Riskianalüüs reisijateveo logistikas (0)

RISKIJUHTIMINE REISIJATEVEO LOGISTIKAS
Essee aines Logistika
Juhendaja :
Tartu 2013
Riskijuhtimine reisijateveo logistikas
Riskide probleem on logistikas üks olulisematest probleemidest. See on seotud võimalusega, et teatud ajahetkel leiab aset mingisugune mitteoodatud, soovimatute tagajärgedega sündmus. Logistikas kujutab risk endast sageli vältimatut elementi, mis saadab peaaegu iga otsust.
Enne kui võtta vastu teatud olulisi otsuseid, tuleb kõigepealt selgitada välja riskid , seejärel on vaja neid hinnata ja vajadusel kõrvaldada. Sageli pole võimalik riske täielikult kõrvaldada, mistõttu tuleb alandada nende taset vastuvõetavate piirideni.
Riski haldamise all mõeldakse selliste abinõude rakendamist, millega mõjutatakse sündmuste kulgu ja neutraliseeritakse nende võimalikke kahjulikke tagajärgi. Riskide haldamine on tegevus, mis sisaldab üldist ettekujutust olemasolevatest riskidest. Samuti sisaldab süstemaatilist uurimust , kuidas riskidest tulenevaid võimalikke kaotusi minimeerida ning otstarbekohaste haldamismeetodite valimist ja nende ellurakendamist. Riskide haldamismeetoditeks on:

riski vältimine;

riski siirdamine ja edasilükkamine;

riski vähendamine;

riski hajutamine;

kahjutõrje;

kindlustamine;

katastroofiplaan.
Nii nagu iga muu toimiva süsteemi puhul, on riskid ka logistilise süsteemi toimimise lahutamatu osa. Usaldusväärne toimimine on logistilise süsteemi võime täita toimingute sooritaja ja kliendi ootusi ning vajadusi õigel ajal ja ootuspäraselt. Logistika funktsioneerimise kindluse hindamiseks väljendatakse protsessi teostamisel saadud tulemuste suhtarve võrreldes neid ootuspäraste tasemetega. Logistilise ahela või selle ühe lüli funktsioneerimise kindlus sõltub sellest, kuidas on maandatud ahelas esinevad riskid.
Riskianalüüs logistikas ei ole ainult mitte potentsiaalsete riskide väljaselgitamine, vaid ka riskitasemete ja konkreetsete riskitegurite väljaselgitamine. Riskianalüüs logistikas võimaldab hinnata positiivsete ja negatiivsete tegurite mõju lõpptulemusele.
Reisijaveo katkemine võib olla põhjustatud maantee -, mere- ja lennutranspordis enamasti halbadest ilmastikutingimustest. Regulaarne laevaliiklus sadamate vahel võib katkeda raskete jääolude tõttu, maanteeveod lumetormide tõttu, lennuveod aga enamasti raskete ilmastikuolude (torm, äike, udu jne) tõttu. Üha enam on reisijaveo katkemise põhjuseks autojuhtide streigid , streigid sadamates ja lennujaamades. Ohud võivad tekkida ka vale organisatsioonilise juhtimise teel ning konfidentsiaalsete andmete halb kaitsmine. Globaalselt vaadates on logistika valdkondadele ohuks majanduskriisid, poliitilised häired ning sellest tulenevad õigusaktide muudatused. Kõige suuremaks ohu tekitajaks on inimfaktor.
9. septembril 2001. aastal kaaperdasid Al-Qā‘idah'ga seotud terroristid kaks Boening 767 lennukit ja juhtisid need Maailma Kubanduskeskusesse, kaksiktornidesse. Peale seda terroriakti on lennundusjulgestus on tõugatud avaliku tähelepanu keskpunkti . Samal ajal kui suureneb reisijateprotsent, peavad paranema tootlikkus ja efektiivsus reisijate käsitlemisel sadamates ja lennujaamades, suureneb vajadus saavutada parem turvalisuskontroll saabuvate ja minevate reisijate üle. On vaja leida sobiv kompromiss reisijaivoogude sujuvuse, kulude ja turvalisuse vahel.
Turvalisuse lisamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid strateegiaid . Oluline on saada võimalikult täpne eelinformatsioon riskisaadetistest ja –reisijatest. Üha rohkem kasutatakse mere- ja lennuvedude korral elektrooniliselt edastatavaid manifeste. Julgestuse parandamiseks ja riskide ennetamiseks on kasutatud mitmeid meetmeid nagu näiteks lõhkeainete avatsamis tehnoloogiad , reisijate ja pagasi kontrollimine (skannimine). Samas 9/11 terroriaktis kasutasid terroristid oma raevu, hirmu ja jõhkrust relvade asemel. Neil ei olnud mingeid relvi ega lõhkeaineid pardal. Reisijate turvakontrollimine ei näitanud ega viitanud ohtlikele probleemidele, sest terroristid ei rikkunud reegleid ega kandnud ebaseaduslike esemeid lennukipardale.
Iga päev miljoneid inimesi reisivad lennukitega ja üle miljoni pagasi liigub igapäevaselt läbi konveierliinide. Üks nendest reisijatest ja pagasitest võib olla terrorist või pomm. On olemas süsteem, kuidas leida kõrge riskiga reisijaid. Süsteemi nimeks CAPPS (Computer Assisted Passenger Prescreening System), kuigi see süsteem ei ole nii täiuslik. CAPPS annab informatsiooni, kui reisijad teevad broneeringuid ja ostavad pileteid. Süsteem kasutab teatuid algoritme, mis aitab välja segitada terroriste. Probleem on selles, et süsteem ei saa 100% kindel olla, kas tegu on terroristiga ning väga paljud reisijad maksavad sularahas .
IATA teeb koostööd SITA ettevõttega, kus nad testivad uut riski ennetamise vahendit nimega S- Travel . Reisija kasutab kiipkaarti , mis kinnitab, et reisija on seesama inimene, kes on läbinud turvakontrolli. Psitiivseks küljeks on ajavõit, kaardiga toimub turvakontroll mitte rohkem kui 15 minutit. Negatiivseteks külgedeks on kaart tasuline , reisija peab maksma igakuiselt selle eest. Samuti väga väike protsent reisijatest on nõus omandama seda süsteemi.
Pagasi kontrollimise meetmed on rohkem arenenud kui, inimese turvakontroll. Kaasaegsed turvalisuse tagamise tehnoloogiad on sedavõrd välja arendatud, et konkreetsete tehniliste lahenduste teostamine ei valmista probleeme. Võtmevaldkonnad turvalisuse suurendamisel logistikavaldkonnas veetava kauba, veoühikute, veovahendite ja konteinerite plommide automaatne identifitseerimine. Samuti läbivalgustus- ja sondeerimistehnika kasutamine nii madala kui ka kõrge riskitasemega saadetiste puhul.
Tollikontroll peaks tagama lennukite, laevade, sõidukite, kaupade ja reisijate liikumine üle rahvusvaheliste piiride kehtib õiguslikes raames. Arvestades suur eksporti ja importi tolliasutustes kasutatakse riskianalüüsi, et määratleda milliste isikute, kaupade ja transpordivahendite kontroll on vaja teha ja kui põhjalikult. Riskijuhtimise tehnikad on kasulikud turvalisuse ja edendamise tõstmiseks. Valikuliselt liigitades reisijaid ja kaupa kiiremaks läbivaatuseks tollipunktis. Madala riskiga reisijaid ja kaubasaadetisi tõmbavad ligi vähe tähelepanu ja sekkuvad vähem tollitöötajatega. See võimaldab tollitöötajatel kiiresti ning võimalikult turvaliselt oma tööd teha. Tollikontrolli positiivseteks külgedeks on parem inimressursside jaotus, tollitöötajad saavad tegeleda madala riskiga reisijategaja kaubaga vähem ja kiiremini ning personal teeb oma tööd efektiivsemalt. Tänu tollikontrollile on paljudes riikides selle tõttu tulu suurenenud. Tollipunktis umbes 10-20% kaubast ja reisijatest on viidud läbi suurema turvakontrolli, see tähendab et kauba ja reisijate liikumine tollipunktis on kiirem. Uued riskijuhtimise tehnoloogiad annavad 80-90% kaubast ja reisijatest tollipunktist läbi paari tunniga ja seega säästab märkimisväärseid tehingukulusid hulgimüüjatele.
Riske ei ole võimalik ära kaotada, nad on alati olemas, kuid neid on võimalik ennetada. Ükskõik kui suur või väike transpordifirma võib olla, peab ta tagama turvalisust nii reisijaid, nende pagasit, kuid ka kõiki töötajaid. Transpordifirmad on üritanud leida tehnoloogiaid riskide ennetamiseks. Inimfaktor tekitab kõige rohkem probleeme, reisijate arv aina kasvab ning kõiki ei ole võimalik kontrollida. Turvalisusetehnoloogid võivad küll areneda ja muutuda rohkem kättesaadavamaks kõikides logistika valdkondades, ei ole siiski võimalik riskist lõplikult lahti saada.
Kasutatud kirjandus

Robert W. Poole, A Risk- based Airport Security Policy , Los Angeles , 2009,

G.Veselko, T. Bratkovic, Managing risks and threats in global logistics chains, Slovenia , 2008

Sheldon H. Jacobson, Julie L. Vitra, Jon M. Bowman, John E. Kobza, Modeling aviation baggage screening security systems: a case study , 2003

UNCTAD Trust Fund on Trade Facilitation Negotiations. Risk management in Customs procedures, 2008

Vikipeedia. September 11 attacks [ http://en.wikipedia.org/wiki/September_11_attacks ]. 7.04.2013

Vikipeedia. Risk Management [ http://en.wikipedia.org/wiki/Risk_management ]. 7.04.2013