10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
eleri5
Õppematerjali autor
Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik; siis pääseb elus talutud kannatuse eest pärast surma taevariiki - paradiisi. See viis usklikke, nn kristlaste mõtted eemale maistelt hädadelt ja viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel muutus ristiusk hilisematel sajanditel kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile. Loominguline periood kristluses algas laias laastus 4. sajandist, pärast ristiusu lubatuks kuulutamist (mis tähendas suuremate probleemide lahenemist kristlased ei pidanud end enam
kristlased ei pidanud end enam varjama, oli võimalik ehitada kirikuid ja usku kuulutada ning levitada). Kristluse tunnustamine 4. sajandil oli suur murrang ühiskonnas. Sellega sai kogukond, mis seni oli olnud ebaseaduslik ja tagakiusatud, kõik õigused. Kirik, mis oli värskelt legaliseeritud, oli suhteliselt salliv. Esimesed kristlikud valitsejad ei alustanud veel jahti paganatele. (Lassus 1966) Kristluse legaliseerimine ja olulisemad muutused ristiusu staatuses: Aastal 313 pKr – Rooma imperaator Constantinus annab välja edikti, millega ta avaldab oma soosingut ristiusule. Kristlased võivad vabalt usku kuulutada. 330 pKr – Constantinus viib Rooma pealinna üle Konstantinoopolisse. 380 pKr – Imperaator Theodosius kuulutab kristluse riigiusuks. 391 pKr – Kõik paganlikud usundid kuulutatakse seadusvastaseks. (Calvalho de Magalhães 2005) 3 Constantinuse pea
sajandi lõpul muutus maalikunst kiriku ligipääsmatuks pärusmaaks ja algas selle aeglane eemaldumine Kreeka ja Rooma eeskujudest. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete ehk kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned, mida nimetatakse basiilikateks, mille tähtsaimaks tunnuseks oli valgmik. Kunst oli tingitud tegelikest vajadustest. Selles väljendati tollaste inimeste tõdesid. Kõige suuremat mõju avaldas kunstile usu sidumine riigiga, mille tagajärjel sai kunst ühiskondliku elu osaks. Kristluse sümbolite paigutust kirikutes peeti väga oluliseks, kuna see väljendas austust ja jumala ning religiooni ülistamist. Kristuse kujutis ja Maarja koos Kristusega paigutati kirikus nähtavale kohale, tavaliselt kupli või võlvlae alla ning jumaliku valguse sümbolina kujutati kirikus taevavõlvi kuldset lage. Kui esimesest kolmanda sajandini keskendus kristlik kunst põhiliselt
uude tulemisse, mistõttu igapäevast elu, selle väärtusi ja kohustusi peeti eriti ajutiseks ja tühiseks. Seetõttu oli kristlus usund, mis tahes tahtmata õõnestas kogu antiikaegset ühiskonda nii orjandust, riiki õigust kui moraali. Sellepärast võtsid Rooma riigi valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Kristlasi heideti amfiteatrites rahva lõbuks metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. Piinamised ja verised hukkamised ei suutnud aga pidurdada ristiusu levikut, pigem vastupidi. Kristlaaste meelekindlus ja märterlik surmaminek kinnitasid usku ja tekitasid aukartust isegi mittekristlastes, keda hakati nimetama paganateks. 3. sajandil p.Kr. Sattus Rooma riik kriisi. Orjade juurdevool vähenes, majandus käis alla, keskvõim nõrgenes ja barbarite rünnakud sagenesid. Keisreid hakkas valima sõjavägi ja nende võimuaeg jäi tavaliselt lühikeseks. Roomlaste senine enesekindlus kadus, hakati otsima hingelist tuge erinevatest
põhimõtteliselt tesitest usunditest. Ristiusk Roomlaste arvates: väga radikaalne, ühendada usk ja igapäevaelu, sõna ja teo ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4. sajandil kuulutab keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Esimeste ristikoguuste kunstilised vajadused ja võimalused väiksed. Visuaalne kunst esialgu kristlastele isegi lubamatu. Jumala sõna - pühakiri- tähtsaim. Pühakirja töhtsus tõi kaasa raamatukunsti sünni. Materjal - töödeldud loomanahast pärgament. Vastupidav. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid tekste. Tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. (5. - 6. sajandist pärit käsikirjad nii kõrgtasemelised, et tunnistavad varasema aerngu olemasolu.)
