Miks asendus 1920.-1930 . aastail Euroopas demokraatia diktatuuriga? (0)

Miks asendus 1920.-1930 . aastatel Euroopas demokraatia diktatuuriga?
Demokraatia õitseaeg oli peale I maailmasõda, kui tekkisid uued riigid. Peamiselt hääletati demokraatia poolt, kuna seda kasutasid n.ö võitjariigid. Diktatuuri hakkas levima 1920 aastal.
Mis on üldse demokraatia ja diktatuur? Demokraatlikus riigis on rahvas olulisem kui riik. Rahvas valib omale esindajad ja kehtib sõna- ja arvamusvabadus. Diktatuuris on kogu võim tavaliselt ühe inimese käes. Tal on täielik õigus muuta seadust oma tahte järgi.
Miks hakkas diktatuur nii järsult ja kiiresti esile tõusma? Miks ei suutnud osad riigid säilitada demokraatiat? Selle põhjuseid on mitu. Peamiseks probleemiks osutus see, et demokraatiaga läks asjade otsustamine väga kaua aega ja see ei meeldinud rahvale. Lisaks puudus ka valimiskünnis , tänu millele said riigikokku peaaegu kõik erakonnad kellel soovi oli. Veel üheks probleemiks oli majanduslangus . Kõige rohkem sai kannatada lihtrahvas - juuksurid, arstid õpetajad jne. Sõja kaotanud riigid pidid maksma võitjatele hüvitist ( Saksamaal läks selle koha pealt eriti halvast) lisaks sellele oli kia kiire rahaväärtuse langus. Rahvas ei uskunud enam paremasse homsesse ja demokraatiasse, mida kasutasid ära demokraatia vastu olevad isikud, kes lubasid deiktatuuriga asja parandada. Tänu sellele jäid väga vähesed riigid demokraatlikuks seal hulgas nt Prantsusmaa, kellele koguaeg hüvitist maksti. Lisaks veel poldud rahul Versailles ' süsteemis. Sõja kaotanud riikidle ei meeldinud see, et uute riikide piiridega ei arvestatud rahvaste ja riikide huve. Tekkisid riigisisesed võimuvõitlused. Ka sõda mõjus demokraatiale halvasti, kuna rahvas oli harjunud karmikäelise võimuga.
Kuidas sarnanes Saksamaa ja Nõukogude Liit? Nii sakslastel kui venelastel oli ainult üks juht vastavalt siis Hitler ja Stalin . Juht toetus ainult ühele parteile, kas siis mis oli ainukesena lubatud või mis oli tol hetkel juhtivpartei (Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei ja Nõukogude Liidus kommunistlik partei). Partei ridadesse võeti väga väheseid, enne pidi tõestama oma ustavust valitsejatele. Riikide juhte ülistati igat moodi ja nad olid väga populaarsed lihtrahva seas. Alati rõhutati juhi päritolule ja õigustati madalat haridustaset ("sündis tavalises perekonnas", "varakult tuli hakata leivaraha teenima, jättes õpingud pooleli "). Rõhutati ka kangelaslikke tegusi nt "noorene osales ilmasõjas ja sai haavata ", "lõi kaasa põrandaaluses võitluses, mille eest istus vangis ". Rahvast hirmutati pidevalt vaenlastega, allutamaks nad oma tahtele hoolimata sellest, kas oht tegelikult eksisteeris. Mõlemas riigis kiusati teistest rahvustest elanikke ( juudid , mustlased, slaavid jne). Valitseva korra vastupanu maha surumiseks loodi sala- ja julgeolekuorganisatsioone. Piisas ühest valest sõnast ja juba see või maksta inimesele elu või vabaduse. Seda kõike tehti väidetavalt rahva nimel.