Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Monarhia vs Vabariik (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Monarhia vs Vabariik #1 Monarhia vs Vabariik #2 Monarhia vs Vabariik #3 Monarhia vs Vabariik #4 Monarhia vs Vabariik #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor citytanel Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
odt

Ühiskonna eksam

liikmesriikidele. Eesti liitus 2010.aastal. Kokku on 34 liiget. WTO e Maailma Kaubandusorganisatsioon - loodi 1995.aastal, 157 liiget, Eesti liitus 1999.a . Ülesanneteks on tagada võimalikult vaba, tõketeta ning etteaitava strateegiaga rahvusvaheline kaubandus. Pilet 7 1) Riigivalitsemise põhivormid. Nende plussid ja miinused. Monarhia - Riigipea on päriliku võimuga monarh; kuningas, keiser, sultan, emiir. Konstitutsiooniline monarhia - Monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. Nt Sb, Tai Absoluutne monarhia - Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Nt Katar, Saudi Araabia, Vatikan Vabariik - Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale.

Ühiskond
thumbnail
20
doc

Ühiskonna kursus

täidetakse, sest nii on kirjas seadustes. See on nn. Legaalne domineerimine. · Traditsiooniline- põhineb tavadel, kommetel ja harjumustel, korraldust täidetakse harjumusest(nt. Patriarhaat, kuuletumine sugukonna pealikule, hõimujuhile) Karismaatiline- põhineb juhi erakordsel võimul või ideede erakordsusel. Riigivalitsemise vormid Vabariik Monarhia Parlamentaarne(LAV, Presidentaalne(usa,ind Konstitutsiooniline(su Absoluutne(katar, mongoolia,Eesti) oneesia) urbritannia, tai) saudi araabia) Konstitutsioniline- Presidentaalne- rahvas valib presidendi, president võtab vastu otsuseid Absoluutne- riigipeal on piiramatu võim Parlamentaarne- otsuseid võtab vastu parlament, president on esinduslik

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
14
doc

Valitsemine ja avalik haldus

Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................2 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine .........................3 Seadusandliku võimu ülesehitus .........................................4 Parlamendi ülesanded ja töökorraldus..............................................6 Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis.....................7 Avalik haldus ja bürokraatia..............................................9 Kohtuvõim.................................................................10 Regionaalne ja kohalik valitsemine....................................10 Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................11 1 Sissejuhatus Valitsemise tähendus on viimastel aastakümnetel märgatavalt laienenud. Tänapäeval hõlmab valitsemine

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
10
doc

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus)

Ühiskond
thumbnail
30
doc

Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne

Ühiskond
thumbnail
44
docx

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine

välisvaenlaste suhtes ning on mingi kindla ideoloogia keskne (nt kommunism- NSV Liidus ja Mao Zedongi aegses Hiina Rahvavabariigis, natsism Saksamaal 1933-1945, islam Talibani juhitud Afganistanis 1996-2001). Totalitaarses riigis võib võim olla päritav (nt Põhja-Korea). 1.3. Riigivalitsemise vormid: Riigid jagunevad riigivalitsemise vormilt vabariikideks ja monarhiateks: a) Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis antiikajal (Vana- Kreekas) vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigid jagunevad: Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees

Ühiskond
thumbnail
18
docx

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine

kindla ideoloogia keskne (nt kommunism- NSV Liidus ja Mao Zedongi aegses Hiina Rahvavabariigis, natsism Saksamaal 1933-1945, islam Talibani juhitud Afganistanis 1996-2001). Totalitaarses riigis võib võim olla päritav (nt Põhja- Korea). 1.3. Riigivalitsemise vormid: Riigid jagunevad riigivalitsemise vormilt vabariikideks ja monarhiateks: a) Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis antiikajal (Vana-Kreekas) vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigid jagunevad: Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV).

Ühiskond
thumbnail
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused.

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun