50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
janare
Õppematerjali autor
uude tulemisse, mistõttu igapäevast elu, selle väärtusi ja kohustusi peeti eriti ajutiseks ja tühiseks. Seetõttu oli kristlus usund, mis tahes tahtmata õõnestas kogu antiikaegset ühiskonda nii orjandust, riiki õigust kui moraali. Sellepärast võtsid Rooma riigi valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Kristlasi heideti amfiteatrites rahva lõbuks metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. Piinamised ja verised hukkamised ei suutnud aga pidurdada ristiusu levikut, pigem vastupidi. Kristlaaste meelekindlus ja märterlik surmaminek kinnitasid usku ja tekitasid aukartust isegi mittekristlastes, keda hakati nimetama paganateks. 3. sajandil p.Kr. Sattus Rooma riik kriisi. Orjade juurdevool vähenes, majandus käis alla, keskvõim nõrgenes ja barbarite rünnakud sagenesid. Keisreid hakkas valima sõjavägi ja nende võimuaeg jäi tavaliselt lühikeseks. Roomlaste senine enesekindlus kadus, hakati otsima hingelist tuge erinevatest
põhimõtteliselt tesitest usunditest. Ristiusk Roomlaste arvates: väga radikaalne, ühendada usk ja igapäevaelu, sõna ja teo ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4. sajandil kuulutab keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Esimeste ristikoguuste kunstilised vajadused ja võimalused väiksed. Visuaalne kunst esialgu kristlastele isegi lubamatu. Jumala sõna - pühakiri- tähtsaim. Pühakirja töhtsus tõi kaasa raamatukunsti sünni. Materjal - töödeldud loomanahast pärgament. Vastupidav. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid tekste. Tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. (5. - 6. sajandist pärit käsikirjad nii kõrgtasemelised, et tunnistavad varasema aerngu olemasolu.)
Kasutati ka primitiivset võlvimist. (Sammas jällegi ülevalt jämedam) Kõige imetlusväärsemad on Mükeene haudehitised. Need olid maa-alused kaevushauad. Neist tuntuim on Aatreuse varakamber. Selle suurim haud on maa all 13.6 m kõrgune. Jällegi kasutati võlvimist. Osade haudade väljakaevaja oli Schliemann, kes on väidetavalt ka Trooja üles leidnud. Silmapaistvaimad leiud Mükeene kullast maskid. Seintel oli maale, tunda oli Kreeta ja Egiptuse mõju. Kasutati ornamentikat. Reljeefe oli vähe, erandiks Lõvide Värav Mükeenes. KREEKA KUNST Kunstis eristatakse arhailist, hellenistlikku ja klassikalist ajajärku. Kreeklased pidasid tähtsaks proportsiooni. Ülemine veer Geison. Sealt edasi oli viil ja selle veeres sima ning templi neljas nurgas oli akroteer. Põhiplaanil koosnes tempel põhiruumist naos ehk cella, eesruum pronaos ja tagumine ruum opistodomos. Kõige lihtsam tempel oli antidega, kõige klassikalisem oli peripteer
Realistlik portree oli oluline, kuid siiski ainult üks osa Rooma skulptuurikunstist. Rooma maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuuri. Peamiseks rooma maalikunsti varaaidaks on 79.a pKr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji, Herculaneum ja Stabiae, mida alates 18.saj on välja kaevatud. Maalide temaatika on mitmekesine. Kirjandusest on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst. Väga populaarsed olid maalitud portreed. § 19. Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid. Vahemere idarannikul Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, sest roomlastel oli tavaks üle võtta alistatud maade ja rahvaste jumalad ja usukombed. 3.saj pKr sattus Rooma riik kriisi. Aastal 313 kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Roomas hakkas levima palju kallim materjal töödeldud loomanahast pärgament.
Põhiosas sarnased kreeka templitega, kui proportsioonid erinesid oluliselt. Templi kivialus oli peaaegu ruudukujuline. Sellel seisev hoone oli puust. Ühel küljel oli 1 või 3 väikest pühakoda, teisel küljel lai ja sügav eeskoda, mis toetus madalatele sammastele. Sambaid sai asetada hõredalt, sest puu oli kerge. Algselt sambad puust, hiljem ka kivist, meenutasid baasiga dooria sammast. Toredad keraamilised kaunistused. Etruski templid avastasid mõju rooma arhitektuurile. 11.Rooma arhitektuur. Rooma kunst on peaaegu täielikult kreeka jäljendus, aga siiski on neil ka olulist omapära. Kõige paremini väljendub see arhitektuuris ja selle arengule aitasid kaasa ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt. See võimaldas kasutada juba kaari, võlve ja kupleid. Neid võis kohata ka juba varem, aga roomlased andsid neile enneolematu tehnilise taseme ja tähtsuse. Kaari kasutati seites olevate avade sildamiseks
Pehmele seinale on joonistatud puupulga või sõrmega. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri tooni värvmuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. 7.Mida on teada vanimast skulptuurist? Vanimad skulptuurid on 40 000 20 00 aastat vanad algelised luust valmistatud loomakujutised. 8.Mida tähendab neoliitiline revolutsioon? Millist mõju see avaldas kunstile? Neoliitiline revolutsioon oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele. Põlluharimine ja karjakasvatus muutusid peamiseks elualaks ning vähenes sõltuvus looduse juhustest. Tekkisid kogukonnad, hakati elama majades ja kujunes tööjaotus. Kunstis peaaegu kaovad realistlikud kujutised. Kaunistamiseks kasutati ornamenti. 9.Mille tagajärjel kasvas neoliitilises kunstis huvi ornamendi vastu?
naise europe poeg. Minose järgi on kunstiajaloolased nimetanud kreeta saare kunsti ka minoiliseks kunstiks. · Peloponnesose poolsaar: · Kreeta saarel tärganud kunstistiil ulatus ka mandrile Peloponnesose poolsaarele, kuid kuna seal olid pidevad kokkupõrked põhjast sissetungivate suguharudega, kellel madalam kultuur, siis muutis see elulaadi karmimaks ja sõjakamas ja see avaldas ka kunstile mõju. · Ehitusmälestistest kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Üks kuulsamaid , mis ehitati oli Tirynsi linnus seda ümbritseb sõimas suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Siseruumide paigutus korrapärasem kui kreetal. Tirynsis leiame iseloomuliku pikerguse saali. Selle põhiplaan oli eelkäijaks hilisemate templite põhiplaanile. · Tirynsi lähedal asuv Mükeene linn. Mükeene linnamüür Laotud hiiglastest kivipankadest
Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil e.m.a. levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu, kõik suuremad keskused asusid aga väljaspool Kreekat, näiteks Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike- Aasias, kuhu kanduski ehitustegevuse raskuspunkt. Seal eelistati joonia stiili, mille huvitav näide oli hiiglaslik, seitsme maailmaime hulka kuulunud hauamonument kuningas Mausolosele. See oli kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik ja mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis skulptuur Mausolose enda
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid