Veekaitse (0)

Hajureostuse reostusallikad: Linnastumine , Põllumajandus, Tööstus, Sünteetilised pesuained , Jäätmed, Saastunud pinnas, Tung loodusesse , transport.
Punktreostus
Reovesi – olmes või tootmises rikutud vesi, mida peab enne suublasse juhtimist puhastama . Jaguneb : olmereovesi , tootmisreovesi
Olmereovesi : hallvesi, mustvesi, kollane vesi
Tootmisreovesi – pärinev tootmisprotsessidest ja seda tekib ettevõttetes. Keeruline puhastada
Heitvesi – kasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi. Heitvesi võib olla reostunud või mitte.
Jaguneb: sademevesi , drenaazivesi, lekkevesi, puhastatud reovesi.
Eriveekulu – vee hulk, mis kulub ühe tarbija ööpäevase vajaduse rahuldamiseks või toodanguühingu valmistamiseks.
Veetarbenorm – ametlikult normitud eriveekulu. Mida väiksem tarbija, seda ebaühtlasemalt tekib reovett.
Veekulu: soovituslik 143 l/d, kogemuslik 60-100 l/d
Reovesi – BHT, Heljuvaine e hõljum, üldfosfor, üldlämmastik.
BHT – hapniku hulk milligrammides, mis kulub liitris vees oleva orgaanilise aine biokeemiliseks lagundamiseks kokkulepitud ajavahemiku kestel kindlates katseoludes
Biokeemilised protsessid – aeroobsed ( vees on lahustunud hapnikku), hapnikuvabad ( vees ei ole lahustunud, kuid on keemiliselt seotud hapnikku), Anaeroobsed ( vees ei ole lahustunud ega seotud hapnikku)
Reoainete keskkonnamõju
Heljum – muudab vee sogaseks. Läbipaistvus väheneb ja fotosüntees aeglustub ( vette lahustub vähem hapnikku)
Fosfor , lämmastik – oleneb veetaimestiku kasv. Kui kriitiline sisaldus ületatakse, algab veekogude eutrofeerumine .
Eutrofeerumine – veekogude rikastumine toitesooladega, mis põhjustab taimestikku väga intensiivset kasvu ning mille tagajärjel vee kvaliteet järsult langeb. Peamised põhjustajad: fosfor, lämmastik.
Lämmastikuühendid – Bakterite vohamine võib olla võtmeteguriks nii orgaanilisest kui lämmastikureostusest tulenevale keskkonnaprobleemidele.
Mikroorganismid – vett saastavad mikroorganismid – bakterid , viirused , parasiidid . Muudavad vee nakkusohtlikuks.
Naftasaadused – kanalisatsiooni satuvad sillutatult aladelt voolava vihmaveega. On mürgised ja muudavad vee kasutuskõlbmatuks.
Reostuskoormus - reovees sisalduvate reoainete hulk. See võrdub reovee hulga ja ainesisalduse korrutisega ning avaldatakse massihulgana mingis ajavahemikus. Väljendatakse sageli inimekvivalentides (ie). Ie on ühe inimese tekitatud keskmine ööpäevane reostus . Ie-d kasutatakse tootmisreovee võrdlemiseks olmereoveega. Norm on 60 g BHT-d
Erireostus – on olmes või tootmises põhjustatud, BHT kaudu väljendatud veereostuskoormus üksikreostaja kohta.
Reovee ärajuhtimine
Sisekanalisatsioon – hoonesisesed seadmed ja torustikud
Väliskanalisatsioon – hoonevälised seadmed ja torustikud
Kinnistukanalisatsioon – maavaldusel paiknev kanalisatsioon
Ühiskanalisatsioon – maavaldusest väljaspool paiknev kanalisatsioon. Lõpeb reooveepuhasti ja suublaga.
Ühisvoolukanalisatsioonis voolab olme-, tootmis- ja sademevesi samas torustikus.
Lahkvoolukanalisatsioon - sademevee jaoks eraldi torustik , millesse tavaliselt lastakse ka drenaazivesi
Poollahkvoolukanalisatsioon – koosnev kahest toruvõrgustikust: üht mööda juhitakse ära reovesi ja teatav hulk sademevett ning teist mööda sademevee puhastamata ülejääk otse veekogusse.
Kanalisatsioonitorustik – PVC, PP või PE plasttorudest. Torustiku läbimõõt peab olema selline, et ta laseks tippvooluhulga läbi ilma, et kogu ristlõige täis oleks.
Kogumiskaev – ventileeritav, peab aasta ringselt ligi pääsema, paakauto paagiga samas mahus .
Eelpuhastus – reovee omaduste muutmine nõnda, et seda tohib ühiskanalisatsiooni või otse reoveepuhastisse lasta. Eelpuhasti pannakse harilikult reostuse tekkekohta. Peab regulaarselt hooldama ja tühjendama: imema mahutist välja veepinnale kogunenud õli- või rasvakiht ja põhja kogunenud sete.
Pump – peab teadma: kasutusala, reovee omadusi; juurdevoolureziimi; jõudlust; tõste- ja imemiskõrgust; võimsust P, kasutegurit, kavitatsioonivaru ;
Jagunevad: sukelpumbad – kompaktpumblates; kuivpaigutuspumbad – pumpla on kahe kambriga;
Reovett pumbatakse tsentrifugaalpumpadega
Pumpla – reoveekogumismahuti, pump või pumbad, pumpade väljatõstevarustus, toruarmatuur, avariilase, juhtumis- ja elektriseadmed .
Reovee puhastamine:
Eesmärk: puhas suubla
Reoveepuhastus – reoainete kõrvaldamine reoveest (mehaaniliste, bioloogiliste, füüsikalis-keemiliste võtetega). Meetodid: tehnilised, tavapärased, looduslähedased.
I aste – mehaaniline puhastus; Lahustumatute võõriste (ujuvprahi, liiva, heljuvaine) eemaldamine reoveest füüsikaliste võtetega (kurnamine, sõelumine, setitamine) Ujuvprahi ja liiva ärastamine – algpuhastus; Heljuvaine ärastamine – mehaaniline puhastus. Võre või seal ujuprahi püüdmiseks. Võre asub eraldi kaevus, pumplas, puhastis või võrehoones. Eelselitus – orgaaniline heljuvaine setitakse eelsetitis. Veest kergemad võõrised peetakse kinni pinnale ujutades.
II aste – bioloogiline puhastus; Orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil. Orgaaniline aine laguneb süsihappegaasiks ja veeks .
III aste – keemiline puhastus; Lahustunud ained (fosfor) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja.
Järelpuhastus – kui veekogus, kuhu vesi juhitakse võib tekkida eutrofeerumine. Keemiline fosforiärastus või fosfori ja lämmastiku bioloogiline ärastus
Metaankääritamine - orgaaniliste kompleksühendite lagunemine ja käärimine mikroorganismide abil õhu juuresolekuta. Saadused: metaan , süsinikdioksiid ja stabiliseeritud muda .
Biogaas – vesi (kondenseerub torustikku ja moodustab veekorke või lausa külmub talvel), väävelvesinik ( mürgine), vesinikkarbonaadid, ammoniaak , kloor ja floor põhjustavad korrosiooni.