riskide analüüsimist. See on töö kõikide aspektide süstemaatiline analüüs, mille eesmärk on välja selgitada järgmist: · Mis võib põhjustada vigastusi või kahju? · Kas neid ohte saab kõrvaldada? · Kui ohte kõrvaldada ei saa, siis milliseid ennetus- või kaitsemeetmeid kasutatakse või tuleks kasutada riskide piiramisel? Tööandjad on kohustatud tagama töötajate ohutuse ja tervishoiu kõikides tööga seotud küsimustes ja korraldama riskihindamise. Euroopa Liidu raamdirektiivis rõhutatakse riskihindamise olulisust ja sätestatakse üldnõuded, mida iga tööandja peab järgima. Liikmesriikidel on aga ka õigus kehtestada töötajate kaitseks rangemad nõuded (kontrollige oma riigi õigusaktidest, kas see on nii). Kuidas riske hinnata? Juhtpõhimõtted, mida tuleb silmas pidada kogu riskihindamise välteli, saab jagada sammudeks. 1. samm: mis on ohud ja keda need ohustavad?
·Määratleda töötervishoiu ja tööohutusalased tegevused ettevõttes ·Selgitada välja puudused töökorralduses ja teha ettepanekud olukorra parandamiseks ·Töökeskkonna pidev arendamine ja tegevuse planeerimine ·Töötajate väljaselgitamine, kelle tervis on ohustatud, et - keda suunata tervisekontrollile; - milliste isikukaitsevahenditega töötajad varustada. Riskihindamise eesmärgiks on anda tööandjale infot töötajaid ähvardavate ohtude kohta. Riskihindamise edukaks läbiviimiseks on vaja: - kindlaks määrata reaalsed ohud, et tööandjal oleks võimalik otsustada, millist tegevust arendada töötajate tervise kaitseks ja ohutuse tagamiseks, võttes arvesse kehtivat seadusandlust - hinnata riske, et oleks võimalik valida parimad töövahendid, ohutumad kemikaalid, korraldada eeskujulikult tööd - hinnata olemasolevate kaitsevahendite piisavust - esitada kavandatavaid abinõusid tähtsuse järjekorras
kahjulikke tagajärgi. Riske, mille ebasoovitavad tagajärjed arvatakse olevat kontrolli all, peetakse õigustatuks. Riski peetakse väikeseks, kui võimalik oht usutakse olevat teiste inimeste või turvaseadme kontrolli all. Näiteks seadme puhul, millel on kaitseseade peetakse ohtu väikeseks, sest avariiolukorras loodetakse sellele. 6. Mis on riskihindamine ja nimeta selle 5 sammu ehk astet? Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Meetodeid, kuidas hinnata riske ja neid analüüsida, on arvukalt. Meetodi valik on tööandja enda otsustada. Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskihindamine tuleb dokumenteerida (riskianalüüsi tulemusi säilitatakse 55 aastat) 1
töövahendiga töötades järgitaks kiirgusseaduses (RT I 1997, 37/38, 569; 1998, 97, 1520) sätestatud ohutusnõudeid ning et aine või töövahend ei satuks kõrvalise isiku kätte. [RT I 2003, 20, 120 jõust. 1. 07. 2003] § 7. Keemilised ohutegurid (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. (3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 8. Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. (2) Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma
Staatiline elekter Staatiline elektrilaeng koguneb seadmete ja aparaatide metallosadele Võib toimuda elektrilahendus, kui potentsiaalide vahe keskkonna ja seina vahel läheb liiga suureks. Elektrilahendus võib süüdata põlema keskkonna ja toimuda plahvatusena, põlenguna. Tekkimiskohad: dielektriliste vedelike voolamisel dielektriliste vedelike transpordil, kui vedelik tsisterni sees liigub tolmu- ja õhusegude liikumisel materjalide töötlemisel (plastmass) sünteetiliste riidematerjalide töötluses ülekandeseadmete kummirihmade hõõrdumisel Kaitse staatiliste elektrilaengute kuhjumise vastu: maandamine õhuniiskuse tõstmine (üle 70%) antistaatiliste segude kasutamine õhu ioniseerimine kaitsegaaside kasutamine elektriseeruvate pindade niisutamine gaaside, vedelike puhastamine saastunud hõljuvosakestest
Müra ei tohi segada helisignaalide arusaadavust. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (6) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded füüsikalistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnale kehtestab Vabariigi Valitsus . [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] § 7. Keemilised ohutegurid (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. (3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus . § 8. Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
üldiseks rahuloluks. Kvalifitseeritud, heal tasemel ja ettevõttele tulu toovaid spetsialiste vajavad kõik organisatsioonid, seega peavad mitte ainult inimesed ise olema valmis enda arendamiseks vaid ka ettevõtted peavad olema huvitatud oma töötajate koolitamisest. Bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida koolituspõhimõtteid, koolitustegevuse korraldamist ja töötajate arendamist konkreetses ettevõttes, et seejärel uuringutulemuste põhjal anda soovitused koolitustegevuse paremaks korraldamiseks ja kirjalikult fikseerida ning arendada ettevõtte koolitustegevuse põhimõtted. Töö laiem eesmärk on ettevõtte töötajate pideva ja süsteemse koolitustegevuse ja arendussüsteemi arendamine. Bakalaureusetöö koosneb kolmest osast. Esimeses osas antakse kirjandusallikate põhjal ülevaade õppimise vajalikkusest, organisatsiooni põhiväärtustest, personali 5
kindlaksmääramine eeldab selle tõlgendamist kooskõlas VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamisreeglitega. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse VÕS § 29 lg-te 1 ja 4 kohaselt lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest või sellest, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Vastavalt VÕS § 29 lg-le 5 lähtutakse poolte käitumisest (nt võib arvestada kes korraldas tööprotsessi, kes maksis töövahendite- ja materjalide eest, kas töö eest maksti perioodilist tasu, kas töötaja sai oma töö eest sissetulekut). 5. K. sõlmis OÜ-ga “Koostöölepingu”. Selle lepingu järgi kohustus K. tegema infotehnoloogia spetsialisti tööd ja OÜ kohustus maksma talle 2 töötasu 1200 eurot kuus ning K.-l oli õigus saada lisatasu lepingus kokku leppimata tööülesannete täitmise eest. Leping oli sõlmitud
Kõik kommentaarid