50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
oliver100
Õppematerjali autor
Keskajale omased tunnused hakkasid välja kujunema järk-järgult II aastatuhande algul ja kujunesid enam-vähem lõplikult välja kõrgkeskaja lõpus 13 sajandil. 16. Millised olid germaanlaste sissetungide tagajärjed? Tsivilisatsioonide ja kultuuride üldine langus, linnade arv ja tähtsus vähenesid. 17. Võrdle kiriku rolli hilise rooma keisririigi ajal ja pärast keisririigi lõppu Lääne- Roomas- hilise rooma keisririigi ajal ühendas kristlasi katoliku kirik millel oli suur tähtsus, kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust. Pärast keisririigi lõppu suurenes kirikuosa ühiskonna elus veelgi. Hädakorral hakati lootma abi kirikult. 18. Miks omandas Rooma peapiiskop keskajal väga suure mõjuvõimu- Kuna Rooma oli kõige suurem ja tähtsam linn keisririigi lääneosas ja esimeseks Rooma piiskopiks olevat olnud Kristuse jünger apostel Peetrus, kelle Kristus ise olevat piibli järgi määranud oma asemikuks maa peal.
10.Millal hakkasid Eestis välja kujunema keskajale omased tunnused? Eesti alal kujunesid keskaja tunnused välja alles 13. sajandiks, 1227 – Eesti langes Saksa ja Taani ristirüütlite võimu alla - algus 11. Millisteks alaperioodeks jaguneb keskaeg? Nimeta alaperioodidele iseloomulikke jooni! Varakeskaeg (6-10 saj) – pikk ja pime ajajärk: - Germaanlaste riikide teke - Hariduse ja kirjaoskuse taandumine - Tehnoloogiline taandareng - Vägivalla vohamine - Ristiusu levimine Euroopas Kõrgkeskaeg (11-13 saj): - rahvaarvu kasv - uute linnade teke - kaubanduse ja majanduse taassünd - Rooma paavsti võimu kasv - Rüütlite õitseaeg - toimusid ristisõjad - kujunesid tänaste Euroopa riikide piirid Hiliskeskaeg (14-15 saj): - Suur katkuepideemia - Kliima jahenemine - Trükikunsti leiutamine - Antiikkultuuri õitseng 12.Milliste tänapäeva rahvaste esivanemad olid germaanlased?
10.Millal hakkasid Eestis välja kujunema keskajale omased tunnused? Eesti alal kujunesid keskaja tunnused välja alles 13. sajandiks, 1227 – Eesti langes Saksa ja Taani ristirüütlite võimu alla - algus 11. Millisteks alaperioodeks jaguneb keskaeg? Nimeta alaperioodidele iseloomulikke jooni! Varakeskaeg (6-10 saj) – pikk ja pime ajajärk: - Germaanlaste riikide teke - Hariduse ja kirjaoskuse taandumine - Tehnoloogiline taandareng - Vägivalla vohamine - Ristiusu levimine Euroopas Kõrgkeskaeg (11-13 saj): - rahvaarvu kasv - uute linnade teke - kaubanduse ja majanduse taassünd - Rooma paavsti võimu kasv - Rüütlite õitseaeg - toimusid ristisõjad - kujunesid tänaste Euroopa riikide piirid Hiliskeskaeg (14-15 saj): - Suur katkuepideemia - Kliima jahenemine - Trükikunsti leiutamine - Antiikkultuuri õitseng 12.Milliste tänapäeva rahvaste esivanemad olid germaanlased?
