AIDS ja HIV (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

1

docx

AIDS ja HIV

antav HI-viirus (HIV - inimese immuunpuudulikkuse viirus). Kõige sagedasem on HIV-ga nakatumine seksuaalvahekorra kaudu või viirusekandja verega kokku puutudes. Viiruse teeb ohtlikuks see, et ta kasutab peremeesrakuna immuunsüsteemi reguleerimisega tegelevaid T-abistajarakke. Nende hävitamine nõrgestab teiste immuunrakkude talitlust, nii et organismi kogu immuunsus nõrgeneb. HI-viirus võib olla pikka aega puhkeolekus. Seetõttu võib HIV aastaid olla sümptomiteta. Selle saab vereprooviga kindlaks teha, sest esimestel kuudel pärast nakatumist hakkab keha tootma HI-viiruse vastaseid antikehi. Organismi kaitse ei pea ilma küllaldase hulga abistajarakkudeta kaua vastu ning inimene haigestud aidsi. Aidsihaiged surevad tavaliselt nakkushaigustesse, mida tervete inimeste immuunsüsteem tõrjuda suudaks. Näiteks on tavaline gripp aidsihaigele eluohtlik.

Bioloogia

1

txt

AIDS ja hepatiit

1) kaposi sarkoom-nahavhk, siirded tungivad kikidesse elunditesse 2)kopsupletikud, kopsukasvajad 3)meningiit-ajukelme pletik 4)entsefaliit-ajupletik 5)suukundidoos-seennakkus, mis moonutab suud, sgitoru ja magu (need elemendid muutuvad lillkapsa kujuliseks, neelamise takistatud) 6)tstomegaloviirus-phjustab pimedaks jmist, kahjustab maksa, kopse, kesknrvissteemi AIDS- omandatud imuunpuudulikuse sndroom. Haigus nrgestab inimese imuunssteemi- orga. ei suuda end kaidsta mitmesuguste haiguste vastu. AIDS on haiguste ja nakkuste kogum. HIV on AIDSi phjustav viirus. See rndab elusaid rakke, kasutades neid oma paljundajana Levik: *Sugulisel *vere kaudu *Emalt lootele *Vastsndinule snniajal *Ema rinnapiimast Tunnused: ilmnevad 1-2 aastat kuni 10-20 aastat peale HIVga nakatumist. Alates nakatumine hetkest vib anda viirust edasi teistele. *tursunud lmfislmed *Pidevad korduvad nakkused *Pidev kuiv kha *purpurpunased krgemad punnid *Kurnatus *laigud kehal *sagedane khulahtisus *jsemete tuimumine

Terviseõpetus

5

docx

Eesti ja hiv

Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Eesti ja HIV Sisukord Sissejuhatus Lehekülg 3 Mis on HIV- viirus? Lehekülg 4 Ühiskondliku soki piirimail Lehekülg 5 Töö noortega Lehekülg 6 Kokkuvõte Lehekülg 7 Kasutatud kirjandus Lehekülg 8 Lk. 2 Sissejuhatus Hea tervis on iga inimese olulisem vara

Perekonnaõpetus

3

odt

AIDS ja laps

Laps ja AIDS AIDS ei ole iseseisev haigus vaid see avaldub mitmesuguste nakkushaiguste või pahaloomuliste kasvajatena. AIDS on HIV nakkuse lõppfaas. HIV-nakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Seetõttu muutub inimese organism väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele. Mida tugevam on inimese organism, ning mida enam inimene hoolitseb oma tervise eest, seda suurema tõenäosusega võib vaatamata nakatumisele tema tervis päris hea olla. On väga oluline, et HIV-i nakatunud inimene pöörab tähelepanu tervislikele

Tervis

5

docx

Bakterid ja viirused

süstimine peremeesrakku 3. Genoomi tekkimine 4. DNA tootmine 5.Kapsiidi tootmine 6.Toodetakse kokku valmivad viirused ­ DNA, mida ümbritseb kapsiid 7. Peremeesrakk lõhkeb, vabanevad uued viirused 8. Rakk sureb · · Lüsogeenne tsükkel ­ Läheb üle millalgi lüütiliseks. 1.ja 2. Nakatumine, DNA sisestamine. 3.DNA liitub peremeesraku kromosoomiga 4.Jääb seisma, võib olla seal aastaid. Avaldub siis, kui läheb lüütiliseks. Nt herpesviirus, · HI-viirus e HIV põhjustab AIDS'i ­ retroviirus · Ameeriklaste kaudu Aafrikast · Bulgaaria/Rumeenia ­ HIV laste seas · Taimedel on omad viirused e rühmasisesed viirused. Putukatel on omad viirused. Viirused, mis levivad putukate abil on argoviirused(puukentsefaliit, malaaria). Lindudel omad. · TRANSDUKTSIOON ­ viiruse võime viia ühest rakust teise raku DNA'd · Viirushaiguse kulgemine ­ 1. Äge nakkus ­ rakkude surm (lüütiline tsükkel) 2.Peidetud nakkus

Bioloogia

36

pptx

Mikroorganismid ja viirused

Mikroorganismid ja viirused Ketlin Linnas Mikroorganismid Ehk mikroobid on väikseimad organismid,mis on nähtaval ainult mikroskoobiga. Neid võib leida nii eeltuumselt kui ka päristuumselt. Bakterid Bakterid on ühe rakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid. Eri bakteriliikide bakterid on erisuurustega 0,5-3µm. Suurim seni leitud bakter on 0,75mm Bakterite kuju Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks: Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsedbakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsed bakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Bakterite ehitus Bakteri rakus puudub tuum Bakterite paljunemine Bakterid paljunevad pooldumise teel Mõnel bakteril on tähendatud omapärast sugulist paljunemist, kus juures ühe bakte

Bioloogia

11

doc

HI-VIIRUS ja AIDS EESTIS

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP I Maris Pähn HI-VIIRUS ja AIDS EESTIS Iseseisev töö patoloogias Juhendaja: M.Kundla Tallinn 2008 2 SISUKORD 1. HI-VIIRUS.........................................................................................................................4 1.1.HI-viiruse struktuur ja paljumine.................................................................................4 1.2.HI-viiruse toime ja infektsiooni kulg.................................................................

Sisehaigused

3

docx

KT Viirused

Rinoviirused (RNA-genoomiga) ja adenoviirused (DNA-genoomiga) Hingamisteede põletikud Nina- ja kurguepiteeli põletik Piisknakkus Retroviirused T-rakuline leukeemia Verevähk Rinnapiimaga emalt lapsele, sugulisel teel, vee kaudu. HI-viirus AIDS e immuunpuudulikkus Seksuaalkontaktiga:vere kaudu, emalt lapsele, sünnitusel. Gripiviirus Palvik.. Valulikud silmad. Ülemiste Piisknakkus hingamisteede ärritus. Polioviirus e laste halvatus Selja- ja peaaju hallaine kahjustused. Kontakt- ja piisknakkus. Lyssaviirus e marutaud Peiteaeg 1-3 kuud

Bioloogia

Lisainfo

Märksõnad

Mõisted

Kommentaarid (0)