LINGVISTILINE RELATIIVSUS Maris Uusmaa Annely Uukkivi Lingvistiline relatiivus · Lingvistiline relavtiivsus- erinevused keeles vastavad erinevusele mõtlemises, ehk keeleline suhtelisus · Lingvistiline relatiivsus seisneb selles, et ühe kindla keele väljendid on ainuomased just sellele keelele. · keel mida me kasutame, ükskõik milline see ka poleks, jaotab ja kujundab mitte ainult värvispektrit, aga ka kogu ümbritsevat maailma. Lingvistiline determinism · Lingvistiline determinism- ehk keeleline piiratus. Määrab ära mõtlemise. · Jaguneb: tugev ja nõrk determinism Sapir- Wolfi hüpotees · Sapir- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Igas keeles on palju ülearust- see toimib kui keele enesekaitse. · Sapiril oli kaks keele tüüpi:: 1) aktiivse struktuuriga 2) kausatiivsed keeled · Wolf- väidab radikaalsemalt...
Keeles on absoluutset abitaarsust ja suhtelist abitaarsust, mis on süsteemi poolt motiveeritud. Praha fonoloogiline koolkond - Saussure'i seisukohad 15. Strukturalismi edasiareng USAs, Bloomfield Keelelise vormi tähendus on situatsioon, milles see öeldakse ja situatsioon, mille see põhjustab. Keelt peab keeleteadlane vaatlema täpselt ja impersonaalselt. Strukturalismi mõjul kadus ajaloolise arengu käsitluse kohustus. 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. saj esimesel poolel, Boas, Sapir, Whorf Boas Ameerika antropoloogia alusepanija 20 saj arvas, et kõik keeled on võrdsed. iga keeleline väljend esitab ainult osa tervikmõttest. Iga keelt tuleb uurida lähtudes selle loogikast. Seos mõtlemise ja keele vahel on ühesuunaline. ERINEVALT MUUDEST VALDKONDADEST ON KEELELINE KATEGORISEERIMINE TEADVUSTAMATU. Boas ei pidanud õigeks Humboldti arvamust, et mõni keel sobib maailma mõtestamiseks paremini kui teine (oli
Sisseastumiseksamitel sai ta mitmes aines halva tulemuse, mistõttu teda ei võetud vastu, kuigi füüsikas ja matemaatikas olid tema tulemused väljapaistvad. Ta saadeti lisa teadmisi omandama üheks aastaks Aarau kantonikooli. Juba noorelt hakkas Einstein arvama, et Newtoni seadustest ei piisa klassikalise mehaanika seaduste ühendamiseks elektromagnetvälja seadustega. Selline seisukoht viis ta lõpuks erirelatiivsusteooria väljatöötamisele. Seejärel taipas ta, et relatiivsuse põhimõtet saab laiendada gravitatsiooniväljale ja seejärel avaldas ta 1916 üldrelatiivsusteooria. Ta jätkas tööd statistilise mehaanika ja kvantmehaanika alal, mis viis ta osakeste teooria ja Browni liikumise selgitamiseni.. Oma saavutuste tõttu nimetatakse Einsteini vahel kogu kaasaegse füüsika isaks. Ta on 20. sajandi kõige mõjukam füüsik. Einstein avastas massi ja energia vahelise seose E=mc², mida on nimetatud isegi maailma kõige kuulsamaks võrrandiks
Baudouin de Courtenay 1893 publitseeritud foneemiteoorias, mille ta tõenäoliselt oli formuleerinud juba varem (st Tartus, sest BdC töötas Tartu ülikoolis 1883-1893). Saussure tundis BdC töid ja pidas teda üheks vähestest, kes keeleteooria kohta midagi olulist on öelnud. 20. sajand - ajalooline keeleteadus kaotab oma juhtpositsiooni, juhtima asub deskriptiivne (sünkrooniline) keeleteadus. Cours'i ilmumine oli nagu Kopernikuse revolutsioon keeleteaduses. 7. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel (Boas, Sapir, Whorf). Taust: 19. sajandil alustati uurimisreise kaugete maade ja kultuuride juurde. Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond strukturalistid Roman Jakobson. Anders Johan Sjögren (1792-1855) - Vene tsaarilt saadud rahaga tegi aastatel 1824-1829 üle 10 000 km pikkuse uurimisreisi marsruudil Karjala-Lapimaa-Põhja-Venemaa-Koola poolsaar- Arhangelsk-Mezen-Perm-Kaasan-Sankt-Peterburg. Castrén oli 1840
Eneseteadvuse leidmine. Psühholoogia on teadus, mis uurib inimeste ja loomade tundeelu, hineolukorda ja hingeseisundit. Esimene psüholoogialaane teos Aristoteles ,,Hingest" Ice-breaker psühholoogiline tegevus inimestevaheliste barjääride murdmiseks Saboteerimine mitu mind, kes kõik tahavad erinevaid asju Viha ei ole esmane tunnus, vaid on jäämäe veepeal olev tipp Õpitud optimist mõtle, küsi iseendalt milleks võis see kasulik olla? Mida sellest õppisin? Keelellise relatiivsuse oletus - oletus, et inimese ettekujutlus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb. Kultuur on kõik see, mis antakse põlvest põlve edasi mittepärilikul viisil. Iseloomu määravamaid tegureid on veendumused, vajadused, huvid. Inteligentsus tähendab võimet asjadest arusaada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva motet ja taibata sündmuste põhjalikke seoseid.
Ise on ta öelnud, et põhjus miks teda nii hästi tuntakse on see, et ,,Inimesi lummab, millise kontrasti moodustavad minu väga piiratud kehaline jõud ja selle universumi määratu olemus, millega ma tegelen." Stephen on saanud Oxfordi ülikoolist Bakalauruse kraadi ja peale Oxfordi läks ta edasi õppima Cambridge'i ülikooli teoreetilist astronoomiat ja kosmoloogiat. Suurem osa Hawkingi teadustööst keskendub relatiivsuse (ruumi ja aja olemus) ja kvantteooria (kuidas käituvad universumi väikseimad osakesed) ühendamisele. Üks tema suurimaid füüsikasaavutusi on teooria, mis kirjeldab, kuidas mustad augud kiirgust eritavad. Stephen Hawkingu uuringud mustade aukude olemuse, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on esileküündivad ning on oluliselt mõjutanud paljusid teadlasi. Ta külastab paljusid teisi maid ja peab loenguid.