mitmel pool loodi käsitööettevõtteid, kus töötasid palgatöölised. 3.Kuidas olid seotud germaanlased ja Rooma riik? Germaanlased pidasid juba ammustel aegadel roomlastega veriseid sõdu. Kuni rooma riik oli tugev suutsid rooma leegionid nad oma piiridele tagasi tõrjuda. Kuid nende suhted polnud aga sugugi vaenulikud. Keisririigi piirialadel käis nende vahel tihe kauba vahetus ja muu suhtlemine. Neljandal sajandil võttis enamus germaani hõime roomlastelt üle ristiusu. Rooma riigi lõpuperioodil hakkasid keisrid üha enam palkama germaanlasi oma sõjaväeteenistusse. Rooma armee hakkas üha suuremal määral koosnema mitte roomlastest vaid barbaritest. 4.Mis oli suur rahvasterändamine ja millised selle tagajärjed? Suur rahvasterändamine toimus neljanda sajandi lõpupoole, kui Aasiast euroopasse tunginud sõjakad hunnid ründasid germaanlasi, hakaksid viimased senisest enam asuma Rooma keisririigi maadele. Rooma keisrid ei suutnud neid
Lääne-Euroopa varakeskajal Frangi riik 5.-7. sajandil · Kuningas Chlodovech (481-511). Vallutab Gallia (Prantsusmaa), tõrjus läänegoodid Hispaaniasse. · 496.a võtab vastu ristiusu OTSE ROOMAST, st katoliiklusena. Kuulutab pealinnaks Pariisi, kuningavõim päritavaks. · Saali õigus- frankide õigussüsteemi kirjapanek. · Peale tema surma segadused, sõjad, ülikute võimu tugevnemine. · Majordoomused kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. · Langobradid germaani hõim, vallutas Itaalia 560. a. Lootus langes Rooma paavsti peale, hakkas kujunema paavstiriigi tuumikala. · 7. saj.- frangi riiki valitsevad laisad kuningad.
· Kunagi saabub viimne kohtupäev, mil kõik surnud tõusevad hauast üles, et Kristuse kohtu ees elu ajal korda saadetud tegudest aru anda. See on maise maailma lõpp, alles jääb vaid taevariik ja põrgu. · XII sajandist alates levib arusaam, et osa hingi lähevad peale surma puhastustulle, kus nad piinlevad viimse kohtupäevani ning kui patud lunastatud, saavad nad taevariiki. · Kiriku ja ilmaliku võimu vastuolud. Kirik arvas, et keiser saab võimu Jumalalt ainult paavsti vahendusel, keiser sellega ei lepi. · Kiriku mõjutusvahendiks kasutati kirikust väljaheitmist ehk kirikuvande alla panemist. Suur kirikulõhe 1054. Aastal Katoliku kirik jaguneb: I Katoliku (või roomakatoliku kirik) Kõrgem võim Rooma paavst Vaimulik ei tohi astuda abiellu Püha vaim lähtub nii Isast kui Pojast II Õigeusu ehk kreekakatoliku kirik Kõrgeim võim Konstantinoopoli patriarh Preestrite abielu on tavapärane
Kristlasi kiusasid taga eeskätt inimesed, mitte riik. Kristlaste populaarsus süvenes. Esimene suurem üleroomaline kristlaste tagakiusamine on 249-251.a. Decius kohistas esitama tõendeid, et isik on toonud keisri kujule ohvri. Keeldujad ähvardas vangla, varast ilmajäämine, piinamine ja isegi surm. Osa kristlasi loobus usust. Valerianus alustas 257. a. kristlaste tagakiusamist uuesti. Kästi tappa kõik ohverdamisest keelduvad vaimulikud. Verisele terrorile vaatamata pidas kirik vastu. Diocletianus (284-305) alustas mõned aastad enne valitsemisaja lõppu (303. a) taas kristlaste tagakiusamist. Kõige rohkem kannatas impeeriumi idaosa. Hukati tuhandeid inimesi. Kiusamine lõpetati 311. a. tingimusel, et kristlased peavad palvetama impeeriumi hea käekäigu eest. Constantinus Suur võitis 312. a. Rooma ligidal vastast. Levisid kuuldused, et võidule viis ta kristlaste jumal. Enne lahingut tulnud taevasse kristlaste tunnus ja sõnad ``selle märgi all sa võidad``
Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Hakkas levima eremiitlus (inimesed läksid üksi üksikusse kohta ja elasid kõigist eraldatult). Algas ka religioosne ühiselu ehk kloostrite rajamine. Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane. Aastal 529 rajab Benedictus Nursiast kloostri Monte Cassinosse ja paneb sellega aluse benediktlaste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid