Valdkond Hilisstalinism (1945 1953) J.V.Stalin Põhisisu Poliitika Repressioonide uus laine; poliitilised kohtuprotsessid; surmanuhtluse taastamine; võimuaparaadi reorganiseerimine; võimuvõitluse ägenemine; äärealade sovetiseerimine (industrialiseerimine, kollektiviseerimine, venestamine, migratsioon, küüditamine) Majandus Sõjatagajärgede likvideerimine; tööstuskompleksi taastamine; kaardisüsteemi kaotamine; rahareform; Nõukogude tuumaprojekti rahastamine (1949); põllumajanduse mahajäämus ja probleemid toiduainetega varustamisel;
V. Stalin HILISSTALINISM Majandus: ¤plaanimajandus, käsumajandus ¤maj. raskused ¤sõjatööstuskompleksi eelisarendamine põllumajanduse allakäik ja näljahäda ¤kaardisüsteemi kaotamine ¤rahareformi läbiviimine ¤tarbekaupade defitsiit ¤algatati diskussioon maj. arenguteede üle ¤"abi ja toetus" Ida-Euroopa riikidele Sisepoliitika: ¤võimuvõitluse ägenemine, vana kaardiväe taandumine repressioonide uus laine ¤küüditamised ¤pol. süüasjade korraldamine ¤võimustruktuuri reorganiseerimine ¤äärealade soviteseerimine ¤Nõukogude patriotismi süvendamine ¤tsensuur hariduse ja kultuuri üle ¤eraldatus teistest riikidest (raudne eesriie) ¤rahvusküsimuse teravnemine ¤vene rahva esiletõstmine Välispoliitika: ¤stalinistliku sotsialismimudeli juurutamine Ida-Euroopa maades ¤Saksamaa lõhestamine ¤raudse eesriide kujundamine ¤kujunevate kommunistlike reziimide toetamine Aasias ¤osalemine relvakonfliktis väljaspool Euroopat (nt.Korea sõda 1950-1953)
............................................................................... 4 3.Paul Keres ............................................................................................................................... 5 4.Kasutatud kirjandus:................................................................................................................ 6 1.Üldiselt Eesti spordist 1928. aastal vahetati välja ESK-eesti spordi komitee esimees, kelleks sai J. Laidoner 1930. aastal teostati reorganiseerimine, Esindajatekogu kõrvale loodi paralleelne organisatsioon-spordinõukogu, mis pidi lahendama olulisi spordipropaganda, poliitika jm probleeme ilma esindajatekogu sekkumiseta ning hoidma kontakti provintsiga. Tülide ja arusaamatuste vältimiseks asutati spordikohus. 1934. aastal täitis mõned kuud ESK esimehe kohustusi taas L. Tõnson. Sel ajal sai teoks Esimesed Eesti Mängud. Tõnson oli nii vaimne kui ka füüsiline juht neil mängudel. 12000
Spordiliikumise populaarsus rahva hulgas kasvas pidevalt. Uus tõus toimus 1928 aasta olümpiamängudel Amsterdamis. Mängudeks valmistati eestlasi ette hoolikamalt, süsteemikamalt, ent tulemused kujunesid nõrgemaks kui varem. Seal võitsid kuldmedali Osvald Käpp ja Voldemar Väli. Sel ajal oli raha nappus ja hakati rääkima spordi riikliku finantseerimise vajadusest. 1928. aastal vahetati välja ESK esimees, kelleks sai J. Laidoner. 1930. aastal teostati reorganiseerimine, Esindajatekogu kõrvale loodi paralleelne organ-spordinõukogu, mis pidi lahendama olulisi spordipropaganda, poliitika jmt probleeme ilma esindajatekogu sekkumiseta ning hoidma kontakti provintsiga. Tülide ja arusaamatuste vältimiseks asutati spordikohus. 1934. aastal täitis mõned kuud ESK esimehe kohustusi taas L. Tõnson. Sel ajal sai teoks Esimesed Eesti Mängud. Tõnson oli nii vaimne kui ka füüsiline juht neil mängudel.
mai 1945 pärast sõda: suukorvistamiseks 1945 Potsdam - sõja "demokraatlik impulss" - sõja tagajärgede likvideerimine - nn. teaduslikud diskussioonid 1945 ÜRO moodustamine - nõukogude "tuumaprojekt" - võitlus kosmopolitismiga - võimustruktuuri reorganiseerimine 1952 ÜK(b)P - sõjatööstuskompleksi - vaenlase kuju loomine Külm sõda NLKP, RKN Ministrite Nõukogu väljakujunemine - nõukogude patriotism Idabloki kujunemine, lõhe Jugoslaaviaga - repressioonide uus laine - kaardisüsteemi kaotamine - Stalini preemiad
MAJANDUS-ORGANISATSIOONID EUROOPA LIIT Asutamine · 1948 tolliliit Belgia, Holland, Luxemburg · 1951 Euroopa Söe-ja Terasekoondis · 1957 Euroopa Majandusühendus · 1967 Euroopa Ühendus · 1992 Euroopa Ühendus reorganiseerimine Euroopa Liiduks (Maastrichti leping) · 1993 jõustub Maastrichti leping Liikmesriigid: Soome, Rootsi, Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Luxemburg, Prantsusmaa, Austria, Portugal, Hispaania, Itaalia, Kreeka WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon Tegevus: Reguleerib maailmakaubandust vastavate lepetega selle liberaliseerimise suunas Loomine: 1947 Liikmed: 135 riiki
esilekerkimine,etnilised konfliktid;igapäevaelu:defitsiit,üleminek talongidele,elamuehitusprogramm"Eluase 2000",programm ettevõtete abimajanditest,mis pidid kasvatama köögivilja;välispol:regionaalsetest konfliktidest kõrvalejäämine,desarmeerimise algatamine,initsiatiiv Külma sõja lõpetamiseks,sotsialismisüsteemi demokratiseerumine&kokkuvarisemine,Saksamaade ühinemine,E.swardnadze SULA 1953-64,liider: Nikita Hrustsov;pol:riigiaparaadi reorganiseerimine,lahtiühtlemine stalinistlikust pärandist(1956),parteivastase grupi võimult tõrjumine,sisevõitlus partei juhtkonnas,sõjaväe-ja julgeolekuorganite mõju vähendamine,isikukultuse hukkamõistmine,L.Beria,G.Malenkov;maj:ulaatuslikud maj.reformid,uudismaade ülesharimine,sunniviisiline maisikasvatus,sõjaliste kulutuste vähendamine,GULAG-i süsteemi lagumine,rahareform,G.zukov;ideoloogia:utoopilised kavad kommunismi
; .....; .....; .....; ..... 8. TÖÖ ALLIKAGA Missugust sündmust kujutatakse pildil? Kes on fotol esireas ja milliseid riike nad esindasid? 9. TÖÖ ALLIKAGA: loe läbi järgnev dokument ja vasta küsimustele. Saksa välisministeeriumi riigisekretär kõikidele Saksamaa esindustele välismaal. Telegramm. 17.juuni 1940 Informatsiooniks ja suhtlemisjuhendiks. Vene väekontingendi tugevdamine Leedus, Lätis ja Eestis, millele ei osutatud vastupanu, ja Balti riikide valitsuste reorganiseerimine, mis viidi läbi Vene valitsuse poolt usalduslikuma koostöö huvides Nõukogude Liiduga, kuulub Venemaa ja Balti riikide kompetentsi. Seega, mis puutub meie muutumatut sõbralikke suhteid Nõukogude Liiduga, ei ole meil põhjust närveerimiseks, mida osa välismaisest pressist on ilmselgelt püüdnud meile omistada. Palun hoiduge tegemast avaldusi, mida võiks tõlgendada tendentslikult. Palun teatada kättesaamisest. Weizsäcker Kas Saksamaa tundis muret Balti riikide pärast?
1952-1953 ka kolm oblastit 1950. viidi Eesti läbi põhjalik territoriaalne muutus. Kaotati vallad ja maakonnad, nende asemele tekkisid rajoonid ja külanõukogud. Rajoone oli kokku 39, senise 13 maakonna asemel. Lühikest aega 1952-1953 on Eestis ka kolm oblastit: Tallinna, Pärnu ja Tartu. 1950.aastate lõpul sai selgeks, et rajoonide arv on liiga suur. Nende arvu hakati vähendama. Nii nägi Eesti NSV haldusjaotus välja 1959.aastal. 1962.a. viidi läbi järjekordne rajoonide reorganiseerimine. Alles jäi 15 rajooni. Sisuliselt on tegemist tänapäevase haldusjaotusega, vaid rajoonidest on maakonnad saanud. Iseseisev töö Õ lk 103 Millised kontrollmehhanisme rakendas Moskva Eesti NSV-s (nimeta 4)?
Teise maailmasõja ajal peeti NSVL-i, USA ja Suurbritannia juhtide vahel konerentsid, milles arutati Saksamaa ja Jaapani purustamist ning sõjajärgse maailmakorralduse küsimusi. Teherani konverents 28. november 1. detsember 1943. a Jalta konverents 4. - 11. veebruar 1945. a Potsdami konverents 17. juuni 2. august 1945. a Adolf Hitler 1889-1945 Baieri sõjavägi ``Mein Kampf`` Natsipartei reorganiseerimine Käsk tungida Poolasse 30. aprillil 1945 tegi enesetapu Jossif Stalin 1879-1953 NSVL-i riigijuht Kaks korda Siberis Kiire majanduslik areng Juhtis sõjategevust Fat Man (Paks Mees) Nõukogude väed Stalingradi lahingus Kasutatud kirjandus http://www.koolielu.ee/pages.php/03070204?txtid=2301&get=0. 8. detsember www.laborint.com/12a/uploads/files/teine_maailmasda.doc. 11
Muru Viljandi 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................3 1. Raamat kui kommunikatsioonivahend..............................................3 2. I nõukogude period aastatel 1940 1941...........................................4 3. Raamatuala korraldus Eestis nõukogude võimu esimesel aastal................4 4. Kirjastustegevuse reorganiseerimine................................................5 5. Trükinduse ümberkujundamine................................................... ..6 6. Kokkuvõte 1940, 1941 aastatel toimunust......................................... 7 7. Eesti Raamat II Maailmasõja ajal aastatel 1941- 1944...........................7 8. Raamatud okupatsiooni ajal......................................................... 8 9. Kirjastustegevuse korraldamine..................................................... 8 10
Spordiliikumise populaarsus rahva hulgas kasvas pidevalt. Uus tõus toimus 1928 aasta olümpiamängudel Amsterdamis. Mängudeks valmistati eestlasi ette hoolikamalt, süsteemikamalt, ent tulemused kujunesid nõrgemaks kui varem. Seal võitsid kuldmedali Osvald Käpp ja Voldemar Väli. Sel ajal oli raha nappus ja hakati rääkima spordi riikliku finantseerimise vajadusest. 1928. aastal vahetati välja ESK esimees, kelleks sai J. Laidoner. 1930. aastal teostati reorganiseerimine, Esindajatekogu kõrvale loodi paralleelne organspordinõukogu, mis pidi lahendama olulisi spordipropaganda, poliitika jmt probleeme ilma esindajatekogu sekkumiseta ning hoidma kontakti provintsiga. Tülide ja arusaamatuste vältimiseks asutati spordikohus. 1934. aastal täitis mõned kuud ESK esimehe kohustusi taas L. Tõnson. Sel ajal sai teoks Esimesed Eesti Mängud. Tõnson oli nii vaimne kui ka füüsiline juht neil mängudel
Rahvakultuuri kaotused aastatel 1940 1955 Ümberkorraldused · Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse · 1941.a Tallinna Konservatooriumi reorganiseerimine Muusikute saatused · Mobiliseeriti NSVL armeesse (1942 moodustati Jaroslavis ENSV Riiklikud Kunstiansamblid, kuhu koondati suurem osa Venemaale sattunud heliloojatest / muusikutest /nt:/G.Ernesaks, E.Kapp jt) · Kodumaale jääjad. Saksa okupatsiooni ajal püüti jätkata elavat kultuurielu. Jätkus laulupäevade traditsioon. · Massiline kodumaalt põgenemine aastal 1944. Minejate seas olid /nt:/ Eduard Tubin,
Rahvakultuur- Ümberkorraldused: 1940 Tartu Kõrgem muusikakool kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse 1941. Tallinna Konservatooriumi reorganiseerimine Muusikute saatused... Mobiliseeriti Nõukogude armeesse .(1942 moodustati Jaroslavis ENSV Riiklikud Kunstiansamblid, khu koondati suurem osa VM-le sattunud heliloojatest/muusikutest) Massiline kodumaalt põgenemine aastal 1944. Siinsed sündmused... 9.märts 1944 Estonia maja pommitamine. 1950 1. Nõukogude laulupidu. Eesti kooriklassika kõrval kõlasid nõukogudelikud laulud Maatasa tehti senised rahvusliku heliloomingu saavutused 1950
1996 Melliste I külapäev 19521976 Sarakuste Algkool taas tegutsemas 1996 Mellistet külastab Eesti Vabariigi president Melliste külas Lennart Meri 1954 likvideeritakse Melliste külanõukogu, Mäksa 1997 Melliste perearstikeskuse reorganiseerimine vald nimetatakse külanõukoguks 1997 Mellistes avatakse apteek ja hambaravikabinet 1963 maantee renoveerimine Mellistes 1997 uksed avab uus kohvik Käbitare 1971 moodustatakse suur ühismajand Mäksa 1998 Melliste koolimajas avatakse lastele külanõukogu alal, nimeks jääb V. Kingissepa nim.
"Estonia" selts. Tallinnas esimene suurem eesti äriselts ,,Linda". Esialgu oli nende tegevus edukas, kuid sajandi lõpuks jõuti pankrotini. 12. Venestamine tõi esile siinsed sakslaste ja eestlaste omavahelised erimeelsused ning suutmatuse ühiste huvide nimel koostööd teha. Vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel, sakslastest ametnikud asendati venelastega. 1889 - kehtestati siin vene kohtusüsteem. 1891 - 1893 toimus valdade reorganiseerimine. Hariduse ümberkorraldamine 1887. a vene keel alates kolmandast klassist ainus lubatud õppekeel 1888. a avati Aleksandrikool vene õppekeelega. 1893. a Tartu ( Jurjevi) ülikoolis õppetöö vene keeles. Langes eestlaste huvi hariduse vastu, kirjaoskus.
Esimeste eestlastena võistlesid taliolümpiamängudel St. Moritzis kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Amsterdami Olümpiamängudel tulid olümpiavõitjateks maadlejad Osvald Käpp ja Voldemar Väli. Friedrich Akel sai ROK-i liikmeks. Tartus hakati andma kehakultuurialast kõrgharidust. Tartu Ülikooli juurde loodi Kehalise Kasvatuse Instituut. Jaan Jaago tuli Münchenis seitsmendat korda maailmameistriks elukutseliste maadluses 1930 Toimus Eesti Spordi Keskliidu esimene reorganiseerimine 1931 Tartu Ülikooli lõpetasid esimesed kõrgharidusega kehakultuurispetsialistid. Asutati Eesti Laskurliit 1932 Euroopa Jääpurjetamisliit kinnitas rahvusvaheliseks klassiks Erik Holsti konstrueeritud monotüüp XV klassi. Loodi Tallinna Spordipressi Klubi 1933 EKRAVE-liidu lõhenemise tagajärjel tekkisid Eesti Maadluse-, Poksi- ja Tõsteliit. ESK esimeheks valiti Ado Anderkopp. Spordiajakirjanikud valisid esmakordselt aasta parimat sportlast, kelleks sai kaugushüppaja Nikolai Küttis
konstitutsiooni elluviimise toetuseks. · Preisi vägede abil suruti ülestõus maha Majanduse arenemine · 1850.-1860. aastatel arenes kiiresti Saksamaa majandus · Taastati Saksa Tolliliit, juhtival kohal oli Preisi · 1858. aastal määrati Wilhelm IV kõrvale regendiks tema vend · 1959. aastal asutasid liberaalid Saksa Rahvusliidu, mis oli esimese ülesaksamaaline erakond. · 1861. aastal sai vend kuningaks Wilhelm I nime all Sõjaväe reorganiseerimine · Wilhelm I pidas vajalikuks sõjaväe reorganiseerimist · 1862. aastal esitatud reformikava nägi ette regulaarväe kahekordistamist · Samal aastal määras ta Preisi valitsuse juhiks Otto Leopold von Bismarcki · Bismarck viis läbi sõjaväereformi · 1866. aastal provotseeris Austria sõja Preisi vastu · Austria armee sai hävitavalt lüüa Põhja-Saksa Liidust keisririigiks · 1867. aastal sõlmiti Põhja-Saksaliit, kuhu kuulus 19 Saksa riiki ja 3 vabalinna
Soomusrongide Diviis 1. Soomusrongide Divisjon nimetati 23. augustil 1919. aastal Soomusrongide Diviisiks. 2. Juhtkond ja organisatsioon 3. diviisi ülem, kapten Karl Parts 4. diviisi ülema abi Arnold Hinnom 5. staabiülem, kapten Johannes Poopuu 6. diviisi adjutant, alamleitnant Johannes Eisenberg 7. diviisi varustuseülem, sõjaväeametnik Mihkel Piperal 8. diviisi insener, Eduard Jürgens Soomusrongide Diviisi reorganiseerimine Soomusrongide Diviis reorganiseeriti pärast Vabadussõja edukat lõppu 1921. aasta 1. veebruarist Soomusrongide Brigaadiks; 1923. aasta 1. augustist reorganiseeriti Soomusrongide brigaad kaheks rügemendiks: 1. Soomusrongirügement, Tapal ja 2. Soomusrongirügement, Valgas; 1934. aasta 30. novembrist moodustati kahest soomusrongirügemendist üks Soomusrongirügement, asukohaga Tapal. KOKKUVÕTE Soomusrongid mängisid äärmiselt olulist rolli kaitses kui ka vasturünnakus, nende suurimaks
Villmann. · 1967 - A. Kipper saab Nõukogude Eesti teaduspreemia tööde tsükli "Kahefotoonsed protsessid udukogudes ja magnetiline turbulents tähtedes" eest. · 1967 - Algab nn. kombinaathoone ehitamine (valmib 1974.a.) · 1969 - Algab 1.5m teleskoobi torni ehitamine. · 1972 - G. Zelnin saab Nõukogude Eesti teaduspreemia Eesti territooriumil toimuvate maakoore kaasaegsete liikumiste uurimise eest. · 1973 - Toimus järjekordne suur reorganiseerimine: FAI baasil moodustati Füüsika Instituut asukohaga Tartus ning Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut, asukohaga Tõraveres, direktorina asus tööle Väino Unt. · 1974 - J. Einasto, A. Kaasik ja E. Saar näitavad, et peale tavalise aine (tähed, gaas, tolm) on galaktikatel ulatuslikud massiivsed tumedast (varjatud) ainest kroonid. · 1974 - Valmib 1.5m teleskoop. · 1974 - Moodustatakse astrofüüsika erialanõukogu kandidaadiväitekirjade
harrastavad rühmad ja valikrühmad, kelle eesmärgiks olid esinemine ja võistlemine. Kui 1970. aastate naisvõimlemises olid tähelepanu keskmes rühmade võistlemine, siis 1980. aastatel hakkasid ilmnema olulised muutused nii treeningtöö sisus kui võimlemise vormis. Töövõimlemine samastus naisvõimlemistega. Masskavadega esinemised kandusid laulupidudele. 1990. aastate ja sajandivahetuse spordielu suur reorganiseerimine muutis järjekordselt naisvõimlemise seni kehtinud organisatsiooni ja ürituste süsteemi, ka sisu muutus seoses rühmvõimlemise kui võistlusvormi kiire arenemisega. Organisatsiooniliste ümberkorralduste rida lõppes 1995. aastal Eesti Võimlemisliidu moodustamisega. Naisvõimlemine on läbi aja teinud läbi uskumatuid muutusi. Olnud kord kohustuslik, kord vajalik, olnud võistlusala kui ka harrastusspordiala jne. Antud ajahetkel oleme sunnitud
Pärast sõda laiendati pädevust taas: aastail 1945 - 63 toimis arhiiv Tallinna linna ja Harjumaa arhiivina. Neil aegadel võeti Nõukogude võimu poolt likvideeritud Tallinna asutuste arhiivide kõrval üle ka Harjumaa omavalitsuste asutuste (maakonna-, linna- ja vallavalitsuste, kohtute, koolide jt.) ja teiste institutsioonide dokumente, alates 18. sajandist kuni 1944. aastani. 1951. aastal tõusis päevakorda Tallinna arhiivi reorganiseerimine Nõukogude Liidus kehtiva arhiivinduse korralduse vaimus, mille kohaselt linna- ja rajooniarhiivid pidid vastu võtma ning säilitama vaid nö Nõukogude- perioodi arhivaale. Selle põhimõtte rakendamine oleks tähendanud kõigi enne 1944./1945. aastat tekkinud dokumentide üleandmist Tallinna Linnaarhiivist Tartusse Riiklikku Ajaloo Keskarhiivi. Erinevalt Pärnust ja Narvast õnnestus aga Tallinna ajalooliste kogude terviklikkus siiski säilitada. 1950. - 60
Algselt olid erikoolid kinnised asutused, mida iseloomustas autoritaarsus, sunniviisilisus ja range reziim. Milliste erikoolide kohta see väide kehtib? Kuidas peame väljenduma, et sellisel kujul esitatu ei oleks terviku ( ,,erikool" üldistusena) mõttes väär. Vist on mõeldud selle erikooli all konkreetset asutust - eritingimusi vajavate õpilaste kool, õpivad need, kes on sellesse kooli suunatud oma käitumise tõttu? 1980ndatest aastatest alates toimus erikoolide reorganiseerimine, kus võeti suund lapsekesksele pedagoogikale. Muutumine erikutsekeskkoolist põhikooliks tõi kaasa muutused õpilaskontingendis ja vajaduse ümber kujundada nii õppe- kui kasvatusmeetodid. Tol ajal puudus aga erikoolides teadmine ja oskus lapsekeskse lähenemise rakendamiseks, mistõttu ei suutnud erikoolid lapse arengu toetamisel oma ülesannet täita. Jälle vajalik viide allikale, kust selline, põhiliselt lugejat eksitav ,,tõde", väljaloetav. [3]
12. Loetle tööjõu nõudlust mõjutavaid tegureid. Tööjõu nõudlust mõjutavad tegurid on: · organisatsioonivälised tegurid ( piirkonna ja maailmamajanduse üldine areng, poliitilised otsused ja seadusandlus, tehnoloogi areng, konkurents tööjõuturul.) · Organisatsioonisisesed tegurid (organisatsiooni strateegia või arengukava, selles püstitatud eesmärgid; organisatsiooni finantsvõimekus; organisatsiooni reorganiseerimine, ühinemine või jagunemine; organisatsiooni maine tööjõuturul võrreldes konkurentidega.) · Tööjõust tulenevad tegurid ( omal soovil lahkujad, vallandamine, pensionile minejad, sunnitud lahkumine) 13. Loetle tööjõu pakkumist mõjutavaid tegureid. Tööjõu pakkumist mõjutavad tegurid: · Organisatsiooniväline tööjõud (Demograafilised trendid; piirkonna arengudünaamika; erialade populaarsus koolilõpetajate seas; suhe nõutava tööjõu ja territoriaalsuse vahel;
osakaalu suurendamine kujunes riikliku poliiitika suunaks. 1960. aastal oli kolhooside valduses 69% ning sovhoosidel 31% põllumajandusettevõtete maast, 1980. aastaks kujunes suhe 48:52% sovhooside kasuks. Valdavaks vormiks kujunedes kaotasid sovhoosid oma esialgsed eelised. Ühtlasi osutus kolhoosidele rakendatud vähem jäik majandamisre? iim veidi soodsamaks. Seetõttu likvideeriti juba 1970. aastatel mõned sovhoosid ja anti nende maad üle kolhoosidele. Suurema ulatuse võttis sovhooside reorganiseerimine kolhoosideks 1980. aastate lõpul, veidi enne nõukogude re? iimi lagunemist. Samuti asuti sel ajal ülemäära gigantseteks kujunenud majandeid jaotama ratsionaalsemateks üksusteks, vähenes sovhooside osakaal. Majandite territooriumi suurendamise kõrval alustati juba 1960. aastatel tootmise kontsentreerimist ja spetsialiseeritud ettevõtete rajamist. Loodi Tallinna Linnuvabrik ja samalaadne Tamsalu ettevõte Põdrangu sovhoosis. Ülejäänud osa linnukasvatusest
majandusministeeriumi loomisega lõpetasid eeltoodud ministeeriumid, v.a. teedeministeerium, oma tegevuse ja jätkasid selliselt kuni 1940 aastani. Kuigi aktiivne majanduspoliitika aastatel 1921-1923 tõi kaasa majanduse tugevnemise, valmistas 1924. a. alanud majanduskriis pettumuse, kuna elatustase hakkas langema. 1925. a. veebruaris võeti vastu valitsemisasutuste korraldamise kaitse seadus, mis mõjus hästi majanduse arengule. Olulisemateks ettevõtmisteks oli: 1)Panga süsteemi reorganiseerimine 2)Välislaenu seadus (mai 1927), mis võimaldas võtta välisriikidelt laenu. Laenu saadi Inglismaalt, hiljem ka Rootsist 3)Rahareform (1928), mille abil Eesti kroon muutus konverteeritavaks 1928. a. tabas Eestit ikaldusaasta. Sellele järgnes riigis suur depressioon. Üha enam kõlas hääli valitsuse ümberkorraldamise poolt. Nii tuligi vastavalt Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seadusele 19. märtsist 1929. a. reorganiseerida
Et liikumist suurendada, peab olema eelised vähemalt kahe teguri osas kolmest. Majanduseksperdid ennustavad rahvusvahelises turismis mõõdukust , kus suurimad turistide voolud tulevad Jaapanist ja Euroopast ning USA kodanike reisimine väheneb. Euroopa Turismikomisjoni aruaandest selgub, et USA kodanikud moodustavad ainult viiendiku Euroopasse saabuvatest turistidest. Vaieldamatult on USA turism kodumaine - moodustades umbes 87%. USA lennutranspordi reorganiseerimine soodustab seda veelgi. Suurimaks välismaise turismi põhjuseks on puhkused kuurortides. Ameeriklastel on see tavaliselt kaks nädalat, Hollandis või Saksamaal võib see aga kesta isegi seitse või kaheksa nädalat. Euroopa Turismikomisjoni töörühm on toonud välja mitu turismi megatrendi järgmiseks kümnendiks. Nad usuvad, et globaalsed kulutused reisimisele, aga eriti just kulutused transpordi osas
61 Intensiivne kasv ettevõtete omandamise teel, kus "ühinevad kaks või enam ettevõtet, mille tulemusena turule jääb üks, kes võtab üle teise ettevõtte varad ja kohustused" on a ühinemine (consolidation) b liitumine (mergers) c koondumine (concentration) 62 Intensiivne kas ettevõtete omandamise teel, mille puhul "see on kahe või enama ettevõtte kombinatsioon, kus pariteetsetel tingimustel tekib uus ettevõte" on a mittemaksustatav reorganiseerimine b madalalt maksustatud reorganiseerimine c ühinemine (consolidation) 63 Horisontaalse integratsiooni strateegia puhul multinatsionaalsed korporatsioonid a paigutavad välismaale päritolumaa tootmise varasemad või järgnevad etapid b toodavad välismaal samu tooteid ja sama töötlusastmega kui päritolumaal c veavad pooltooteid üle piiri turuhindade asemel ülekandehindadega
61 Intensiivne kasv ettevõtete omandamise teel, kus “ühinevad kaks või enam ettevõtet, mille tulemusena turule jääb üks, kes võtab üle teise ettevõtte varad ja kohustused” on a ühinemine (consolidation) b liitumine (mergers) c koondumine (concentration) 62 Intensiivne kas ettevõtete omandamise teel, mille puhul “see on kahe või enama ettevõtte kombinatsioon, kus pariteetsetel tingimustel tekib uus ettevõte” on a mittemaksustatav reorganiseerimine b madalalt maksustatud reorganiseerimine c ühinemine (consolidation) 63 Horisontaalse integratsiooni strateegia puhul multinatsionaalsed korporatsioonid a paigutavad välismaale päritolumaa tootmise varasemad või järgnevad etapid b toodavad välismaal samu tooteid ja sama töötlusastmega kui päritolumaal c veavad pooltooteid üle piiri turuhindade asemel ülekandehindadega
Sellest lähtudes võib esile tuua kolme liiki muutusi: 1. areng seisneb olemasolevate nähtuste parandamises. Tavaliselt toimub areng aeglaselt, on hästi prognoositav ja juhitav. Sageli valitseb arusaam, et muutused tähendavadki arengut. See ei tähenda siiski kõiki muutusi, sest alati ei pruugi eksisteeriv süsteem paremaks muutuda. Hinnang sõltub taustsüsteemist, milles nähtust vaadeldakse; 2) üleminek ehk reorganiseerimine, mille käigus saavutatakse uus, kuid tavaliselt prognoositav seisund. Üleminekuna võib käsitleda organisatsioonide ühinemist, uute teenuste juurutamist, muutusi tehnoloogias jne. Üleminek toimub aeglasemalt, sest hõlmab erinevaid muutuste astmeid, kuid protsess on tavaliselt hästi kontrollitav; 3) ümberkujundamine on kõige radikaalsem muutuste vorm. Muutuvad kas organisatsiooni missioon, kultuur või juhtimine
mõtteid võimalike lahenduste üle. 3) Kolmanda isiku (poole) nõudeid. Konfliktidega toimetulekuks meetodid: - vältimine (избегать) - võitlus - tasandamine (kohandamine) - lastakse domineerida teisel poole soovidel - kompromis - probleemi lahendamine Struktuursed võtted konfliktidega toimetulekuks: - Positsiooni abil domineerimine - vähendatakse pingeid, kui neid põhjustvad organisatsioonid allüksustevahelised arusaamatused. - Allüksuste reorganiseerimine - eraldatakse konfliktsed osapooled üksteisest. - Vahepuhvri loomine - otstarbekas siis, kui allüksused on üksteisest väga sõltuvad. - Ühendusliide loomine - allüksuste koostöö teadlik korraldamine. - Koostegevust korraldavate - osakondade loomine meenutab ühenduslülide põhimõtet. Konflikti õhutamine kui toimetuleku võte: - dialektilise uurimise meetod - seisneb vastaspoolte seisukohtade tinglikus vahetamises.
halb majanduslik olukord, tehniline ja infotehnoloogiline mahajäämus, kogude sisuline, laadiline ja keeleline ühekülgsus. Viimastel aastatel toimunud muutused- Raamatukogude tegevust reguleerivate õigusaktide vastuvõtmine; Raamatukogude infotehnoloogiline moderniseerimine: informatsioonile juurdepääsu parandamine, raamatukogude töökorralduse muutmine, eeldused rahvusvaheliseks integratsiooniks, ELNET. Raamatukoguvõrgu ümberkorraldamine: tööstus- ja põllumajandusstruktuuride reorganiseerimine, territoriaalsed ja administratiivsed muutused, raamatukoguteeninduse optimeerimine, kesksete erialaraamatukogude reorganiseerimine. Arengu positiivseiks eeldusteks on- ajalooliselt kujunenud raamatukoguvõrk, raamatukogutöö kogemuse järjepidevus, lugejaskonna kasvanud infovajaduse surve. Kasvab raamatukoguhoidjate haridustase, erialateadmised ja oskused. Tasemeõpe on kaasaegne ja paindlik, võimalus omandada infoteaduse haridus magistri- ja doktoriõppe tasemel, olemas
Peaministriks sai Kimon Georgiev.1946 aasta septembris tühistas rahvahääletus monarhia ja kuulutati välja vabariik.Oktoobris toimuvad üldvalimised lõpevad BKP võiduga.1947 kahtlustab peaminister Dmitrov Agraarpartei liidrit Nikola Petkovit, laseb ta arreteerida ja hukata.Dimitri valitsus sai rahvusvahelise tunnustuse. Võetakse vastu sotsialismi tüüpi põhiseadus. Rajatakse üheparteiline rahvavabariik ehk siis Bulgaaria Rahvavabariik, millele järgnes massiline reorganiseerimine. 1949 suri Dmitrov ja uueks peaministriks valitakse Vasil Kolarov ka tema sureb juba järgmine ja võimule tuleb ,,Väike Stalin" ehk Vulko Servonkov. Ta alustab BKP puhastamist ja kollektviseerimist. 1953 sureb Stalin ning Servekovi võim hakkas kiiresti kahanema. Ta annab oma võimu üle Todor Zivkovile, kes kavatses muuta Bulaaria Nõukogudeliidu lahutamatuks osaks. 1968 abistavad Bulgaaria väed Nõukogudeliidu vägesid Tsehhoslovakkiasse tungis. 1984
ja kogemusi. Peab tunnistama inimeste erinevusi, aktsepteerima mõlemat osapoolt, mõistma arusaamatuse olemust ning suutma konflikti õigel ajal lõpetada. Organisatsioonis võib kasutada viit meetodit, mis aitavad konfliktseid osapooli lahku viia ja koostööle rakendada: 1.positsiooni abil domineerimine aitab vähendad pingeid, kui neid põhjustavad org allüksustevahelised arusaamatused. Kasutatakse ära oma võimu, et teisi mõjutada. 2. allüksuste reorganiseerimine, mille abil eraldatakse konfliktsed osapooled üksteistest. Reorganiseerimine on ostarbekas siis, kui mõne isikute grupi või allüksuste koostegevus on kujunenud pidevate arusaamatuste allikaks. 3. vahepuhvri loomine on otstarbekas siis, kui allüksused on üksteisest väga sõltuvad. Seda varjanti tasub kaaluda olukorras, mil ühe osakonna toodang sõltub otseselt teisest üksusest. 4. ühenduslülide loomine seisneb allüksuste koostöö teadlikus korraldamises
mille juhiks oli Rudolf Diels ja üldjuhiks Preisimaa siseminister Hermann Göring. Koosseis 50 töötajat. Samal ajal võimule tulnud NSDAP julgeolekuteenistuse juht Heinrich Himmler - (Reichsführer-SS und Politzeipresident ) koondas enda julgeolekuteenistuse SD alluvusse(või allutas oma mõjule suunates riigis valitseva parteina oma parteiliikmeid liidumaade politseiteenistustesse) kõigi teiste Saksamaa liidumaade poliitilise politsei üksused. Teostati Saksamaa korrakaitseorganite reorganiseerimine ning kõik Saksamaa politseiasutused ei allu enam kohalike liidumaade Siseminsiteeriumitele, vaid otse (Reichsführer-SS und Politzeipresident ) Heinrich Himmlerile. Kriminaalkuritegevuse ja riigivastaste kuritegudega tegelevad politseiasutused- kriminaalpolitsei - kriminalpolitzei ja poliitiline politsei - Gestapo ühendatati Sicherheitspolizei (Sipo)) nime all. Otseselt poliitiliste vastastega tegeles Riigi Julgeoleku Peaameti II osakond, mille juht oli
o Teaduskonna ja raamatukogu koostöös viidi läbi valikaine "Keemiainformaatika" kursus keemiaüliõpilastele. o TTÜ trükiste arhiivkogu juurde loodi esimene isikuarhiiv TTÜ endise rektori akadeemik Boris Tamme isikuarhiiv. o Septembrist on pearaamatukogus traadita internetiühendus (WiFi), mis võimaldab juurdepääsu Internetti süle- ja pihuarvutiga. · 2003 o TTÜ nõukogu otsusega nr 52 (17.06.2003) algas raamatukogu reorganiseerimine TTÜ struktuuri kuuluvaks teadus- ja arendusasutuseks. Asutuse põhikiri kinnitati nõukogu 21.10.2003 otsusega nr 71. o 22. oktoobril külastasid kolleegid Helsingi Tehnikaülikooli Raamatukogust meie raamatukogu, et arutada koostöövõimalusi. o Alustati relatsioonandmebaasi "Õppeained ja teadustööd Tallinna Tehnikaülikoolis" loomist. o 25. augustist läks raamatukogu üle elektroonilisele laenutussüsteemile
IV faas: Viimased uued tooted ja harud, varasemad saavutavad küpsuse ja turu küllastatuse potentsiaali kokkutõmbumin. 3. Tehnoloogilise revolutsiooni majanduslik mõju, muutused IKT-s Materjaliteaduse edenemine, mis tõstab mikroprotsessorite jõudlust ja alandab nende hinda. Edenevad arvuti- ja tarkvaratööstust ning telekommunikatsioonivahendite tootmist. Suureneb investeerimine IT- kaupadesse, kapital süveneb ja tootmise reorganiseerimine uute tehnoloogiate ümber. Muutused IKTs mõjutavad majanduskasvu kolmes etapis: 1) IKT- investeeringud kasvatavadtootmismahtu ja töö tootlikkust, 2) kiire tehnoloogiline edenemine IKTd tootvates harudes viib üldise tootlikkuse tõusule, 3) üldise tootlikkuse tõus majandusharudes, mis kasutavad IKTd. 4. Majandusmullid (infokast 3.3) 1) tulbimaania Hollandis 1636-37 tulbisibulate plahvatuslik hinnatõus 2) ,,Lõunamere mull" - tormiline tõus ettevõtte aksiatele
registrikaardist ning äritoimikus olevatest dokumentidest (kättesaadavad kõigile); äriregistris olevatele andmetele on võimalik õiguslikes vaidlustes tugineda (garantiifunktsioon); äriregistri kaudu teostatakse ettevõtjate üle järelevalvet. 6. Äriregistri sisu ja kanded. Äriregistrisse kantakse kõik äriühingud. Kõik tähtsamad ühinguõiguslikud toimingud (asutamine, reorganiseerimine, kapitali muutmine) jõustuvad registrikande tegemisega ning registripidaja peab tagama õiged registriandmed. Äriregistri kanne jõustub, kui sellele on alla kirjutanud kandemääruse täitnud isik ja kande otsustamiseks pädev isik. Struktuurselt koosneb äriregister kolmest osast: registrikartoteek sisaldub iga ettevõtja kohta registrikaart, millele kantakse teda puudutavad olulised andmed, nagu ärinimi, asukoht, tegevusala, esindusõiguslikud isikud
tohtinud olla alla kümne aasta ja ladina keelt ei lubatud õpetada. Tallinnas hakkasid kooliasju ümber korraldama Wittenbergis kõrgema hariduse omandanud mehed. Martin Luther ja Philipp Melanchton juhtisid oma kaheksas kirjas, mis nad Liivimaale saatsid, tähelepanu sellele, et kohaliku rahva seast võetaks noormehi koolidesse ja hiljem saadetakse nad ülikoolidesse teoloogiat õppima. ( Andresen 1997,61) Hariduse ümberkorraldamine toimus neljas suunas: - linnakooli reorganiseerimine - eesti noormeeste suunamine usuteaduse õpingutele välismaal - kirikukirjanduse tõlkimine ja välja andmine eesti keeles - katekismuse õpetamise alustamine kogudustes Juhtiv osa Põhja-Eesti hariduselus oli Tallinna koolidel. Tegevust jätkas toomkool, Oleviste kiriku juures tegutsenud ladinakool reformiti ümber triviaalkooliks. Kaotati skolastikal põhinenud meetodid. Õpilased jaotati klassidesse, eeskujuks seati humanismiideed, palju loeti
ühendamise idee ning süvenes Preisimaa ja Austria konkurents, kummast saab ühendaja ning peamine jõud tulevases riigis. 1866 toimus otsustav Preisi-Austria sõda, kus austerlased said iganenud taktika, puuduliku armeejuhtimise ning relvastuse puudujääkide tõttu Königgrätzi lahingus lüüa. Preisimaa ühendas järgnevalt 4 aastaga Saksamaa enda võimu alla Saksa keisririigiks, Austria jäi sellest välja. 1867 toimus aga Austria riigi reorganiseerimine Austria-Ungariks, sest keiser lootis nii sisepingeid maandada ning olla valmis Preisimaalt revansi võtmiseks. Kuid seda võimalust Austrial enam ei tulnud ning temast sai hoopis Saksamaa liitlane. 11. Vene riik segaduste ajal. Sõdis Rootsi, Leedu, Poolaga. Suured segadused tsaarivõimu ümber. Pärast Ivan IV surma sai troonile poeg Fjodor, kes polnud võimeline valitsema. Loodi regentnõukogu. Omavahelises võitluses tõusis liidriks Boriss Godunov
Fookuse kaotamine panganduses - majanduskriisi algus. Anti pankadele raha, et antakse laene inimestele kes ei peaks saama. Taheti majandust elavdada, aga tulemus oli vastupidine. Innovatsioon (1934) Innovatsioon on uute kombinatsioonide loomine, Näiteks: · Uue toote (teenuse) juurutamine · Uue tootmismeetodi loomine (teeme käsitsi, uute masinatega) · Uue turu avamine · Uue tarneallika kasutuselevõtt Või ka mingi tööstusharu reorganiseerimine. Innovatsioon (2011) · Tähendab uue asja sisse toomine. Tõlge Ld keelest · Innovatsioon on uuendus, mingi teadusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse leiutise vm saavutuse rakendamine ühiskonnas (rõhk käimapanemisel ja rakendamisel). Eesti Entsüklopeedia · Innovatsioon on võime loovalt mõelda ning erinevalt tegutseda, seda kasulikul ja efektiivsel viisil. Alar Karis
1815. aastaks oli ta saavutanud maamõõtja staatuse ning töötas Valgas kroonumaamõõtjana. 1819. aastal võeti ta konkursi korras Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Ühingu topograafiks ning oli seal ligikaudu 20. aastat. Pärast seda kui Rücker oli jäänud ilma Liivimaa Üldkasulikult ja Ökonoomiliselt Ühingult taotletud pensionist, töötas ta mõned aastad Valga mõõdu- ja revisjonikomisjoni alluvuses, kuniks seal viidi läbi reorganiseerimine ning juhtkond vahetus ja Rücker kaotas töö 1855. Viimastel aastatel töötas ta seal peaaegu pimedana. Liivimaa spetsiaalkaardi lõpetamise järel 1843. aastal, kolis ta elama mõisasse, mis asus Kolga-Jaanis kirikuõpetaja lesemaal ning „mõisakese“ nimeks oli Wittwenbesitz Carolinenhof. Tema teistkordsele taotlusele saada pensionit, anti ka riigikassast eitav vastus, kuna käimas oli Krimmi sõda ning Rückeri jaoks ei leitud taas tarvilikke summasid
rahutuste, suure inflatsiooni ja Ruhri piirkonna okupeerimise tõtu lootis Hitler leida ka rahva enamuse toetust. 8. novembri 1923 õhtul tungis Hitler koos relvastatud saatjaskonnaga Müncheni Bürgerbräukellerisse, kus von Kahr kõnet pidas. Von Kahr nõustus Hitleri ettepanekuga. Kuid juba järgmisel päeval ajas politsei Hitleri ja ta poolehoidjate marsi veriselt laiali. Ludendorff ja Hitler arreteeriti. Vt: Marss Feldherrenhallele. 7 Partei reorganiseerimine ja poliitiline esilekerkimine Pärast vanglast vabanemist alustas Hitler NSDAP reorganiseerimisega. Sellega seoses pidas ta 27. veebruaril 1925 Bürgerbräukelleris tuntud kõne ning alustas ümberkorraldustega. Põhja- Saksamaal oli vahepeal Gregor Strasseri juhtimise all moodustunud tugev partei osakond, mis ei nõustunud Hitleri tuginemisega vanadele monarhistlikele võimukandjatele, vaid pooldas hoopis vasakpoolset sotsiaalrevolutsioonilist kurssi. Hitleril õnnestus aga erakonnasisesed
1 Kui rikkalikud õppimisviisid (postmodernism) 1 Inimese ja maailma ühenduse teke, inimese saamine mõnituseks vabaks olendiks 1 Inimlik jõupingutus, et asuda maailmaga produktiivsesse suhtesse nii omaenese võimalusi leides kui häid ühiskondlike eluvorme luues 1 Üritus leida traditsiooni ja tulevikunõudmiste vahelist pingest need kultuurisisud, mil oleks tähendus ka tulevikus 1 Oma kogemuse pidev reorganiseerimine rekonrueerimine, mis suurendab võimet suunata järgmiste kogemuste suunda. 1 Protsess, mille tulemusel inimene üha enam teab, kes ta on, kus ta on, mis ta teeb ja mis tal tuleb teha. Haridus on jätkuv lõputu enesemääratlus, kes ma oles, kus paiknen, kus olen, mida ma olen saavutuanud, mis mul teha tuleb kõige eelnevaga. Haridus on: 1 Inimese enese leidmine(suutmised, tahtmised, mõtted) 1 Enese loomine (kasvatus, käitumise muutmine, moraali muutmine)
o Boikott, ignoreerimine · Töökonfliktide kategooriad: o Struktuurikonfliktid: Põhjustamine: Destruktiivne käitumine, ebavõrdsus ressursside kasutamises, ebavõrdsus võimusuhetes, keskkonnategurid, ajategurid. Sekkumine: · Täpsustada ja defineerida rolli · Asendada destruktiivne käitumine · Omandi ja kontrollivõimaluste reorganiseerimine · Otsustamismudeli reorganiseerimine · Anda võimalus kauplemiseks · Manipuleerimine · Muuta keskkonna ja ajategureid o Teabekonfliktid: Põhjustamine: informatsiooni puudumine, valeinfo, info erinev tõlgedamine, erinevad interpretatsioonid, erinevad info kogumise viisid.
Konfliktidega toimetulemine on oskus, mis aitab saavutada positiivseid tulemusi. Organisatsioonis võib eristada kolme peamist lähenemisviisi konfliktidega toimetulekul: Suhtlemisel põhinev konfliktidega toimetulek siin on kolm võtet: koostööe mõjutamine, läbirääkimine, kolmanda isiku (poole) nõuanded. Struktuurne konfliktidega toimetulek viis meetodit, mis aitavad osapooli lahku viia ja koostööle rakendada: positsiooni abil domneerimine, allüksuste reorganiseerimine, vahepuhvri loomine, ühenduslülide loomine ja koostegevust korraldavate osakondade loomine. Konfliktide õhutamine nende võtete kasuamisel peavad konflikti lahendajad aktiivselt oma seisukohti avaldama ja võrdlema: dialektiline uurimise meetod seisneb vastaspoolte seisukohtade tinglikus vahetamises ja ,,kuradi kaitsmise" meetod seisneb selles, et väike grupp või üksikisik süstemaatiliselt kritseerib tegevusplaane. 8
Usaldusisiku seadus 2007 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus 1993 Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus 1995 Mall Gramberg ELs reguleeritavad tööõiguse valdkonnad Tööjõu vaba liikumine Meeste ja naiste võrdne kohtlemine Tööleping (tööandja kohustus teavitada TL tingimustest, tähtajaline tööleping) Tööaeg, sh osaline tööaeg Noorte ja laste töö kaitse Tööohutus ja tervisekaitse Äriühingute reorganiseerimine (kollektiivne koondamine, ettevõtte üleminek, tööandja pankrotistumine) Töötajate konsulteerimine ja informeerimine Mall Gramberg Isikud Füüsiline isik Omab õigus ja teovõimet Juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt: Avalikõiguslik juriidiline isik riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu seaduse alusel loodud juriidiline isik; Eraõiguslik juriidiline isik täisühing, usaldusühing, osaühing,
tajutavast. Kui ebamugavustunne jääb mõõdukuse piiridesse, siis püüab inimene seda vähendada läbi mõtlemise struktuuride muutmise, et need oleksid kooskõlas tajutavaga või siis vastupidi, inimene üritab mõjutada välismaailma nii, et see vastaks tema arusaamadele. Nii akommodatsiooni ehk kohanemise kui assimilatsiooni ehk samastumise korral toimub seniste teadmis- ja mõtlemisstruktuuride ümberehitamine ja reorganiseerimine (Krull, 2001). Piaget' tunnetusprotsessi mudel kirjeldab tunnetusprotsessi küll üldisemas tähenduses, kuid see kehtib üldjoontes ka õppimise kohta. 20. sajandi filosoof ja pedagoog John Dewey (1859-1952) järgi on õppimine pidev kogemuste rekonstrueerimine (Krull, 2001). Piaget' väidab, et igasuguse õppimise aluseks ning liikumapanevaks jõuks on kognitiivse dissonantsi ehk ebakõla vähendamise püüdlus.Et luua soodsad tingimused õppimiseks ja
teel teise andmebaasisüsteemi poole. Näiteks võib andmebaasisüsteem pakkuda võimaluse linkida andmebaasi teises andmebaasisüsteemis loodud andmebaasi tabelid ja pöörduda lingitud tabelite poole kasutades SQL keelt. · Andmebaasi tehtud toimingute ja andmebaasi töökiiruse andmete logimine. · Statistilise analüüsi programm, et uurida andmebaasisüsteemi töökiirust või kasutatavust eelnevalt nimetatud logide põhjal. · "Prügikoristus" ja reorganiseerimine. Kustutatud tabeli ridade tegelik eemaldamine, salvestusruumi ümberkorraldamine. Siia alla kuulub ka indeksite ümberorganiseerimine peale tabelis olevate andmete muutumist. · Administraatori automaatne teavitamine andmebaasis tekkinud veaolukordadest ja probleemidest - nt. e-maili saatmine. Andmebaaside tüübid. Lameandmebaasid Lameandmebaasiks nimetatakse andmebaasi, mis koosneb ainult ühest tabelist. Ühe tabeliga
Olid rahvuskonfliktide allikaks hiljem. Eriti tulid päevavalgele 80ndate teisel poolel. Üldise momendina on oluline kriminaalseadusandluse uuendamine. Hrustsovi ajal hakati seda ümber vaatama, paljusid seniseid paragrahve pehmendati. See ei tähendanud seda, et vajadusena ei võidud rakendada üsna äärmuslikke karistusi. Väga tõsiselt Hrustsov vihastas ka igasuguste spekulantide vastu. Võimustruktuuri reorganiseerimine · Julgeolekuorganite mõju vähendamine · Rahvamajandusnõukogude loomine · Parteilise juhtimise ümberkorraldamine · Parteilis-riikliku kontrollikomisjoni loomine Kui üldises plaanis vaadata, siis üheks esmaseks muutuseks oli julgeolekuorganite mõju vähendamine ühiskonnas. Selle küsimuse juures on olulised mitu momenti. On selged, et 1953. aastani olid julgeolekuorganid NSVL ühiskonnas selgelt eristaatuses. Tegemist oli väga eraldi seisva ametkonnaga
annaabi.ee 