Õpingute jooksul armus ta sama eriala õppivasse serblannasse Mileva Mariisse ja nad abiellusid 1903. aasta jaanuaris. Abielust sündis kolm last, tütar ja kaks poega. Tütar Lieserl sündis enne abiellumist ja tema saatus on teadmata, tõenäoliselt suri ta väga noorelt. Abielu lahutati 1919 pärast seda, kui abikaasad olid 5 aastat lahus elanud. Einstein on välja töötanud erirelatiivsusteooria. Peale selle taipas ta, et relatiivsuse põhimõtet saab laiendada gravitatsiooniväljale, ja seejärel avaldas ta 1916 üldrelatiivsusteooria. Ta jätkas tööd statistilise mehaanika ja kvantmehaanika alal, mis viis taosakeste teooria ja Browni liikumise selgitamiseni. Ta uuris ka valguse soojuslikke omadusi ja pani aluse footoniteteooriale. 1917 rakendas ta üldrelatiivsusteooriat kogu universumi mudelile tervikuna. Einstein avastas massi ja energia vahelise seose E=mc² ehk energia võrdub mass korda valguse kiirus vaakumis
mõjutatud inimese kultuurilisest taustast, kasvatusest jne. Kuivõrd spetsiifiline või universaalne on ÕO6 erinevate häälikute tajumine ning millest see sõltub? L6 Sapir-Worf'i hüpotees on keelelise relatiivsuse idee: · Tugev versioon väidab, et keel L6 Milles seisneb Sapir-Worfi hüpotees? määrab mõtlemise. ÕO6 · Nõrk versioon pakub välja, et keel mõjutab kognitiivseid protsesse Kõneliigutuste regulatsioon
Minimalism- heliloojad pöörduvad donaalse muusika ja meloodia poole, ka kordusi võib teha Polüstilistika s.t. hästi palju stiile kuhjatakse kokku Impressionism 1874a toimus Pariisis näitus, Impressioon tõusev päike. Saab alguse maalikunstist Impressioon-mulje Oluliseks valgus ja vari Kujutavas kunstis värvitaju Muusikas kõlavärve, tämbreid, otsitakse uusi pillivärve, harf, alt, puupuhpillid, vibrafon Meloodia kaotab tähtsuse harmoonia ees F.Tuglas- Kirjanduses(Eestis) Ainstaini relatiivsuse teooria Marice Ravel isapoolt prantslane, emapoolt bask, palju hispaaniale iseloomuliku Golero-eriline lugu Claude Debussy: Fauni pärastlõuna on llnud uue klaverimängustiili Suurim teos ,, Pelleas ja Melisande" Tuntud kammermuusikas
TUNNETUSTEOORIA EKSAM 1. Tunnetusteooria põhimõisted ( teadmine, teadmise tüübid ja vormid, ratsionaalne, empiiriline, apriori,aposteriori, intuitsioon, introspektsioon jt ) Episteme ja doxa Episteme - teadmine, teadus. Doxa - arvamus, uskumus Teadmine ja põhjuslikkus Teadmine on kaasajal peamiselt põhjuslike seoste kindlakstegemine asjade vahel. Öelda "ma tean" tähendabki peamiselt seda, et tean põhjus - tagajärg seost. Samas ei ole põhjuslikkuse probleemil ka kaasajal lõplikku lahendust. A priori ja A posteriori Vastavalt "enne kogemust" ja "kogemuse põhjal" ehk pärast kogemust. Ratsionalistid väidavad aprioorse teadmise olemasolu, st sünnipärast teadmist. Aposterioorne teadmine on sisuliselt empiiriline teadmine, st kogemusele toetuv teadmine (kr. empereia - kogemus, vaatlus) . Kontseptid ja propositsioonid Kontsept ol...
millest see sõltub? riigis kasutatakse. Erinevad maad tajuvad/eristavad häälikuid erinevalt. Täiskasvanud on omandanud oma keele häälikusüsteemi ja eristavad eelkõige just antud süsteemi häälikuid. Keelelise relatiivsuse idee: Keel kujundab mõtlemist. Tugev versioon: Milles seisneb Sapir-Worfi hüpotees? Keel määrab mõtlemise. Nõrk versioon: Keel mõjutab kognitiivseid protsesse 1) kõneliigutuste regulatsioon 2) kuulmisanalüsaator 3) nägemisanalüsaator
Erinevate keelte kirjeldused (14.-16. saj) Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkimine o Grimmi(de) seadus 1822 gooti f t h fotus taihun ladina p d c(k) pedis decem kreeka p d k podos deka sanskrit p d s padas dasa indoeuroopa algkeele b,d,g vanagerm. p,t,k indoeuroopa algkeele p,t,k vanagerm. f,,h Wilhelm von Humboldt 1767-1835 o Keelefilosoofia hilisem keelelise relatiivsuse hüpotees Keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend. Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus. o Keelte tüpoloogiline liigitus isoleeriv; aglutineeriv; flekteeriv; polüsünteetiline Noorgrammatikud 19. saj viimane veerand o Keelemuutuste põhjused o Absoluutsed häälikuseadused, mis kehtivad teatud aja o Analoogia mõju o Laenamine
kui palju on ta tegelikult koolis õppinud, mitte sellest kas tal on diplom kooli lõpetamise kohta või ei ole. Milline neist printsiipidest ei ole osa Max Weberi bürokraatia mudelist? Bürokraate edutatakse nii kaua, kui nad oma töökohustustega toime ei tule. Mitmed sotsioloogid on väitnud, et religioon on ühiskonna jaoks vajalik. Millist paradigmat selline väide esindab? Konfliktiparadigma. Milline järgmistest väidetest kinnitab kõige paremini lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi? Sama mõtte tõlkimine ühest keelest teise on tihti väga keeruline. Mis v.ö selle põhjuseks, et vaesemate ühiskonnakihtide esindajad sooritavad kõige rohkem kuritegusid? Vaestel pole muud võimalust elatusvahendite hankimiseks kui kuritegevus. Vaeste piirkondades üles kasvavatel noortel on rohkem kuritegelikke eeskujusid. (Ehk nii a kui c võivad olla õiged) Mobiilsustabel: Millist mobiilsuse tüüpi kujutab tabel? Põlvkondade vahelist. Kas tabeli järgi toimub
Renessanssi kirjandus. Renessanss oli tugevalt seotud antiigiga. Algselt kasutati terminit vaid üksikute nähtuste iseloomustamiseks, kuid mingil hetkel võeti see kasutusele üldtermina, et eristada uut ajastut vanast keskajast. Terminit hakkasid esimesena kasutama humanistid. 13.-16. sajand. See algas Itaaliast, seal levis see varem kui mujal. Üldse ei ole renessanss kõikjal samal ajal olnud. Danté't võib pidada ka juba renessanssi kirjanikuks, kuid tegelikult on ta ülemineku-ajastu kirjanik, Itaalias lõppes renessanss samuti varem kui mujal. Inglismaal, kuninganna Elisabethi valitsusajal levis renessanss alles 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses. Saksamaa ja Itaalia renessanss on väga erinevad – Itaalias oli see lopsakas, ülevoolavalt dekadentlik, Saksamaal ja Madalmaades range, minimalistlik. Mainitakse Karolingide renessanssi 9. sajandil, räägitakse 12. sajandi renessanssist Prantsusmaal. Reness...
.................................................................................................. 25 3 LOOGIKA, KEEL JA MÕTLEMINE...................................................................................27 3.1 Mis on loogika................................................................................................................ 27 3.2 Keele põhifunktsioonid. Keel ja kõne.............................................................................29 3.3 Keelelise relatiivsuse hüpotees ...................................................................................... 31 4 LASTE MÕTLEMINE.......................................................................................................... 36 4.1 Beebide ja väikelaste mõtlemine.....................................................................................36 4.2 Lapse mõtlemise arenemine............................................................................................39 4
Elulugu Albert Einstein (14. märts 1879 18. aprill 1955) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Sveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks. Juba noorelt hakkas Einstein arvama, et Newtoni seadustest ei piisa klassikalise mehaanika seaduste ühendamiseks elektromagnetvälja seadustega. Selline seisukoht viis ta lõpuks erirelatiivsusteooria väljatöötamisele. Seejärel taipas ta, et relatiivsuse põhimõtet saab laiendada gravitatsiooniväljale, ja seejärel avaldas ta 1916 üldrelatiivsusteooria. Ta jätkas tööd statistilise mehaanika ja kvantmehaanika alal, mis viis ta osakeste teooria ja Browni liikumise selgitamiseni. Ta uuris ka valguse soojuslikke omadusi ja pani aluse footonite teooriale. 1917 rakendas ta üldrelatiivsusteooriat kogu universumi mudelile tervikuna. Oma saavutuste tõttu nimetatakse Einsteini vahel kogu kaasaegse füüsika isaks. Ta on 20.
leksikaalse vormi. • Keel on abstraktne võime inimteadvuses, mis suudab luua lõputu hulga üksusi. • Keelevõime on omane inimesele kui liigile, kuid igal keelel on oma iseloom. • Igas keeles elab tema ajalugu. • Erinevad keeled sobivad erineval määral abstraktseks mõtlemiseks, kõige arenenum on sanskrit. • Erinevad keeled põhjustavad erineva maailmavaate → Sapiri ja Whorfi keelelise relatiivsuse hüpotees 20. saj. • Alles 19. saj eristas tüpoloogia ja etümoloogia omavahel. • Kõige tuntum on Humboldti jaotus isoleerivateks, aglutineerivateks ja flekteerivateks keelteks, kuid sama tüüpi jaotust on ka teistel 19. saj keeleteadlastel. Keele arengut nähti isoleeriv → aglutineeriv → flekteeriv (nagu kreeka, ladina, sanskrit) 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri käsitluses. TERMIN: Schleicher- saksa keeleteadlane August Schleicher 1821-68
Aine: Tõlketeooria alused Semester: Sügis 2008 Autorid: Aleksandra Dergatsova Anna Siskova Sergei Zjuganov Anna Pirk Maria Komarova TEADUS JA KEELETEADUS Benjamin Lee Whorf Benjamin Lee Whorf (1897 -1941) oli Ameerika keeleteadlane. Algselt inseneriharidusega Whorf töötas tulekahjukindlustuse alal ning tegeles kultuurantropoloogia ja lingvistikaga hobidena. 1931. aastal astus ta Yale'i ülikooli keeleteadust...
16. Eetika eksp.: privaatsus,vabatahtlik,informirovanie,bezvrednost. 17. Positiivne korrelatsioon-ühe muutuja suurenedes suureneb ka teine 18. Korrelatsiooni puudumine-puudub igasugune nii positiivne kui negatiivne seos 19. Negatiivne korrelatsioon- ühe muutuja suurenedes teine väheneb. 20. Testi omadused:reliaablus e usaldusväärsus,valiidsus e kehtivus. 21. Keele kaks aspekti:retseptiivne(keeleoskus),ekspressiivne(keelekasutus). 22. Keelelise relatiivsuse hüpotees(e Saripi-Whorfi hüpotees)-inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest,missugust keelt ta räägib. 23. Kinnitus on iga stiimul,mis suurendab tõenäosust.et eelnev käitumine ilmneb jälle. 24. Positiivne kinnitus on keskkonda lisatud stiimul,mis kutsub esile varasemate reaktsioonide suurenemise 25. Negatiivne kinnitus on stiimul, mille kõrvaldamine on kinnistav 26
tugevad Pānini mõjud. - Keele kohta (üldse inimtegevuse kohta) saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. - Keelelise vormi tähendus on situatsioon, mille ajal öeldakse, ja reaktsioon, mille esile kutsub. - Keelt peab keeleteadlane vaatlema nagu mis tahes muu teadlane oma uurimisobjekti: impersonaalselt, täpselt, ütlemata midagi, mida materjal ei näita. - Distributsiooni käsitlus. 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel. Boas, Sapir, Whorf. Boas: pani 20. saj algul aluse Ameerika empiirilisele antropoloogiale. Boasi järgi väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest. Sealjuures pidas Boas kõiki inimesi potentsiaalselt võrdseteks ja seost keele ja mõtlemise vahel ühesuunaliseks: keel väljendab teatud osi mõttest, kuid ei määra mõtlemist. • Iga keelt tuleb uurida vastavalt selle enda loogikale, mitte lähtudes IE keeleteadusest.
· Miks täiskasvanud oma kõnet lastega rääkides muudavad? · Hoidekeeles räägitakse aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lihtsustatakse lausestruktuuri, lausung on lühem, pausid on pikemad ja sagedasemad Asjad, mis on siin ja praegu Positiivsete emotsioonide väljendamine (hellitusnimed) · Laps eelistab sellist juttu kuulata · Keel, mida lapsega rääkides kasutada, peab olema veidi keerulisem kui lapse enda oma Keel ja mõtlemine · Keelelise relatiivsuse oletus (Sapiri-Whorfi hüpotees) inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb Lingvistiline determinism (keele eripärad määravad meie mõtlemise, mälu ja taju) Lingvistiline relatiivsus (eri keeled kaardistavad maailma erinevalt) Keeleline relatiivsus · Erinev grammatiline struktuur tingib ka erineva arusaama maailmast · Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub (tuul on
Hästi on tuntud ka Jakobsoni vene käänete analüüs. Praha koolkonnast veel markeerituse teooria, teema/reema jm. Ajaloolisele keeleteadusele mõjus foneemiteooria oluliselt: eraldiseisvate häälikute muutuse asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. Euroopas ilmus mitmeid puhtsünkroonilisi keeleteaduse põhiteoseid, näit Jespersen Language, Hjelmslev, Bühler Sprachtheorie. Tekkis ka filosoofide ja loogikute huvi keele vastu. 7. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel (Boas, Sapir, Whorf). Taust: 19. sajandil alustati uurimisreise kaugete maade ja kultuuride juurde. Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond strukturalistid Roman Jakobson. Anders Johan Sjögren (1792-1855) - Vene tsaarilt saadud rahaga tegi aastatel 1824-1829 üle 10 000 km pikkuse uurimisreisi marsruudil Karjala-Lapimaa-Põhja-Venemaa-Koola poolsaar- Arhangelsk-Mezen-Perm-Kaasan-Sankt-Peterburg. Castrén oli 1840
14. Miks on oluline loovvõime? 15. Mis on kognitiivne neuroloogia? Kuidas see teadmine mõjutab õpetaja tööd? 16. Milline on biheivioristlike - ja kognitiivsete õppimisteooriate erinevus? 17. Mida nimetatakse metakognitsiooniks? 18. Kuidas saab metakognitiivset võimet arendada? Milline on selle mõju õppimisele? 19. Kuidas mõjutasid kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate arengut Saksa getaltpsühholoogid? 20. Milline on keelelise relatiivsuse hüpotees? 21. Milline on L. Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus? ALLIKAD Butterworth, G., Harris, M. (2002). Arengupsühholoogia alused. Tartu Ülikooli Kirjastus Bachmann, T., Maruste, R.(2003). Psühholoogia alused. Fisher, R.(2004). Õpetame lapsi õppima. Tartu: AS Atlex. Fisher, R.(2005). Õpetame lapsi mõtlema. Tartu: AS Atlex. Gopnik, A., Meltzoff, A., Kuhl, P. (2003). Kuidas beebid mõtlevad. Uurimus lapsepõlvest. Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus.
* Keel on pakend mõtetele. Erinevates keeltes kõnelevad inimesed tajuvad maailma erinevalt. Tajuvuse põhjuseks on keeleline erinevus. - Erinevad keeled võivad sisaldada väga erinevaid ettekujutusi reaalsuse struktuurist (W. Humboldt arvas, et iga rahva keeles peitub oma maailmavaade) - Whorfi arusaam keele ja mõtlemise seosest on väljendatav kahe teesina: * Erinevates keeltes kõnelevad inimgrupid tajuvad maailma erinevalt. (Seda nim ka keelelise relatiivsuse hüpoteesiks.) * Tajumisviiside erinevuse põhjuseks antud juhul on just keeleline erinevus. (Seda väidet nim keelelise determinismi hüpoteesiks.) - Kas eelnimetatud arusaamad ka paika peavad ei ole veel ühese vastuseni jõutud. 14. Mis on K. propperi "kolmas maailm"? Kolmandasse maailma kuuluvad teoreetilised süsteemid, probleemid ja probleemsituatsioonid, kriitilised arutlused, disskusioonide seisundid, ajakirjade, raamatute sisu
tüübist: 1) teadmine kirjelduse kaudu (analüütiline): Analüütilised tõed on niisugused, mis on tõesed üksnes neis sisalduvate sõnade tähenduste tõttu (nt kolmnurgal on 3 nurka) 2) teadmine kogemuse kaudu (sünteetiline): pärisnimed ja omaduste nimed, rangelt loogilises mõttes ka asesõnad see, too (nt mõned kolmnurgad on täisnurksed) Lingvistilise relatiivsuse hüpotees ehk Sapir-Whorfi hüpotees: Lingvistiline determinism (keel määrab ära mõtlemise) ja lingvistiline relatiivsus (erinevused keeles vastavad erinevusele mõtlemises) Edward Sapir -- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Me jagame maailma vastavalt jaotustele oma keeles. Benjamin Lee Whorf keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumisele.
Peavalud jne. Inimene hakkab siis tegelema shamaanimisega, et saada terveks. See on tihti viimane ja ainus tee saavutada tasakaal. Tihti võib haigus tagasi tulla, kui jäetakse shamaanimine hooletusse. Sageli õpib noefuut vanematelt shamaanidelt, kuidas haigusega toime tulla, end selles kontrollima (näiteks husteerias), teraapiat. *26.USA etnolingvistid Benjamin Lee Whorf ja Edward Sapir püstitasid hüpoteesi (keelelise relatiivsuse teooria), mille kohaselt: Keelemudelite ja kultuurinormide vahel on seosed. Sapir: "Reaalne maailm luuakse suurel määral alateadvuslikult antud inimgrupi keelenormide põhjal... Me näeme, kuuleme ja võtame vastu nii või teisiti uhtesid või teisi nähtusi peamiselt sellepärast, et meie uhiskonna keelenormid näevad ette nii- või teistsuguse väljendusvormi." *29:Millist nähtust tähistab melaneesia big- man süsteem?: Üks auahne mees kindlustab oma sugulaste
(konventsionaalselt): sõna pole enamasti objektiga millegi poolest "sarnane", see et näiteks sõna "lill" tähistab just sellist objekti nagu ta tähistab tuleb sellest, et inimesed on nii kokku leppinud, mitte sellest, et sõna "lill" on lillega millegi poolest sarnane. - keel on generatiivne: lõplikust hulgast sõnadest võib moodustada (genereerida) lõpmatu hulga lauseid. Keel ja mõtlemine Edward Sapir & Benjamin Lee Worf lingvistilise relatiivsuse hüpotees. Inimese emakeel mõjutab olulisel määral seda, kuidas inimene maailma tajub ja sellest mõtleb. Erinevate keelte rääkijad elavad erinevates maailmades. Näiteks Hopi indiaanlaste keeles pole spetsiaalseid grammatilisi vahendeid mineviku, oleviku ja 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse
esituses". Kui Chomsky arvas, et esitus ei kuulu lingvistika uurimisvaldkonda, ("juhul, kui lingvistika tahab olla tõsine teadus"), siis tänapäeva kõneetnograafia peab just seda poolt eriti oluliseks. Dell Hymesi järgi ei erine eri keeli kõnelevate inimeste keeleline teadvus niivõrd selle poolest, kuidas on maailm mingis keeles kategoriseeritud (nagu on arvatud klassikalises keelelise relatiivsuse ehk nn Sapir-Whorfi hüpoteesis, vaid pigem selle poolest, kuidas on keel kasutusel igapäevaelus. Sapiri ja Whorfi tüüpi keeleline relatiivsus grammatika ja sõnavara tasandil on sekundaarne ja baseerub primaarsel sotsiolingvistilisel relatiivsusel. Keele kategoriseerivat funktsiooni ei saa eristada kommunikatiivsest, viimane sisaldab esimest, mis on eriti selgelt näha juhtudel, kui eri kasutuskontekstide jaoks on olemas erinevad viisid kategoriseerida
subjektivism Veateooria John Mackie (1917-1981): Moraaliotsustused ei ole reaalselt olemasolevad väärtused. Kõik moraaliotsustused on väärad. Mackie on antirealist – moraaliotsustustel ei ole tõeväärtust. Moraaliotsustused ei vasta maailma kohta käivatele faktidele. (Realistid väidavad, et moraaliotsustustel on tõeväärtus.) 7 Mackie argumendid, et miks nii: 1. Relatiivsuse argument: e. suhtelisus Moraalinormid on tihti eri kultuurides erinevad. Mõned kultuuri normid on ekslikud.Moraal on järelikult mitmekesine e. suhteline 2. Veidruse argument: Kui moraali faktid ja väärtused oleksid olemas, siis oleks need veidrad objektid. Nende adumiseks peaks meil olema eriline võime, mida meil aga ei ole. Mackie: moraal on väljamõeldis, see on midagi, mida me leiutame, mitte ei leia eest. Mackie veateooria kriitika:
vahele panduda väljendab, et võõras ära tule, mitte tooli. pragmaatika. ehk determinatsioon ( ) Sõltumatus ehk konstellatsioon ( ; ) Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi osa. Kogu universum on Süntaktika- küsib, kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste c) Ameerika strukturalism; keele relatiivsuse hüpotees tõlgendatav kui märkide kogum. märkidega jadasid. Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega. On N. Chomsky- Lõi generativismi 1975 ja matemaatilised keeletea Semiootika ajalugu ja tähtsamad koolkonnad osa matemaatilisest lingvistikast. Z. Harris- viimane suur ameerika strukturalist.
suurel määral vigane. Kuidas meie mõtlemist siis ravida? John Mackie (1917-1981): Moraaliotsustused ei ole reaalselt olemasolevad väärtused. Kõik moraaliotsustused on väärad. Mackie on antirealist moraaliotsustustel (faktidel) ei ole tõeväärtust. Moraaliotsustused ei vasta maailma kohta käivatele faktidele. Pole olemas moraalitõdesid ja me eksime, kui arvame, et on. (Realistid väidavad, et moraaliotsustustel on tõeväärtus.) Mackie argumendid, et miks nii: 1. Relatiivsuse argument: e. suhtelisus Moraalinormid on tihti eri kultuurides erinevad. Mõned kultuuri normid on ekslikud. Moraal on järelikult mitmekesine e. suhteline 2. Veidruse argument: Kui moraali faktid ja väärtused oleksid olemas, siis oleks need veidrad objektid. Nende adumiseks peaks meil olema eriline võime, mida meil aga ei ole. Mackie: moraal on väljamõeldis, see on midagi, mida me leiutame, mitte ei leia eest. Mackie veateooria kriitika:
Bloomfield: tugevad Pnini mõjud. Keele kohta (üldse inimtegevuse kohta) saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. Keelelise vormi tähendus on situatsioon, mille ajal öeldakse, ja reaktsioon, mille esile kutsub. Keelt peab keeleteadlane vaatlema nagu mis tahes muu teadlane oma uurimisobjekti: impersonaalselt, täpselt, ütlemata midagi, mida materjal ei näita. Distributsiooni käsitlus. 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel. Boas, Sapir, Whorf. Herder: igal keelel on oma vaimne individuaalsus. · Humboldt: iga keel omab ainult osa potentsiaalsest maailmataju tervikust (kõige rohkem võimalusi annavad fleksioonikeeled nagu kreeka, ladina ja sanskrit). Boas: pani 20. saj algul aluse Ameerika empiirilisele antropoloogiale. Boasi järgi väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest. Sealjuures pidas Boas kõiki inimesi potentsiaalselt
Duane Rumbaugh koos kolleegidega õpetas simpansi Lana lugema ja lauseid moodustama arvutipiltide abil üle100 sõna. Lana elas spetsiaalsel ruumis,kus kõiki eluks vajalikke sündmusi kontrollis arvuti. Jne Õpetatud on viipekeelt ka gorillale. Sai selgeks 375 sõna. Siiski ei jõua loomad kaugemale 1.5 2 aastase lapse keelelise arengu tasemest. 23) Milles seisneb Sapiri-Whorfi hüpoteesi? Millised tõendid seda toetavad ja millised räägivad selle vastu? See on keelelise relatiivsuse oletus inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb. Näiteks indiaani keeles ei ole kahte eraldi sõna tuul ja puhub. Neil on lihtsalt tegusõna tuulepuhumine. Seega eesti ja teistes meile tuttavates keeltes on niisugune ettekujutus, et tuul on selline asi,mis vahest puhub ja vahest ei puhu. Seevastu indiaani keeltes on loodusjõudude kujutamine täpsem, sest ei ole olemas tuult, mis ei puhuks.
" J. Lock. Sõna on... sekundaarne sisetaju, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest lähtuvaid tajuimpulsse esinevad pidevalt üksteisega koos. Pragmatism J. Devey Human Nature and Conduct. Sõna tähendus on tegevus harjutuste komplekt. Luua idee ei ole midagi muud, kui kõik need võimalused, kuidas inimene võib selle eseme suhtes käituda. Z. Wittgenstein arvas ka mõndagi. Keele relatiivsuse hüõptees Humboldt Keel on aktiivne protsess, mille käigus projekteeritakse eraldiseisu maailm. E. Sapir ja B. J. Whorf keele relatiivsuse hüpoteesi sõnastajad. Poliitikafilosoofia On valdkond, kus küsitakse: · Ühiskonna ja riigi olemuse ja mõtte kohta · Indiviidi ja riigi vahekorra kohta, riigile allumise mõtte ja mõttetuse kohta · Indiviidi poliitiliste õiguste kohta
välja kujuneda olukorras kus ema vastab vajadustele kui lapsel midagi vaja pole ja kui laps annab signaale, et tal on midagi vaja, siis ema ei reageeri. Kõige hullem mida ema saab teha on see, et ära hiilida nt lasteaias. Ema peaks ikkagi laskma näha lapsel, et lahkud, siis õpib oma emotsioone reguleerima muidu tekib ärev kiindumissuhe. Seetõttu võib laps kogu aeg olla valvel. Keel ja mõtlemine E.Sapir – B.Whorf – Sapiri–Whorfi hüpotees ehk keelelise relatiivsuse hüpotees ütleb, et inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb. Selle hüpoteesi pakkusid välja indiaani keeli uurides. Nad panid tähele, et maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab. On loodud mitmeid versioone, sh tugev (keel määrab) ja nõrk versioon (keel mõjutab ja suunab mõtlemisprotsesse). Keele seos on mõtlemise, teadmiste ja kogemuste omandamisega. Keele puuduse korral
millega seatakse kahtluse alla propaganda subjekti (PS) autoriteetsus. Apelleerib vastase varasematele vastupidistele väidetele.) Autoriteet on propaganda subjekti propagandasõnumit edastama volitanud kõrgem instants ( idee, valitseja, Jumal), kes oma volitusega on sõnumi edastajale andnud autoriteetsuse. Autoriteet on alati personifitseeritud. Autoriteedi nimel antakse vandetõotus. Autoriteeti eitab anarhism. Propagandasõjas kehtib autoriteedi relatiivsuse printsiip. AUTORITEEDI RELATIIVSUS on propagandasõja printsiip, mille kohaselt igast autoriteedist leidub ikka ning alati veel üks suurem autoriteet. Se järeldub asjaolust, et ka autoriteedi autoriteetsus peab olema kelleltki saadud.AUTORITAARSUS- on autoriteedi vaidlustamatu ilming AUTORIKUJUND on publiku personifitseeritud kontsept propaganda subjektist. See kontsept võib personifitseeruda kaheti: 1 kollektiivina (ametiühing)
Hästi on tuntud ka Jakobsoni vene käänete analüüs. Praha koolkonnast veel markeerituse teooria, teema/reema jm. Ajaloolisele keeleteadusele mõjus foneemiteooria oluliselt: eraldiseisvate häälikute muutuse asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. Euroopas ilmus mitmeid puhtsünkroonilisi keeleteaduse põhiteoseid, näit Jespersen Language, Hjelmslev, Bühler Sprachtheorie. Tekkis ka filosoofide ja loogikute huvi keele vastu. 7. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel (Boas, Sapir, Whorf). Taust: 19. sajandil alustati uurimisreise kaugete maade ja kultuuride juurde. Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond strukturalistid Roman Jakobson. Anders Johan Sjögren (1792-1855) - Vene tsaarilt saadud rahaga tegi aastatel 1824-1829 üle 10 000 km pikkuse uurimisreisi marsruudil Karjala-Lapimaa- Põhja-Venemaa-Koola poolsaar-Arhangelsk-Mezen-Perm-Kaasan-Sankt-Peterburg. Castrén oli 1840
Tähtsaim normisüsteem on igapäevases elus kasutatav suuline keel. Normid on teadvustamata käitumisjuhised. Normi rikkumisel on vastavad tagajärjed (nt keelelise normi rikkumise puhul ei saada sõnumist aru). Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavarade ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Sapiri ja Whorfi keelelise relatiivsuse hüpoteesi järgi määravad esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Reaalsem on hüpoteesi nõrgem variant, mille järgi esimene keel küll teatud määral mõjutab ja suunab meie taju (meeli) ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Keelekollektiivile olulised kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse, see avaldub
• Grimmi(de) seadus 1822 gooti f t h fotus taihun ladina p d c(k) pedis decem kreeka p d k podos deka sanskrit p d s padas dasa indoeuroopa algkeele b,d,g vanagerm. p,t,k indoeuroopa algkeele p,t,k vanagerm. f,,h Wilhelm von Humboldt 1767-1835 Raamatus “Jaava saare Kaavi keelest” 1836-39 1. Keelefilosoofia à hilisem keelelise relatiivsuse hüpotees Keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend. Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus. 2. Keelte tüpoloogiline liigitus – isoleeriv; – aglutineeriv; – flekteeriv; – polüsünteetiline Noorgrammatikud – 19. saj viimane veerand Keelemuutuste põhjused: 1. Absoluutsed häälikuseadused, mis kehtivad teatud aja 2. Analoogia mõju 3. Laenamine
emakeelsete kõnelejate vanus; keele edasiandmine järgmisele põlvkonnale; millised funktsioonid on sel keelel keskkonnas, kus seda räägitakse. 5) Küsimusele, miks keelte suremine üldse tähelepanu peaks pälvima, on üldiselt kaks vastust. Esiteks arvatakse, et igas keeles on ainulaadseid omadusi ja iga keele kadumine on seetõttu samm kaugemale universaalsetest tõdedest keele kohta. Teiseks leitakse Sapiri-Whorfi keelelise relatiivsuse hüpoteesi vaimus, et kuna iga keel on unikaalne, on igas keeles unikaalsed vahendid maailmakogemuse ja teadmiste väljendamiseks ning seetõttu on iga keele häving ühe maailmamõistmise viisi kadumine. (Sapiri-Whorfi hüpotees ehk keelelise relatiivsuse hüpotees ütleb, et inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb.) 6) Ohustatud keelte üle peab arvet ka UNESCO. Nemad lähtuvad keelte koguarvust 6000,
sõnumist aru). Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Tavalisemad sõnad toovad endaga kaasa primitiiv- ontoloogia (viis jagada nii välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreeritavateks asjadeks, olenditeks ja tegevusteks jm) E. Sapir, B. Lee Whorf keelelise relatiivsuse hüpotees. Esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika määravad indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. <- see on hüpoteesi tugev variant. Reaalsem on hüpoteesi nõrgem variant -> esimene keel mõjutab ja suunab meie meeli ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Oma mõju on ka mittekeelelistel võimetel ja kogemustel. Kultuur hõlmab peaaegu kõike, mis on omandatud või õpitud ja mida saab sümbolite kaudu
puudub üks kõikidele ühine joon, kuid kokku on pereliikmed omavahel sarnased. Filosoofiast pärinev Wittgensteini idee perekondlikust sarnasusest on üheks kaudseks teoreetiliseks aluseks kognitiivse semantika tekkele Morris Weitz sai tuntuks väitega, et kunsti ei ole võimalik defineerida, sest kunstiks nimetatakse nähtusi, mille vahel on perekondlik sarnasus Ludwig Wittgensteini mõttes. • Sapir-whorffi hüpotees ehk keelelise relatiivsuse hüpotees ütleb, et inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, millist keelt ta kõneleb. Ühesõnaga meie keel määrab selle kuidas me mõtleme. On tugev versioon, kus keel määrab ning nõrk versioon, kus keel mõjutab ja suunab mõtlemisprotsesse. • Ideoloogia marxistlikus kontekstis- Sotsiaaldemokraatlike parteide tegeuvs riikides, millele on iseloomulik suurem tähelepanu sotsiaalprobleemidele, ametiühingutele jne.
tootmissuhete peegeldus. C.) Kapitalismi areng on olulisel määral mõjutatud sellest, kui eetiliselt me suhtume keskkonda. D.) Majanduslik tegevus on mõjutatud kultuurilistest teguritest. E.) Usklikud inimesed on majanduslikus tegevuses edukamad kui ilmalikud inimesed. 1p. Mida väidab Whorf’i hüpotees (tuntud ka kui Sapir-Whorf’i hüpotees)? A.) Kultuurilise relatiivsuse tees: kui kultuuriliste tõekspidamiste erinevus mõjutab käitumist B.) Ühiskonda suudab kõige objektiivsemalt analüüsida kõrvalseisja C.) Keele kategooriad ja struktuur mõjutab seda, kuidas me maailma tajume D.) Kultuuri mõistmiseks tuleb uurijal selles vähemalt 1-1,5 a elada E.) Rahvuste tekkimine on sotsiaalsete ja ajalooliste protsesside tulemus 1p. Kes neist sotsioloogidest tõi religiooni uurimisel kasutusele mõistepaari
teistmoodi. Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Kujutamine tähendab siinkohal eelkõige seda, et tavalisemad sõnad toovad endaga kaasa primitiivontoloogia, st viisi jagada välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreerivateks asjadeks, sisemisteks kujutlusteks. Keelelise relatiivsuse hüpoteesi järgi määravad esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Selle järgi peaksid eri keeli kõnelevad inimesed nägema ja tunnetama maailma viisil, mille määravad nende esimese keele omadused. Tänapäeval on rohkem pooldajaid hüpoteesi nõrgemal variandil. Selle kohaselt esimene keel küll mõjutab ja suunab meie taju ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda
koloniseerima Lewis Henry Morgan – teine idee edasiarendaja Franz Boas – historism e ajaloolis-kriitiline koolkond e partikularism e Franz Boase koolkond. Evolutsionismi vastu võitlemine, selget teooriat endal ei olnud. Boas hakkas tugitoolitarku kritiseerima, et pole vaja välja mõelda, vaid reaalselt kohale minna ja uurida. See oli toona väga uus idee, et küsida põlisrahva käest midagi. Pidi rohkem uurima, mida see kultuur endast kujutab ja kuidas areneb. Lingvistide relatiivsuse hüpotees e Boas-Sapir-Whorfi hüpotees, mille mõte seisneb selles, et mingi rahva maailmatunnetus ja taju on sõltuvuses nende keeleterminoloogiaga. Difusionism – koolkond, mis oli pärast evutsionilistliku, mis püüdis välja pakkuda suuri seletusi kultuuri arengule kogu maailmas, ühe teooria raames. Idee on see, et kultuurinähtused levivad ühest ühiskonnast teise. Mitte nagu evolutsionismis, et kultuur areneb ühest faasist teise, vaid see, et kultuuride muutumise põhine
Nõrgad suhted on töö otsimisel paremad, sest tugevad suhted ei anna meile uut infot. 50. Alfred Lewis Kroeber kultuur on superorganism seda ei saa taandada inimese ega looduskeskkonna omadustele. Sellel on oma arenguloogika. 51. Marvin Harris, Julian Steward kultuurimaterialism e kultuuriökoloogia uurib, kuidas ühiskond kohandub looduskeskkonnaga, kus nad asuvad. Geograafiline determinism 52. Edward Sapir ja Benjamin Lee Worf lingvistilise relatiivsuse hüpotees. Inimese emakeel mõjutab oluliselt seda, kuidas ta maailma tajub ja kuidas ta sellest mõtleb. Erineva emakeelega inimesed elavad erinevates maailmades. 53. Michel Foucault ajalooline diskursusanalüüs. Kuidas teemasid kajastatakse, millised arusaamad muutuvad üldlevinuks, millised kaovad. Võim on üldisem nähtus kui vaid käsu pealesurumine või sellele allumine. Võimule allutakse ka siis, kui käsku täidetakse kui ka hakatakse vastu
Normi rikkumisel on vastavad tagajärjed, see põhjustab sanktsioone. Loomulikud keeled on normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Primitiivontoloogia viis jagada nii välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreerivateks asjadeks, olenditeks ja tegevusteks, sisemisteks kujutlusteks, illusioonideks jne. Keelelise relatiivsuse hüpotees Edward Sapiri ja B. Lee Whorf. Selle teooria nõrgem variant on reaalsem esimene keel küll teatud määral mõjutab ja suunab meie taju (meeli) ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Soome ja Rootsi keel nende lähedus on mõjutanud keelte hääldamist, süntaksit ja isegi sõnavara. Siiski on keeled endistviisi erineva struktuuri ning sõnavaraga. Keelekollektiivile kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse, see avaldub iseseisvate sõnade või
Animistlik teooria ei vasta faktidele. Me kõik olime kunagi metsikud, aga tsiviliseerimise käigus on inimesed muutunud moodsaks. L.H. Morgani kultuuri evolutsioon ja selle etapid: · Metsik korilased, kütid · Barbaarne põllumajandus · Tsiviliseeritud kirjaoskus Kõik kultuurid läbivad etappe. Sellele aga vastandub Boas, kes väidab, et iga kultuur on omaette üksus ja üks kultuur ei saa olla teisest arenenum kultuur. Relatiivsuse põhimõte. Antropoloogia (käsitleb inimesi) vs etnoloogia (käsitleb eksootilisi rahvaid) ; keel ja kultuur (ei saa öelda, et üks keel on teisest arenenum ; keel ja kultuur on lahutamatud osad) Aprioorne vs aposterioorne grammatika 1. on kogu keeleteadmised; 2. Grammatika, mis tuleb kogemustest. Ameerika strukturalismi rajajad on: · Edward Sapir (1884-1939) ,,Language: An introduction ..." · Leonhard Bloomfield ,,Language" Sapiri nimetati juba eluajal geeniuseks
Keel on hierarhiline süsteem, mille peamisteks baaselementideks on (1)sümbol- tähendust omavad sõna, mis kogumis moodustavad sõnavara ja (2)reeglite kogum nende sümbolite kombineerimiseks süsteemseks kasutamiseks (grammatika). Algelemendiks on kindla kvaliteediga kuuldav heli (foneem- konkreetsed keele kasutajad mõistavad ja tajus eristavad teatud kindlad elementaarsed helikujundid...leiab aset 1.-3. eluaasta jooksul). Foneemide kombinatsioon annab morfeemi. ...... Lingvistilise relatiivsuse ideede propageeriva Sapir-Whorfi hüpotees- iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Erikeelt nimetatakse ka argooks või slängiks. Kõne on reflektoorne, mille regulatsioon toimub infokanali koostoimes. Need on kõneliigutuste regulatsioon, kuulmisanalüsaator ja nägemisanalüsaator. Nende tegevust kordineerivad ajukoore spetsiaalsed kõnekeskused- kõne helilise külje, kõne sisu/tähenduse, lugemise ja kirjutamise eest vastutavad keskused
Fayette (Printsess de Clèves), La Rochefoucauld (MKL) Küpse baroki – XVII saj 2. poole tunnusteks oli allegoorilisuse ja sümbolismi laienemine. Gracian: Hispaania moraalifilosoof. Kirjutas lisaks esseedele ka mahuka allegoorilise romaani „Criticon“. Sümbolid romaanis on teadlikult rõhutatud. Nõuab inimestelt kultuuri ja enesetäiustamist. „Käsioraakel“ – filosoofiliste miniatuuride kogu. Vaimukasse lausesse võetakse kokku mingi elutarkus või moraalne järeldus. Elu relatiivsuse tunnetamine, isiksuse loob kultuur. Rõhk enesevaatlusel. Võib vaadelda ka omapärase suhtlemispsühholoogia õpikuna. Bunyan: aktiivne puritaan. „Palveränduri teekond“: vastandlikult hispaania baroki keerulisele kujundlikkusele lihtne, rahvale arusaadav keel. Kõlbeline selgumine inimese hinges läbi palveränduri kokkupuudete erinevate tegevuspaikade. Värvikad tegelased. Puritaanina usuranguse pooldaja, jumaliku ettemääratluse tees.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
