50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
107 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Cezzu
Õppematerjali autor
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tu
1. www.riigiteataja.ee 2. www.ti.ee - Tööinspektsioon 3. www.tootukassa.ee - Eesti Töötukassa 4. www.tööõiguskoolitus.eu - töölepinguseadus, e-käsiraamat, kursus 5. www.eakl.ee - Eesti Ametiühingute Keskliit 6. www.sm.ee - Sotsiaalministeerium 7. www.rmp.ee - tööõigus 8. www.raamatupidaja.ee - tööõigus 9. www.rup.ee 10. www.tooelu.ee 11. www.koda.ee - Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, ettevõtjate esindamine, majanduspoliitika, tööõigus, lepingute näidised 12. www.eveamentor.ee - töölepingu veebimentor 13. www.toooigusabi.ee - Heli Raidve Tööõigusabi 14. "Töölepingu seadus praktikas" I, II, III osa, Heli Raidve, Mari Rask Pärnumaa Kutsehariduskeskus 15
teistsuguse kasutamisega või oleks võinud mõistlikult omandada. 23) -Kui tööandja ütleb (1) Kui käsundisaajale Võlaõiguslike lepingute Tasu/hüvitise lepingu üles töötaja tõttu, lõppemisel ei ole maksmine tuleb tasu maksta lepingu ei ole tööandjal kohustust pärast käsundi täitmist tööandjal kohustus lõppemisel maksta töötajale hüvitist. maksta töötajale - Kui tööandja ütleb või käsundi täitmiseks ülesütlemishüvitist.
tööjõu teistsuguse kasutamisega või oleks võinud mõistlikult omandada. 23) Kui tööandja ütleb lepingu Kui käsundisaajale Võlaõiguslike lepingute Tasu/hüvitis üles töötaja tõttu, ei ole tuleb tasu maksta lõppemisel ei ole e maksmine tööandjal kohustust maksta pärast käsundi täitmist tööandjal kohustus lepingu töötajale hüvitist. või käsundi täitmiseks maksta töötajale lõppemisel Kui tööandja ütleb antud tähtaja ülesütlemishüvitist.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool RP16 KÕ Kersti Pirjo Võlaõiguslike lepingute eristamine Analüüs Juhendaja: Laivi Annus-Anijärv Mõdriku 2016 Tööleping Töövõtuleping Käsundusleping (TLS) (VÕS) (VÕS) Mõiste Töölepingu alusel Töövõtulepinguga Käsunduslepingug teeb füüsiline isik kohustub üks isik a kohustub üks isik
ÜLESANNE. Kirjelda erisusi erinevate töö tegemise lepingute vahel TÖÖLEPING TÖÖVÕTULEPING KÄSUNDUSLEPING 1. Seadus, millel leping põhineb Töölepinguseadus Võlaõigusseadus Võlaõigusseadus 2. Lepingupooled Töötaja ja Tööandja Töövõtja ja Tellija Käsundisaaja ja Käsundiandja 3
makstakse töötajale nii tööandja kui ka ühekuuse tähtajaga või või tähtajatult ja isikule tehakse Eesti Haigekassa poolt hüvitist. tähtajatult ja isikule tehakse igakuiseid väljamakseid. Ravikindlustuse õigus on üle ühekuuse igakuiseid väljamakseid. Võlaõiguslike lepingute alusel 4 tähtajaga või tähtajatu töölepingu alusel Võlaõiguslike lepingute alusel töötaval töötajal. töötaval isikul on õigus saada Haigekassast hüvitist töötaval isikul on õigus saada haigestumise korral Haigekassast hüvitist haigestumise
Vaatamata väljatoodud tõlgendusreeglitele võib siiski poolte vahel sõlmida nn segalepinguid, mis on suunatud asja valmistamisele ja võõrandamisele ning mille suhtes kohaldatakse nii müügilepingu kui ka töövõtulepingu kohta käivaid sätteid. Antud lepingutes tuleb eraldi vaadata lepingupoolte kohustusi, mis on suunatud asja müümisele ja teenuse osutamisele, ehk töö tegemisele. Sõlmimine: Nagu eelpool öeldud sõlmivad isikud omavahel müügilepinguid mõtlemata nimetatud lepingute sõlmimisele, lähtudes samal ajal põhimõttest, et leping on kirjalik dokument. Tihti mõeldakse, et senikaua kuni pole kirjalikku dokumenti pole ka lepingut. Nimetatud seisukoht on kahjuks väär, kuna vormivabaduse põhimõttest tulenevalt võib lepinguid sõlmida nii suuliselt, kirjalikult kui mis muus tahes vormis. Loetakse leping sõlmituks, kui pakkumus (ofert) on saanud nõustumuse (aksepti).Tulevased lepingupooled peavad selleks, et leping oleks nõuetekohaselt sõlmitud, esitama
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid