Demokraatia ja diktatuurid 1920.-1930. aastail
Järgneva arutluse käigus selgub demokraatia ja diktatuuride rolli
1920. -1930. aastatel, nende head ja halvad küljed ning
tekkepõhjuseid.
Demokraatia on valitsemisvorm , mille puhul on võim rahva käes.
Põhilised tunnused on kodanikuvabadused, kodanikuõigused ja rahva
sekkumine ühiskonna tähtsamate otsuste lahendamisse. Diktatuur on
aga jõulisem ja robustsem valitsemisvorm. Diktatuur jaguneb kaheks
autoritaarne ja totalitaarne diktatuur. Nende ühised omadused on
ühepartei süsteem, mille juhil on riigivalitsemises tähtis osa.
Rahvas allutati riigivõimu alla tekitades neis hirmu ning lubades
neile paremat elu.
1920. – 1930 aastatel hakkas Euroopas levima diktatuur. Selle
põhjustas rida muutusi, mille diktaatorid kenasti ära kasutasid.
Peamised probleemid olid muutused ühiskonnas, sõja tagajärjed, Versailles ’i süsteemi mitte täitmine, halb seis majanduses,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rivojo
Õppematerjali autor
Demokraatia ja diktatuur 1920. - 1930. aastail Miks osad riigid säilitasid demokraatia, miks aga osad läksid üle diktatuurile? Arutluses vastan sellele küsimusele ja kirjutan diktatuuri ja demokraatia sarnasused ja erinevused. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. a) Diktatuuri tekkimise põhjuseid oli palju. Näiteks muutused ühiskonnas. Pärast I Maailmasõda said arstid, juristid ja väikettevõted palju kannatada. Nad kaotasid oma poliitilised võimu. Diktaatorid kasutasid seda ära ning lubasid neile võimu taastamist. Samuti anti valimisõigus naistele. Samuti oli harjutud sõjaaegse
Käina Gümnaasium Ajaloo referaat Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel ja Saksamaa ning Inglismaa iseloomustus. Käina 2008 Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel Demokraatia on poliitilise korra võim, kus riiki juhib rahva poolt valitud saadikud. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim. Tänapäeva demokraatia ühiskonda iseloomustavad : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu kehtib võimude lahususe põhimõte rahvas on iseseisev mitme partei süsteem riigivõim kuulub rahvale mitu ideoloogiat vaba ajakirjandus juhikultus puudub
Ideoloogiad jagunevad: 1) konservatism - vaba turu pooldamine, riigi vähene sekkumine majandusse ning eeskuju võetakse ajaloost, nt: Inglismaal konservatiivid, USA-s vabariiklased, 2) liberalism vabameelsuse, kauplemisvabaduse ja uuenduste pooldamine. 3) sotsiaaldemokraadid oluline töölisparteid ja vasakpoolsus. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Demokraatlikud riigid olid 1930-ndatel So, No, Ro, Ta, Pr, Ing, Suurbr, Sveits ja Tsehhoslovakkia. Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Majandusvaldkonnas on diktatuurile omane plaanimajandus ja riigi suur osakaal, majandus teenib rasketööstuse huve, valitsus kontrollib hindu, palku, investeeringuid ning eksisteerib käsumajandus. Diktaatorlikus ühiskonnas puuduvad vabad valimised, on tsensuur, ühe partei süsteem, nt:
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Esimeses maailmasõjas ja enne seda oli levinuimaks valitsemisvormiks demokraatia. Demokraatia (kreeka k. demos rahvas ning kratos - võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas. Demokraatia otsene vastand on diktatuur, mis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil e. diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuur jaguneb kaheks: autoritaarne ning totalitaarne diktatuur. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval puudub õigus osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu
b) Ilmnes Pariisi rahukonverentsil sõlmitud lepingute ebaõiglus, sest lepingutega kehtestatud riigipiirid ei arvestanud erinevate rahvaste ja kaotajate huve. Rahvas soovis võimule isikut, kes ebaõigluse likvideeriks. c) Demokraatlikes riikides käis parteide vahel pidev võimuvõitlus, mis vihastas rahvast. d) Diktatuuri pooldajad lubasid rahvale kõikvõimalikke hüvesid. Venemaal ja Itaalias oli diktatuur kehtestatud juba varem. ( Venemaal 1917 ja Itaalias 1922 ) Põhjuseks oli Maailma sõjast tingitud suured majandusraskused ja äärmuslaste ( Venemaal kommunistid ja Itaalias fasistid ) lubadused . 2. Totalitaarsete, autoritaarsete ja demokraatlike riikide võrdlus. Totalitaarne diktatuur Autoritaarne diktatuur Demokraatia Võim on ühe isiku või väikese rühma käes, reegline kujuneb Võim kuulub rahvale, isikukultus e. juhikultus
rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Maffia Organiseeritud kuritegevus. Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega. Propaganda Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Interventsioon Välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa asjadesse.
Siis sõlmiti Briand'iKelloggi pakt, milles kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Patsifism- on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida, antimilitarism. Diktatuur- on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Demokraatia- rahva võim 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel. Demokraatia levik (riigiti, valimisõiguse laienemine)- Kuna sõjas olid peale jäänud demokraatlikud riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, USA), tõstis see demokraatliku riigikorra autoriteeti ja rahva usaldust. Seetõttu tõusiski demokraatlike riikide arv. Demokraatlike vabaduste laienemine nt. 1918. aastal võeti Suurbritannias vastu uus valimisseadus, mis suurendas valimisõiguslike kodanike arvu kolmekordselt. Valimisõiguse said ka naised.
IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid