10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-11-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kkiku98
Õppematerjali autor
Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonna probleemid Pärast külma sõda on enamik relvastatud konflikte olnud riigisisesed, mitte riikidevahelised. Aastatel 2000–2010 toimus neli riikidevahelist relvastatud konflikti, samas kui riigisiseseid kodusõdu leidis aset 31 korral. Riigisiseste konfliktide puhul oli kümnel juhul tegu territoriaalsete ja 21 juhul poliitiliste võimukonfliktidega. Kuna üha enam relvakonflikte on riigisisesed, on muutunud ka konfliktide osapooled. Enam pole tegu pelgalt kahe armee vastasseisuga. Omavahel sõdivaid vägesid on tavaliselt rohkem kui kaks ja nende koosseis on muutlik. Suurenenud on ka eraarmeede ja relvarühmituste osakaal
klass Juhendaja: PÄRNU 2009 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................3 Iraagi sõda...........................................................................4 Afganistani sõda.................. ................................................5 Gruusia sõda.........................................................................6 Lähis-Ida konfliktid..............................................................7-8 Sudaani kriis........................................................................9 Somaalia kodusõda...............................................................10 Sri Lanka kodusõda..............................................................11 Kivu konflikt......................................................................12 Mehhiko ja Colombia narkosõjad..............................................13 Kokkuvõte....
poolakad tulistanud. Pärast II maailmasõja lõppu hakatakse rahvusvahelist õigust põhimõtteliselt uuesti üles ehitama. Põhisündmuseks oli ÜRO loomine. Loobutakse mõistest "sõda" ning võetakse kasutusele "relvastatud jõuga ähvardamine" (nt Austria Anschluss uus ärahoidmine) ja "relvastatud jõu kasutamine" (,,use of military force"). Muutus toimus selles suunas, et : - jõuga ei tohtinud enam ka ähvardada - sõjale kui ebamäärasele sõnale anti täpsem tähendus relvastatud jõu kasutamise näol. Hakati lähtuma tulemist samamoodi ei taunita sõjaga ähvardamist, kui tulem võib olla sama mis sõjategevuse korral. ÜRO põhikiri /harta · art 2 lg 4 relvajõuga ähvardamine ja relvajõu kasutamine ei ole lubatav kõik riigid hoiduvad jõuga ähvaradamisest ja kasutamisest mõne teise riigi vastu. See tuli ka Nürnbergist, seoses Tsehhoslovakkia ja Austria okupatsiooniga, mis ei olnud otseselt sõjategevus
andma selleks nõusoleku selleks, et teda saaks rahvusvahelistesse kohtusse kaevata (seda on võimalik ka ette anda). ❏ Rahvusvahelises õigussüsteemis tagamiseks puudub kiire, terviklik ja universaalne sanktsioonisüsteem Rahvusvaheliste õigust saab tagada: riigid ei pruugi alati rahvusvahelise õiguse rikkumistele vastata (nt kui üks riik kasutab relvastatud jõudu teise riigi vastu, siis võivad riigid leida teised vahendid - poliitilised, majanduslikud mõjutusvahendid). Samuti rahvusvahelised mõjutusvahendid on tavaliselt pikaajalise toimega ehk need samad poliitilised ja majanduslikud mõjutusvahendid ei too kohe kaasa mõju, see juhtub hiljem. Väga palju sõltub sellestkas ja millised mõjutusvahendeid tahavad riigid rakendada
