Neoklassitsim,Ekspressionism, Avangardism,Impressionism (0)

Neoklassitsim e neobarokk.
17.-18- sajand iseloomulikud jooned tulevad tagasi, kogu muusikas lihtsustab nii vorm kui orkestratsioon , meloodiad on lühikesed, huviks on eluprotsessid üldse, inimene, kui tegutseja ja mõtleja, suur huvi Bachi muusika vastu, eelistatakse selget meloodilist joont selget kontuuri, geomeetrilised kujundid - kujutavas kunstis.
Igor Stravinski – 1882- 1971 , eitab tundemuusikat, eitab romantismi. 1910 aastal elab Pariisis ja Šveitsis.
Sergei Djagilev – ta on Vene ballettmeister , Stravinski kirjutab esimese balletti- Djagilevi tellimisel. 1910 valmib ballett „Tulilind“ 1913 „Püha kevad“ 1911 valmis „Petruska“, kasutab oma teostes palju folkloori ehk rahvamuusikat.
„Sõdurilugu“- üks tema tuntumaid ja huvitavamaid. 1927 valmib ooper - oratoorium „kuningas Oidipus “.
1951 valmib „Elupõletaja tähelend.“
Peale selle ka instrumentaalteoseid. Tal on terve tsükkel kassi hällilaule. 1937 saab Stravinski Nobeli heliloomingu preemia. Ta kirjutas kaardimängust balletti, mis pidi Euroopas viimaseks jääma. Asus elama Hollywoodi, kus elas oma surmani.
Ekspressionism .
20. sajandi esimestel kümnendikel hakatakse huvi tundma inimese sisemaailma vastu, inimese konflikt ümbritseva maailmaga , mäss ja jõetus.
Sigmund Freud – tema on loonud psühhoanalüüsi, äärmuslikud emotsioonid .
Kõige tuntum kujutavas kunstis – „ Karje“ Edward Manch.
Teater keskendub sellele, mida tegelased sisimas läbi elavad. „Reinhold“ Intensiivne ja farsiivne väljenduslaad. Tuntuim on Arnold Schönberg – muusikas autoditarkt- iseõppija. Lapsena õppis oma käel tšellot ja viiulit. Töötas pangas ja läks pankrotti, hakkas kabarees muusikuna mängima. 1933 emigreerus U.S.A-sse. Iseloomulik värvidemäng, teravajoonelised meloodiad, dissonantsid, äärmuslikud kontrastid .
Ta loomingu saab jagada 3 perioodi:

hilisromantiline periood . „Kolm väikest pala kammerorkestrile“ , „Gurrelaulud“ , „Kirgastunud öö“.

Atonaalne periood – s.t ei ole põhihelistikke, lõpetatuse ja kodutunnet ei teki , pooletunnine ooper „Ootus“ , melodraama „ Kuu – Pierrot “

Dodekafoonia- 12 tooni, 12. heliredel e helirida , s.t ükski noot ei kõla, kui eelmised 11 pole olnud , klaveripala „ Ser lancem e kõige aeglasem “
Pärast mitme stiili koosmõju kirjutab veel palju jutustajale, koorile ja orkestrile, üks tuntuim „Ellujääja Varssavist“ , „ Mooses jaTron“
Avangardism .
See ei ole ühetähenduslik stiilimõiste. Selle termini alla mahuvad mitmed kompositsiooni tehnikad, stiil algab 1960 otsingutest. Edasi on arendatud 12 toon tehnikat . Atonaalsus võlub kõiki heliloojaid. Kollaaž – törts Pärdi rahutut muusikat ja siis näiteks törts Bachi rahulikkust vahele 
Värvimuusika- A. Skrjabin – üks selle muusikaloojatest, Vene helilooja . Konkreetne heli ja konkreetset värvi aleatoorika - juhuslikkuse muusika .
John Cage – väidab, et vaikushetke pole kunagi. Tema teos „ Soolo häälele“
Graafilinemuusika - …. Pole midagi kirjas. Õpetaja ei seletanud selle kohta midagi.
Elektronmuusika - elektripillidega tehtav muusika
Konkreetne muusika- kino ja teatrikunstis kasutatakse. Ehk siis mittemuusikaliste helide taas esitus(uksepauk,meremühin)
Absurdikunst- nt tšellomängija veeretab ühe jalaga jalgpalli
Tin-tinnabuli – Arvo Pärdi stiil s.t. kellukestestiil, rõhutab kolm kõla helisid , lihtsustatud klaveripala“Aliinale“
Minimalism - heliloojad pöörduvad donaalse muusika ja meloodia poole, ka kordusi võib teha
Polüstilistika s.t. hästi palju stiile kuhjatakse kokku
Impressionism
1874a toimus Pariisis näitus, Impressioon tõusev päike.
Saab alguse maalikunstist
Impressioon-mulje
Oluliseks valgus ja vari
Kujutavas kunstis värvitaju
Muusikas kõlavärve, tämbreid, otsitakse uusi pillivärve, harf , alt, puupuhpillid, vibrafon
Meloodia kaotab tähtsuse harmoonia ees
F. Tuglas - Kirjanduses(Eestis)
Ainstaini relatiivsuse teooria
Marice Ravel isapoolt prantslane, emapoolt bask, palju hispaaniale iseloomuliku
Golero-eriline lugu
Claude Debussy: Fauni pärastlõuna on llnud uue klaverimängustiili
Suurim teos „ Pelleas ja Melisande“
Tuntud kammermuusikas