ROOMA SKULPTUUR JA MAALIKUNST SKULPTUUR: · portreeskulptuur, mis lähtus esivanemate austamisest · büste hoiti kodudes aukohal ja kanti rongkäikudel kaasas e siis levis esivanemate kultus · kujutati realistlikult, selleks võidi kasutada vahast surimaski · portreid tehti ka riigile teeneid osutanutest · olulised olid keisri portreed, kujud isikupärased, rõhutatud on vaimne ja hingeline omapära · oluline oli Kreeka antiigi mõju · kunsti hakati koguma, tehti koopiaid · lisaks realismile levis ka idealiseeriv laad · nt keiser Augustuse marmorkuju MAALIKUNST · maalikunsti allikaks 2 linna: Pompeji ja Herculaneum · kaevati välja 19. saj · on säilinud tänu tuhale vulkaanipurse · pemiselt 4 erinevat stiili · kasutati ruumide kaunistamiseks · omane illusionism, looduse jäljendamine · valguse, varju kasutamine ruumilisuse saavutamiseks · inimkehad keerukates poosides
Kasutati ka primitiivset võlvimist. (Sammas jällegi ülevalt jämedam) Kõige imetlusväärsemad on Mükeene haudehitised. Need olid maa-alused kaevushauad. Neist tuntuim on Aatreuse varakamber. Selle suurim haud on maa all 13.6 m kõrgune. Jällegi kasutati võlvimist. Osade haudade väljakaevaja oli Schliemann, kes on väidetavalt ka Trooja üles leidnud. Silmapaistvaimad leiud Mükeene kullast maskid. Seintel oli maale, tunda oli Kreeta ja Egiptuse mõju. Kasutati ornamentikat. Reljeefe oli vähe, erandiks Lõvide Värav Mükeenes. KREEKA KUNST Kunstis eristatakse arhailist, hellenistlikku ja klassikalist ajajärku. Kreeklased pidasid tähtsaks proportsiooni. Ülemine veer Geison. Sealt edasi oli viil ja selle veeres sima ning templi neljas nurgas oli akroteer. Põhiplaanil koosnes tempel põhiruumist naos ehk cella, eesruum pronaos ja tagumine ruum opistodomos. Kõige lihtsam tempel oli antidega, kõige klassikalisem oli peripteer
Põhiosas sarnased kreeka templitega, kui proportsioonid erinesid oluliselt. Templi kivialus oli peaaegu ruudukujuline. Sellel seisev hoone oli puust. Ühel küljel oli 1 või 3 väikest pühakoda, teisel küljel lai ja sügav eeskoda, mis toetus madalatele sammastele. Sambaid sai asetada hõredalt, sest puu oli kerge. Algselt sambad puust, hiljem ka kivist, meenutasid baasiga dooria sammast. Toredad keraamilised kaunistused. Etruski templid avastasid mõju rooma arhitektuurile. 11.Rooma arhitektuur. Rooma kunst on peaaegu täielikult kreeka jäljendus, aga siiski on neil ka olulist omapära. Kõige paremini väljendub see arhitektuuris ja selle arengule aitasid kaasa ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt. See võimaldas kasutada juba kaari, võlve ja kupleid. Neid võis kohata ka juba varem, aga roomlased andsid neile enneolematu tehnilise taseme ja tähtsuse. Kaari kasutati seites olevate avade sildamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid