10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
96 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
fascinar
Õppematerjali autor
riskide analüüsimist. See on töö kõikide aspektide süstemaatiline analüüs, mille eesmärk on välja selgitada järgmist: · Mis võib põhjustada vigastusi või kahju? · Kas neid ohte saab kõrvaldada? · Kui ohte kõrvaldada ei saa, siis milliseid ennetus- või kaitsemeetmeid kasutatakse või tuleks kasutada riskide piiramisel? Tööandjad on kohustatud tagama töötajate ohutuse ja tervishoiu kõikides tööga seotud küsimustes ja korraldama riskihindamise. Euroopa Liidu raamdirektiivis rõhutatakse riskihindamise olulisust ja sätestatakse üldnõuded, mida iga tööandja peab järgima. Liikmesriikidel on aga ka õigus kehtestada töötajate kaitseks rangemad nõuded (kontrollige oma riigi õigusaktidest, kas see on nii). Kuidas riske hinnata? Juhtpõhimõtted, mida tuleb silmas pidada kogu riskihindamise välteli, saab jagada sammudeks. 1. samm: mis on ohud ja keda need ohustavad?
varvaste amputatsioon vms, teatab tööandja lõikes 1 loetletud andmed Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral ka politseile viivitamata telefoni teel, ootamata arsti teatise saamist. Riskianalüüsi mõiste ja etapid Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjutuse raskusaste ja selle tõenäosus. Riskide hindamine viiakse läbi etappidena. Esmalt kogutakse info töökeskkonna, tööprotsessi ja töötajate kohta. Kogutud info põhjal tuvastatakse töökeskkonnas olevad ohutegurid
ei esine. Riskid tehakse kindlaks ja hinnatakse riskianalüüsi ning hoitakse ohjes riskijuhtimise abil. 6. Riskide muutmine ajaloo vältel. 7. Riskihindamine töökohal. Riskihindamine tähendab töökohal esinevatest ohtudest tulenevate tööohutuse ja töötervishoiu riskide analüüsimist. See on töö kõikide aspektide süstemaatiline analüüs.Euroopas põhineb töötajate ohutuse ja tervise kaitsmine riskide analüüsil ja juhtimisel. Riskihindamise tõhusaks rakendamiseks peavad kõik sellega otseselt seotud inimesed selgelt mõistma nii õiguslikku tausta, kontseptsioone, riskihindamise protsessi kui ka peamiste osapoolte rolli. Peamised põhimõtted, mida tuleks kogu riskihindamise protsessi 4 käigus silmas pidada, võib jagada järjestikusteks sammudeks. 1. samm mis on ohud ja keda need ohustavad? Otsige töökohal seda, mis võiks tekitada kahju, ning välja selgitada töötajad, kes võivad ohtudega kokku puutuda. 2
ja tekkiva kahju suurust ning lõpuks mõelda, mida saaks ette võtta, et see oht kunagi ei realiseeruks ei juhtuks tööõnnetusi, õnnetusjuhtumeid ja töötajatel ei tekiks tööga seotud haigestumisi. Riskianalüüsi võib läbi viia nii tööandja või tema esindaja ise, kuid ta võib selle osta ka vastavalt teenusepakkujalt. Riskide hindamine viiakse läbi etappidena. Esmalt kogutakse info töökeskkonna, tööprotsessi ja töötajate kohta. Kogutud info põhjal tuvastatakse töökeskkonnas olevad ohutegurid. Seejärel viiakse läbi ohuteguritega seotud riskide hindamine hinnatakse võimaliku tagajärje raskusastet ning selle tõenäosust ning otsustatakse, kas risk on lubatav või mitte. Teades riskide tõenäosust ja tagajärgede raskusastet kavandatakse järgmisena tegevused riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Viimase etapina dokumenteeritakse kogu riskihindamine saadud dokumenti nimetataksegi töökeskkonna riskianalüüsiks (5).
Riskihindamine on esimene samm tööohutuse suunal Enamasti on tööõnnetusi võimalik ennetada tõhusa koolitusega heast juhtimisest ja järelevalvest. Tööõnnetuste ennetamine on lahutamatu osa eduka ettevõtte juhtimisest. Tööandjad saavad paljusid tööõnnetusi ja kutsehaigusi ennetada, tuvastades ja kõrvaldades töökoha ohud või minimeerides nende mõju. EU-OSHA korraldatava tervislike töökohtade kampaania üldeesmärk on edendada terviklikku riskijuhtimist, kus võetakse arvesse riskihindamise eri etappe. Euroopa riskihindamise kampaania põhieesmärgid on: julgustada kõikide tasandite sidusrühmi võtma üleeuroopalisest kampaaniast aktiivselt osa; suurendada teadlikkust töökoha riskihindamise õiguslikust kohustusest ja praktilisest vajadusest selle järele; edendada lihtsat astmelist lähenemist riskihindamisele ning demüstifitseerida riskihindamise protsessi; julgustada ettevõtteid (eriti mikroettevõtteid ja VKEsid) riskihindamist ise korraldama
kahjulikke tagajärgi. Riske, mille ebasoovitavad tagajärjed arvatakse olevat kontrolli all, peetakse õigustatuks. Riski peetakse väikeseks, kui võimalik oht usutakse olevat teiste inimeste või turvaseadme kontrolli all. Näiteks seadme puhul, millel on kaitseseade peetakse ohtu väikeseks, sest avariiolukorras loodetakse sellele. 6. Mis on riskihindamine ja nimeta selle 5 sammu ehk astet? Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Meetodeid, kuidas hinnata riske ja neid analüüsida, on arvukalt. Meetodi valik on tööandja enda otsustada. Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskihindamine tuleb dokumenteerida (riskianalüüsi tulemusi säilitatakse 55 aastat) 1
erinevaid valdkondi mida nad kontrollivad. Kontrolli käigus kontrollitakse töötervishoiu ja töötohutuse nõudeid, puhkeaja ja tööaja seaduste täitmist ning peale selle töökoha töökeskkonna seisundit üldse. Selle kõige eesmärgiks on ohutute tööolude tagamine, teabe saamine sellest kuidas ettevõtted täidavad antud õigusakte ning nende suurel hulgal kontrollimisel saab tööinspektsioon teha nende andmete põhjal Eestis statistika. Kui tööinspektsioonile on tulnud mõni teade töötervishoiu ja tööohutuse seadustes ette nähtud nõuete rikkumisest, tööõnnetuse toimumisest, ohtlikust tööst, või tööga seotud haiguse diagnoosimisest siis vaadatakse kitsalt seda valdkonda sihtkontrolli käigus. Uue või rekonstrueeritud ehitise ülevaatuse käigus kontrollitakse seal töökeskkonna vastavust töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele .
vastavalt olukorra nõuetele; • fikseerib töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimiseks ja tegevuskava elluviimiseks vajalikud konkreetsed meetmed (näiteks, kes kontrollib ja kuidas kontrollitakse alltöövõtjate tegevust ettevõtte territooriumil ning kuidas tagatakse nende ohutus) või viitab teistele asjaomastele dokumentidele (näiteks riskianalüüsi materjalid, töökeskkonna ohutegurite mõõtmisaktid, materjalide ohutust tõendavad sertifikaadid, sisekontrolli aruanded); • määrab kindlaks tegevuskava läbivaatamise sageduse ja selle eest vastutava isiku; • määrab kindlaks töötingimuste kontrolli ja järelevalve sageduse või aja (näiteks alati enne töö algust, kord nädalas, kord kvartalis jne) sõltuvalt tööprotsessist ja tegevuse ohtlikkusest; • määrab kindlaks esmaabiandjad ja esmaabivahendite eest vastutava isiku ning kehtestab esmaabi andmise korra ettevõttes;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid