Ajalugu 1. Kuidas mõjutas ristiusu kirik keskajal järgmisi kultuurivaldkondi: a) haridus ; b) kunst ; c) kirjasõna a) kirik korraldas kooliharidust 3. Nimeta islami usu 5 tugisammast. 1) usutunnistus seisneb kuulutuses, et pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja Muhamed on Allahi prohvet; 2) palve tuleb sooritada nägu Meka suunas, viis korda päevas; 3) almus rahaline annetus, millega moslem saab toetada vaeseid ja abivajajaid; 4) paast tähendab keeldu süüa ja juua aasta 9. kuul, s.o ramadaanil, päikesetõusust loojanguni; 5)
Puhastustules peavad nad piinlema kuni viimse kohtupäevani, selleks ajaks on enamus piisavalt piinelnud ja saab taevasse. Kirikuvanne kiriklik karistus; kirikust väljaheitmine. Ränk karistus, sest jättis kirikuvande all oleva jobu ilma kiriku vahendatud jumala armust. Suur kirikulõhe 1054. oli paavstil ja patriarhil tüli ja mõlemad panid üksteist kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele. Paavsti pool (rooma)katoliku kirik vs patriarh õigeusu (kreekakatoliku) kirik. Tüli aluseks oli vist vaidlus: millest lähtub Püha Vaim? Paavst: isast ja pojast; patriarh: isast. Kardinal Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud, kelle seast valitakse paavst. Kuuria paavsti õukond Legaat paavsti volitatud esindaja, keda ta saatis asju ajama igale poole. Bulla paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt, läkitus. Märter usuliste veendumuste pärast kannatanu, surmamineja.
kajastus ka tolleaegses kirjanduses, muusikas ja elus. Ilmalik muusika peaaegu et puudus, aga sellegipoolest kõigile meeldis vaimulik muusika. Paavst muutus väga tähtsaks, ta oli kõigist teistest keisritest ja kuningatest palju võimsam ja tähtsam. Kirikust kõrvaldamine tähendas inimese jaoks surma, sest ilma kirikuta ei olnud üks inimene midagi. (kirkuvanne) Sageli heideti kirkikust välja terveid riike, s.t ei tohtinud lapsi ristida, kirkus käia ega inimesi matta. Kirik oli väga tugev ja oskas seda kasutada. Kirik mõjutas ka haridust haridus oli kirikukeskne, s.t koolid olid enamasti kiriku juures. Peale selle pidid kõik maksma kirkule ka kümnendiku oma tuludest(enamassti viljas). 18) Kuidas tugevdas Augustinuse õpetus kirikupositsiooni keskaegses ühiskonnas? Selleks, et selgitada maailmas valitsevat kurjust rajas Augustinus pärispatuõpetuse. Nimelt jättis Jumal, kes on kõik
Ilmalik muusika peaaegu et puudus, aga sellegipoolest kõigile meeldis vaimulik muusika. Paavst muutus väga tähtsaks, ta oli kõigist teistest keisritest ja kuningatest palju võimsam ja tähtsam. Kirikust kõrvaldamine tähendas inimese jaoks surma, sest ilma kirikuta ei olnud üks inimene midagi. (kirkuvanne) Sageli heideti kirkikust välja terveid riike, s.t ei tohtinud lapsi ristida, kirkus käia ega inimesi matta. Kirik oli väga tugev ja oskas seda kasutada. Kirik mõjutas ka haridust – haridus oli kirikukeskne, s.t koolid olid enamasti kiriku juures. Peale selle pidid kõik maksma kirkule ka kümnendiku oma tuludest(enamassti viljas). 18) Kuidas tugevdas Augustinuse õpetus kirikupositsiooni keskaegses ühiskonnas? Selleks, et selgitada maailmas valitsevat kurjust rajas Augustinus pärispatuõpetuse. Nimelt jättis Jumal, kes on kõik loonud, inimesele vaba tahte – võimaluse mitte patustada.
kohustusi nagu senjööril vasalli suhtes domeen kuninga maavaldus benefiits pärandamisõiguseta maavaldus feood pärandamisõigusega maavaldus mõisahärrus talupojad kasutasid vaid väikest maalappi mõisamaadest rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti sunnismaisus talupoegade keeld elukohta vahetada mõisniku loata Ristiusu kirik: 1054. aastal toimus kiriku lõhenemine e. skisma. a) läänekirik e. katoliku kirik, mis allus Rooma paavstile b) idakirik e. õigeusu kirik, mis allus Konstantinoopoli patriarhile Dogmaatilised erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänekirik Idakirik
13.s Paavstivõimu hiilgeaeg Innocentius III ajal (1198 – 1216). aj Inkvisitsioonikohtu loomine võitlemaks ketserluse ja nõidumise vastu. Mõõgavendade ordu loomine (tegutses 1202 – 1236). Frantsisklaste ja dominiiklaste kerjusmungaordude loomine. Ristisõda Prantsusmaal ketserliku katarite liikumise mahasurumiseks. Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 2 Mongolite sissetung Kesk-Aasiasse, Lähis-Itta ja Vene vürstiriikidesse. Pariisi ülikoolis tegutses teoloogiaprofessorina skolastik Aquino Thomas (1225 – 1274). 1291.a. – moslemid vallutasid Akra - viimase ristisõdijate tugipunkti Lähis-Idas. 14
Jünger- Jeesuse õpilane. Prohvet on Jumala sõnumi edastaja. Märter on inimene, kes on usu pärast kannatanud ja hukatud. Reliikvia on religioosse tähendusega säilmed, tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole katoliku kirik kristlikku kultuuriruumiristiusu levitamiseks või kaitseks. Misjonärid on kristluse levitajad. Paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest. Patriarh on suurpere meessoost pea. Paavstiriik oli üks Itaalia ajaloo tähtsamaid riike Katoliku kirik on katoliikluse kohaselt ainuõndsakstegev püha asutus ning Jumalariigi nähtav kehastus Maa peal. Õigeusu kirik on 1054. aastal suure kirikulõhe tagajärjel tekkinud iseseisvate
d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d. 1640-1660 Inglismaa revolutsioon, kiire majanduslik areng Varakeskaeg (4-10 saj) üldine linnade allakäik, naturaalmajandus, barbarite riikide teke ja häving, püsima jäävad ainult tugevamad, Frangi riigi õitseaeg, Bütsantsi (Ida- Rooma) hiilgeaeg. Hakkavad kujunema feodaalsuhted, üsna rahutu aeg, kus sõditi palju, vallutati palju maid. Kõrkkeskaeg (11-13 saj) kujuneb lõplikult välja feodaalsüsteem, tekivad uuesti
Kõik kommentaarid