ÜRO JN-s) kui ka õigusjärglusest (mõned muud suhted, sh vastutus N. Liidu tegude eest). Vt ka Vene konstitutsioonimuudatused 2020.a 3.7Õigusvastane anneksioon suveräänsuse tekkimise viisina – lubamatu Teise maailmasõja ajast saadik ❑ Pärast seda, kui Pariisi pakt (Briand-Kelloggi pakt) 1928.a keelustas sõja ‘rahvusvahelise poliitika teostamise vahendina’ ja ÜRO Harta Art 2 lg 4 relvastatud jõu kasutamise ja sellega ähvardamise, pole suveräänsuse üleminek relvajõu kasutamise järel õiguslikult võimalik, v.a. Lepitaks vastav kokkulepe ❑ Vt Põhja-Küprose situatsioon alates 1974.a ja Krimm alates 2014.a. Fotol Vene ‘rohelised mehikesed’ Krimmis 2014.a. 3.8Vaieldav suveräänsus territooriumide osas ❑ Lõuna-Hiina meri (Hiina, Filipiinid, Vietnam jne), Vt kujutist paremal. ❑ Falklandi saared (ÜK, Argentiina)
Al-Qaida võrgustiku poolt 2001. aastal 11. septembril New Yorgis korraldatud Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide hävitamise järel käivitati maailmas Ameerika Ühendriikide algatatud programm "Terrorismivastane sõda".Alates 2007. aastast räägib Iraagis sõdiva USA valitsus peamise vastasena sõjas organisatsioonist "al-Q`idah Iraagis". Selle organisatsiooni suuruse, organiseerituse ja tegeliku tähtsuse kohta on vähe usaldusväärset teavet. Sel hommikul kaaperdasid 19 relvastatud al-Q`idah' terroristi USA idarannikult startinud neli reisilennukit. Kaks lennukit, American Airlines'i lend 11 ja American Airlines'i lend 175, rammisid New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktorne. Tornid varisesid vähem kui kaks tundi hiljem kokku ja põhjustasid raskeid kahjustusi ülejäänud kompleksile. Kolmas lennuk, American Airlines'i lend 77, rammis Pentagoni ja põhjustas seal osalise varingu. Neljas lennuk, American
● Kohustuste täitmine heas usus ● Tülide rahumeelne lahendamine ● Jõu kasutamisest hoidumine ● ÜRO aitamine ● Mitte-liikmesriikide olukord ● Siseasjadesse mitte-sekkumine Tegevus tülide korral ● VI ptk - rahumeelne lahendamine - Tüli või olukord - Soovitused -> JN otsused ei ole kohustuslikud?? peaksid ikka olema? ● VII ptk - tegevus - Kindlakstegemine: ** Rahu ohustamine -> pmst kõik konfliktid jne lähevad selle alla, ka nt Korea sõda. Rahu negatiivne(postiivne ikka??) definitsioon on see, kui pole sõda. Rahu positiivne definitsioon on keeruline, sellel pole kindlat definitsiooni. ** Rahu rikkumine ** Agressiooniakt -> meelega defineerimata, UK ja USA survel. Mitte ühtegi juhtumit pole peetud agressiooniaktiks, seega on aktide number 0. - Meetmed ** Mittesõjalised ** Sõjalised -> JN on seda teinud mõned korrad, nt Korea sõda, I Lahesõda. An Agenda for Peace
demokraatiavastased. Kuninga käitumist kritiseerisid nii ÜRO kui ka Nepali tähtsamad liitlased India, USA ja Suurbritannia. Mõned riigid, sealhulgas Saksamaa ja Prantsusmaa, kutsusid lühiajaliselt oma saadikud tagasi. 22. novembril 2005 võtsid seitse parlamendiparteid (Seitsme Partei Allianss) ja Nepali Kommunistlik Partei (Maoistlik) vastu ajaloolise ja enneolematu 12-punktilise kokkuleppememorandumi rahu ja demokraatia kohta. See näeb ette relvastatud konflikti lõpetamist ja asutava kogu loomist. Parlamendiparteide ja maoistide kokkuleppel alustati aprillis 2006 üleriigilist ülestõusu kuninga ainuvõimu vastu. Poliitiliste organisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ja kutseliitude õhutusel algasid massilised meeleavaldused kogu Nepalis. Alates 7. aprillist 2006 toimus kogu riigis üldstreik, mille kutsus ellu kuninga poolt laialisaadetud seitsme partei allianss ja mille taga oli suur osa rahvast
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid