on kõik

    Ajalugu
    thumbnail
    7
    doc

    Vastused- ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele

    Ilmalik muusika peaaegu et puudus, aga sellegipoolest kõigile meeldis vaimulik muusika. Paavst muutus väga tähtsaks, ta oli kõigist teistest keisritest ja kuningatest palju võimsam ja tähtsam. Kirikust kõrvaldamine tähendas inimese jaoks surma, sest ilma kirikuta ei olnud üks inimene midagi. (kirkuvanne) Sageli heideti kirkikust välja terveid riike, s.t ei tohtinud lapsi ristida, kirkus käia ega inimesi matta. Kirik oli väga tugev ja oskas seda kasutada. Kirik mõjutas ka haridust – haridus oli kirikukeskne, s.t koolid olid enamasti kiriku juures. Peale selle pidid kõik maksma kirkule ka kümnendiku oma tuludest(enamassti viljas). 18) Kuidas tugevdas Augustinuse õpetus kirikupositsiooni keskaegses ühiskonnas? Selleks, et selgitada maailmas valitsevat kurjust rajas Augustinus pärispatuõpetuse. Nimelt jättis Jumal, kes on kõik loonud, inimesele vaba tahte – võimaluse mitte patustada.

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    rtf

    Vara-keskaeg

    kohustusi nagu senjööril vasalli suhtes domeen ­ kuninga maavaldus benefiits ­ pärandamisõiguseta maavaldus feood ­ pärandamisõigusega maavaldus mõisahärrus ­ talupojad kasutasid vaid väikest maalappi mõisamaadest rendihärrus ­ kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti sunnismaisus ­ talupoegade keeld elukohta vahetada mõisniku loata Ristiusu kirik: 1054. aastal toimus kiriku lõhenemine e. skisma. a) läänekirik e. katoliku kirik, mis allus Rooma paavstile b) idakirik e. õigeusu kirik, mis allus Konstantinoopoli patriarhile Dogmaatilised erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänekirik Idakirik

    Ajalugu
    thumbnail
    14
    docx

    ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

    13.s  Paavstivõimu hiilgeaeg Innocentius III ajal (1198 – 1216). aj  Inkvisitsioonikohtu loomine võitlemaks ketserluse ja nõidumise vastu.  Mõõgavendade ordu loomine (tegutses 1202 – 1236).  Frantsisklaste ja dominiiklaste kerjusmungaordude loomine.  Ristisõda Prantsusmaal ketserliku katarite liikumise mahasurumiseks. Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 2  Mongolite sissetung Kesk-Aasiasse, Lähis-Itta ja Vene vürstiriikidesse.  Pariisi ülikoolis tegutses teoloogiaprofessorina skolastik Aquino Thomas (1225 – 1274).  1291.a. – moslemid vallutasid Akra - viimase ristisõdijate tugipunkti Lähis-Idas. 14

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Lääne-Rooma keisririigi langemine ja keskaja kokkuvõte

    Jünger- Jeesuse õpilane. Prohvet on Jumala sõnumi edastaja. Märter on inimene, kes on usu pärast kannatanud ja hukatud. Reliikvia on religioosse tähendusega säilmed, tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole katoliku kirik kristlikku kultuuriruumiristiusu levitamiseks või kaitseks. Misjonärid on kristluse levitajad. Paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest. Patriarh on suurpere meessoost pea. Paavstiriik oli üks Itaalia ajaloo tähtsamaid riike Katoliku kirik on katoliikluse kohaselt ainuõndsakstegev püha asutus ning Jumalariigi nähtav kehastus Maa peal. Õigeusu kirik on 1054. aastal suure kirikulõhe tagajärjel tekkinud iseseisvate

    Ajalugu
    thumbnail
    9
    doc

    Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering

    d. 395 ­ Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 ­ Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 ­ Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 ­ Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 ­ Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d. 1640-1660 ­ Inglismaa revolutsioon, kiire majanduslik areng Varakeskaeg (4-10 saj) ­ üldine linnade allakäik, naturaalmajandus, barbarite riikide teke ja häving, püsima jäävad ainult tugevamad, Frangi riigi õitseaeg, Bütsantsi (Ida- Rooma) hiilgeaeg. Hakkavad kujunema feodaalsuhted, üsna rahutu aeg, kus sõditi palju, vallutati palju maid. Kõrkkeskaeg (11-13 saj) ­ kujuneb lõplikult välja feodaalsüsteem, tekivad uuesti

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun