Peeter I reformid Venemaal * Peeter I suhtus halvasti munkadesse ja nunnadesse, kes tema arvates olid priileivasööjad. Ta püüdis piirata nende hulka sellega, et määras kindlaks iga kloostri asukate arvu ja keelas ümberasumise ühest kloostrist teise. * Valitseja paigutas kloostritesse elama haigeid, rauku ja kerjuseid, nõudes kloostritelt nende ülalpidamist. * Esialgu ilmutas Peeter I leebust ka vene vanausuliste suhtes ja lubas neil pidada oma jumalateenistusi. * Levitati kuuldusi, et tsaar on ära vahetatud ja et Peetri näol on maailma tulnud Antikristus. * Peeter I püüdis luua Venemaal koolide võrku. 1714.a anti käsk avada linnades arvutuskoole, piiskoppidelt nõuti kirikukoolide rajamist. * Peeter I eluajal suudetigi asutada 46 kirikukooli. * Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli lubatud kehaline karistamine. Palju vaeva nähti aabitsate ja õpikute väljaandmisel. * Esimeseks Ven...
2.Tööstusrevolutsioon-manufaktuuride asendamine masinatootmise ja vabrikutega.Peamiseks jõuallikaks James Watti poolt 1765.a konstrueeritud aurumasin. Sai alguse Inglismaalt 1760.ndatel. Tööstuspöörde tulemusena toimunud muutused valdkonniti: *ühiskonna struktuur: inimesed said tööd juurde, talupojad muutusid palgatöölisteks, rahvastik kasvas kiiremini(laastavate epideemiate taandumine, tervisehoiuolude paranemine,mis vähendas suremust), masinatootmine suurendas kaupade tootmist, turg muutus tähtsaks(muidugi oli konkurents ja inimesed pidid hakkama oma toodete kvaliteeti parandama, oli vaja ka palju toorainet),inglismaa hakkas kasutama sütt, tekkisid industriaalühiskonnad, paranesid tööliste elu ja töötingimused, soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ning moraalinorme, linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus rohkem inimesi, kiiresti kasvasid tööstuslinnad, tekkisid uued sotsiaal...
Napoleoni tähtsus euroopa ajaloos Minu arvates oli Napoleoni tähtsus euroopa ajaloos suur. Tema tegudel oli Euroopale suur mõju. Ilma Napoleonita poleks Euroopa praegu see mis ta on. Napoleoni tsiviilkoodeks on üks tähtsamatest reformidest euroopa jaoks, kuna selle mõju ulatub tänapäevani. See sisaldas näiteks isikuvabadust, ususvabadust ja inimeste võrdsust seaduste ees, ehk põhilisi inimõigusi tänapäeval. Tsiiviilkoodeks oli Euroopale suureks eeskujuks ning sellepärast see neid nii palju mõjutaski. Napoleon mõjutas Euroopat ka hariduse vallas.Tänu temale tekkis Euroopas riikliku koolikorraldusega riigid
Samas Mao eksperimentaalsete ebaõnnestunud sotsiaalpoliitiliste programmide nagu "Suur Hüpe" ja "Kultuurirevolutsioon" tagajärjel tekitati suurt kahju kultuurile, ühiskonnale ning majandusele. Näljahädade ja repressioonide tõttu hukkus miljoneid inimesi. Mao sotsiaalsete eksperimentide ja poliitiilise tegevuse tagajärjel 19491976 arvatakse hukkunud olevat 4070 miljonit inimest. Pärast Deng Xiaopingi saamist Hiina RV juhiks, peale Mao surma 1976ndal aastal, on suurem osa Mao reformidest hukka mõistetud ning Mao sotsiaalpoliitiline suund on hüljatud liberaalsemate ning pragmaatilisemate majanduspõhiste reformide kasuks. Vaatamata kriitikale on Mao Hiinas siiani veel väga populaarne. Tema saavutuste hulka arvatakse tasuta haridus ja tasuta arstiabi ning tagatud töö, vaesuse vähenemine, kirjaoskamatuse likvideerimine lühikese ajaga, keskmise eluea tõusmine ja rahvaarvu kasv.
Lugesin läbi Helga Tõnsoni raamatu "Traagikust naerva mõttetargani". Teos võtab sajale leheküljele kokku suure helilooja Giuseppe Verdi elu ja loomingu. Selge on see, et niivõrd traagilise ja pika elu ning mahuka loometöö kirjeldamiseks on seda vähe. Sellest hoolimata on autor sellega kenasti kokkuvõtlikult toime saanud. Kuid miks me kirjutame, loeme ja räägime täna mehest, kes suri üle saja aasta tagasi? Mina, kui mitte just suur ooperi sõber võin lugeda suurtest reformidest, mis muutsid tolle aegse ooperi kirjutamiskorda sootuks. Kui varem kirjutas helilooja valmis põhimõtteliselt ainult visandi, mida siis iga primadonna soovi kohaselt muutma pidi, siis Verdi tegi kõigile tulevastele põlvedele teene ning näitas, et teose juures on olulised just helilooja ideed ja emotsioonid. Mina pean teda lugemis- ja meenutamisväärseks aga hoopis muudel põhjustel. Minu jaoks oli ta Suurkuju tänu oma isiksusele. Tänu oma äraostmatusele ja kindlale meelele
sõjaväeasundused(väeteenistus+põllu- kahjulik. harimine), renge elu ja rasked töönormid tegid talup.elu põrguks. Alla käis haridus, 1802.a esimene talurahvaseadus vaimuelu. ,,Iggaüks.....": vallasvara, talukohtade põline kasutamisõigus Aleksander I pärast Napoleoni võitu kui koormised ja maksud korras. 1812, hakkas reformidest väsima, tagurlus. 1804.a- määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised, piirati kodukariõigust(kaotati 1865). 1816 Eestimaa, 1819 Liivimaal vabastati talupojad pärisorjusest ilma maata. Maad tulirentida, tasuda
saab põhiliselt edendada valitsus, ka riigile kuuluvate ettevõtete kasv oli suur. 80’ndaltel algasid uued suunad, need olid demokraatlikumad, ning tänu sellele muudeti 88 a. riigi põhiseadust. Jätkusid suured muudatused avalikus halduses. Riigiametisse tööle soovijad olid kohustatud läbima konkursi. Kõike seda saab seletada Brasiilias valitsenud sõjaväelise võimuga. 90’ndaltel hakati siiani riigi valduses olnud korporatsioone erastama. Võeti eeskuju Suurbritannia reformidest. Paljud avalikud asutused muudeti täidesaatvateks asutusteks ja ühiskondlikeks organisatsioonideks. Järjest enam hakati propageerima allhanget ning avaliku ja erasektori partnerlust. Loodi mitmeid kommunaalteenuseid ja muid strateegilisi tegevusi koordineerivaid ettevõtteid – telekommunikatsioon, õli, gaas, ravimid, toiduained, raudteed, lennundus, merendus jne. Eesmärgiga ühendada omavahel planeerimine ja eelarve tegevused, loodi Täieliku Kvaliteedijuhtimise Programm (Total
olgu nad türklased või paganad me ehitame neile moseesi ja kirikuid". Valitsejad hakkasid taluma erinevatest rahvustest inimesi et enda riiki edasi arendada või et nende riiki tuleks rohkem immigrante, kes maad hariksid nt Friedrich II oli pärast laastavaid sõdasi palju uut ja vaba maad. Euroopa valitsejatele ei pruukinud meeldida valgustuse ideed aga tänu rahva peale surumisele viidi palju reforme läbi ja pikkas perspektiivis tõid enamus neist reformidest euroopa riikidele kasu. Tänu valgustatud absolutismile sai euroopa edasi areneda ja hoidis arvatavasti ära mitu vägivaltset rahvamässu. Kui euroopa valitsejad poleks viinud läbi neid reforme, kes teab, kui kaootiline koht oleks võinud olla 18 ja 19 saj. euroopa, kus rahvamassid jooksevad ringi ja nõuavad reforme või valitsejate eemaldamist. Enamustele valitsejatele ei pruukinud meeldida valgustajate ideed, aga nad nägid et riik
sai valdavaks kreeka filosoofia, jäid vabad riitused üha enam unarusse ning 1. sajandil eKr vanade preestriametikohtade usuline tähtsus vähenes kiiresti. Keiser Augustus, kes ise oli preester, võttis ette kultusereformi vana süsteemi taastamiseks. Varasemal rituaalil oli küll vähe pistmist moraaliga, vaid tegemist oli suhtega inimeste ja nähtamatute jõudude vahel, milles jumalate teenimise eest saadi vastutasuks turvalisus Hoolimata Augustuse reformidest keskendus Rooma impeeriumi religioon üha enam keisrikoja ümber ning lõpuks hakati keisreid pärast surma jumalaks kuulutama. Jumalaks kuulutamine sai alguse juba enne keisririigi rajamist Julius Caesariga. Keisririigi ajal said populaarseks ning levisid laialt paljud võõramaa kultused, näiteks Egiptuse jumalanna Isise ja Pärsia jumala Mithrase kultus. Viimane oli mõneti sarnane kristlusega. Ka kristlus levis hoolimata tagakiusamistest Nero ja Diocletianuse ajal.
Marksismi-leninismi klassikud võisid veel rahulikult magada. Huumor nende rahu veele ei rikkunud. Kui aga stalinism juba keeleteadusele laienes, kutsus see esile varjatud muige, mis muutus lausa naeruks, kui näiteks Leningradi ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan Mihhailin väitis: ,,Seltsimees Stalin arendas keele peal dialektilist ja ajaloolist materialismi."4 Minu arust hea näide tolle aegsetest naeruväärsetest reformidest. Koomilised kriitika põhiobjektiks said filosoofide ninamehed akadeemikud, Filosoofia Instituudi nomenklatuursed direktorid, filosoofiateaduskondade dekaanid, vastutavate sektorite juhatajad jne, kes andsid põhilise marksistlik-leninliku filosoofia alase trükitoodangu või olid selle vastutavad toimetajad. Koomilise kategooriat ennast defineeriti kui ,,olukorda, kuhu satuvad huumorimeeleta ülemused".5 1 Naer totalitaase filosoofia vastu. Leonid Stolovits. Akadeemia 21
rohkem tootma ning ka aadli ja valimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal. Kuid tema muudatustele seisid vastu suuraadlikud, kes nägid selles oma võimupositsioonide hävitamist ning "jumalast antud" eesõiguste kitsendamist. Kuninga soosingul suutis Turgot siiski osa oma reformidest läbi suruda, kuid et 1775. aastal oli viljaikaldus ning leiva hind tõusis, siis oli selles mugav süüdistada Turgot'd ning enamik tema reformidest tühistati. Peagi saadeti ta ka erru ning riigi uueks tegelikuks majandusjuhiks sai Sveitsi päritolu pankur Jacques Necker. Temagi püüdis läbi viia reforme, kuid tunduvalt tagasihoidlikumas ulatuses ning pidas ennekõike oluliseks kokkuhoidu. Kui seda ei õnnestunud saavutada, hoidis ta riigi majandust vee peal
- ettekande ajal ei kasutanud valmis teksti, improviseeris - jagas sageli suvaliselt ordeneid välismaal NSVL le ebasõbralikele tegelastele - polnud järjepidev: ühtki probleemi ei lahendanud lõpuni. Teravilja hakati ostma välismaalt. 14.okt.1964 toimus Hrustsovi mahavõtmine. Saadeti pensionile. Suri 1971. Tema hauda ei tohtinud Breznevi ajal külastada. Matuste ajal oli kalmistu sõjaväega ümber piiratud. 4. BREZNEVI aeg: 1964 1982 - 1964 1966 sula lõpp - reformidest loobumine - tagasi stalinismi ajastu juurde - elatustaseme külmutamine - algas labane poliitiline sõnakõlksutamine: teod ja sõnad läksid lahku - järgnes poliitika: mis paberil, see tehtud - võimu korruptsioon - kõlbeliste väärtuste hülgamine - üldine kombelõtvus, paraaditsemine - võimul vanurid gerontomaania - häbiplekiks sai sõda Afganistanis (1979 1989) - kogu seda aega iseloomustab STAGNATSIOON (paigalseis) Breznev kui isiksus: - 5- kordne NSVL kangelane - NSVL marssal
piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja valimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal. Kuid tema muudatustele seisid vastu suuraadlikud, kes nägid selles oma võimupositsioonide hävitamist ning "jumalast antud" eesõiguste kitsendamist. Kuninga soosingul suutis Turgot siiski osa oma reformidest läbi suruda, kuid et 1775. aastal oli viljaikaldus ning leiva hind tõusis, siis oli selles mugav süüdistada Turgot'd ning enamik tema reformidest tühistati. Peagi saadeti ta ka erru ning riigi uueks tegelikuks majandusjuhiks sai Sveitsi päritolu pankur Jacques Necker. Temagi püüdis läbi viia refomre, kuid tunduvalt tagasihoidlikumas ulatuses ning pidas ennekõike oluliseks kokkuhoidu. 1781. aastal avaldas ta riigieelarve trükis, lootes, et see paneb
Eesti taasiseseisvumine 1985 aasta kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse. Riigi majandus oli kokku varisemas, senised riigijuhid olid hoidunud igasugustest sisepoliitilistest ja majanduslikest reformidest ning üritasid Kommunistliku Partei võimumonopoli säilitada repressioonide tugevdamisega ühiskonnas, NSV Liidu välispoliitiline seisund maailmas nõrgenes. Saades aru muutuste vajalikkusest, valis kommunistlik ladvik NSV Liidu etteotsa reformaatori, kes tooks riigi kriisist välja, aga samas säilitaks olemasoleva poliitilise süsteemi ning Kommunistliku Partei võimumonopoli. Kriisist väljumiseks algatas Gorbatsov perestroika ja glasnosti. NSVL keskvalitsuse ja NLKP senise poliitika
õnnestu 10. Mis iseloomustab mõtlemist vanemas koolieas (puberteedieas)? • Toimub üleminek formaalsete operatsioonide staadiumisse – mõte on vaba meelelisest kaemusest, noor on võimeline aru saama ja looma teooriaid abstraktsetest ideedest, hüpoteese, mõtleb ette ja planeerib • 14-15 a tasakaal formaalsetes operatsioonides • Kuid ikkagi kannatab mõtlemine üleloomulikkuse käes, unistused suurtest revolutsioonidest ja sotsiaalsetest reformidest, perioodiline põgenemine fantaasiatesse • Teiseste protsesside areng mõtlemises mõjub ka esmastele protsessidele • Tugevneb sümbolite kasutamine loomingus 11. Mis iseloomustab täiskasvanuikka jõudnud inimest mõtlemises ja sotsiaalses arengus? Täiskasvanud on võimelised mõtlema paindlikumalt, dünaamilisemalt ja kontekstist sõltumatumalt. • Armastusel on mitmeid vorme (vanemate ja laste vaheline, kodumaa vastu, elukutse, inimeste vastu jne)
protsesse takistada. Esimese kommunistliku diktatuuri langemine vallandunuks doominoefekti, mille lõpptulemuseks pidi olema nõukoguliku sotsialismi kokkuvarisemise Kesk- ja Ida-Euroopas. Muudatuste algus NSVLis. 1985. aasta aprillis NLKP Keskkomitee pleenumil teatas Gorba, et ta peab oma peamiseks ülesandeks NSVLI majandusliku arengu kiirendamist. Selleks tuli sotsialist- likku ühiskonda täiustada selle ümberkujutamise ehk perestroika abil.Poliitilistest reformidest algul ei räägitud, tegemist oli majanduslike muudatuste programmiga. Tungimata probleemide tuumani, asus Gorba võitlema alkoholitarvitamisega.Perestroika kõrvale ilmus teinegi uudissõna- glasnost e. avalikustamine, mis pidi tähistama Kremlil juhtide senisest suuremat valmisolekut ja tõtt kuulata ja kõnelda.1986. aprillis toimus suur katastroof Tsernobõli aatomielektrijaamas. Esi- algu üritati see maha vaikida, kuid vahetult pärast avalikustamistjutte ärritas selline teguviis rah-
aastaselt saadeti poisid omavanustega ise elama ja füüsilise treeninguga tegelema, alles kolmekümneselt loeti neid täisväärtuslikeks kodanikeks, kes pidi olema abielus ja omama maad. Karm distsipliin tagas stabiilsuse, türanne Spartas polnud. 2. Demokraatia · Rahvakoosolek kõik kodanikud osalevad · Nõukogu ja ametnikud valitakse rahva seast Ateena hõlmas Atika maakonna, demokraatiliku korraldusega alates Soloni reformidest (piiras võlaorjastamist ja jagas kodanikud varanduslikesse kihtidesse), demokraatia kinnistus Periklese ajal Ühiskond: · Kodanikud (vabad täisealised põliselanikud mehed, 10%) · Metoigid e. vabad võõramaalased (kodanikuõigused puuduvad, pidid maksma makse ja osalema sõjaväes) · Orjad (sisseostetud sõjavangid või oma võlaorjad) Võimu jaotus Ateenas: · Rahvakoosolek e
ajakirjanduse rolli selle aja eesti ühiskonnas. Nõukogude ajakirjandust kontrolliti ülalt alla, mida tähtsam oli väljaanne, seda suuremat tähelepanu pöörasid sellele ajakirjanduse kontrollijad.Teeb kokkuvõtte, et ajakirjanikud olid ühiskonna mõjutajad, sest ajakirjanduse eesmärk oli riigisisene propaganda ja kasvatustöö mis pidid reklaamima propaganda üritusi ning aitama ellu viia mitmesuguseid kampaaniaid, kirjutama nõukogulikest tähtpäevadest, kangelastest, reformidest, jne., et kasvatada uut inimest. Karin Veski, Anu Raudsepp „Vaenlase ja kangelase kuvand eestikeelses originaalõpikutes aastal 1947-1953“. Artikkel vaatleb vaenlase ja kangelase kuvandi loomist sõjajärgsetes eestikeelsetes originaalõpikutes ning nende kuvandite loomise ja muutmise põhjusi. Jõudsid järeldusele, et kõige rohkem käsitleti neid teemasid eesti keele ja kirjanduse õpikutes. Eesti NSV õpikutes
ning Venemaa vahel ning kehtestati ülevenemaaline maksusüsteem (pearahamaks) -- sellega seoses viidi siinmail esmakordselt läbi ka ülevenemaaline hingerevisjon. 1783. aastal laienes Eesti aladele ka mujal Vene impeeriumis kehtinud kubermangukorraldus -- nn. asehalduskord, mis kujutas endast valgustatud isevalitsuse kompromisspoliitikat baltisaksa aadli suhtes. Katariina järeltulija Vene troonil Paul I (valitsemisaeg 17961801) tühistas enamuse Katariina II reformidest (v.a. pearahamaks ja ühtne tolliruum) ja taastas baltisaksa seisuste privileegid nende endisel kujul. Lisaks tabas eesti talurahvast ja linnade alamkihte valusalt nekrutikohustuse laiendamine ka Eesti aladele 1797. aastal. Rahvaharidus 18.saj. Korraliku koolivõrgu väljakujundamine oli vaevaline. Kuna haridusjanuste talupoegade kõrval oli palju umbusklikke, siis seati sisse sundus: lugemisoskuseta ei pääsenud leerist, leeritamata aga ei saanud abielluda. 1739
mida nimetatakse olümpiamängudeks. Kui tumedal ajajärgul oli kreeklased koloniseerinud Väike-Aasia lääneranniku, siis nüüd algab kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel. Arhailisel perioodil valmivad laulik Homerose omistatud eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia".ning Hesiodose ,,Theogonia". Kujunevad välja vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud riigi- ja ühiskonnasüsteem nn Lykurgose korraldus ja demokraatlik riigikorraldus, mille demokraatlik olemus sai alguse Kleisthenese reformidest. Kreeka suurimaks vaenlaseks kujunes Pärsia riik, millega sõditi aastatel 499-479 eKr. Sõja võitsid kreeklased sõdadele järgneb Ateena demokraatia hiilgeperiood, mida nimetatakse ka Periklese ajaks. See aeg kestis aastatel umbes 460-430 eKr. Kogu võimutäius kuulus sellel perioodil rahvakoosolekule, kes kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kellede hulgast olid tähtsamad 10 strateegi
saj algul Sisepoliitikat kujundas kahe partei föderalistide ja demokraatlike vabariiklaste omavaheline võitlus. Föderalistid esindasid põhjaosariikide kodanluse huve; kaotasid 1820te alguseks oma mõju Demokraadid lõuna orjapidajate huvide esindaja Demokraatlik partei asutati 1828. a Demokraatlike Vabariiklaste Partei baasil ühendas lõunaosariikide orjapidajaid, osa põhjaosariikide kodanlusest ning lääneosariikide farmereid esialgu olid demokraadid huvitatud reformidest hiljem hakkas suurenema orjapidamist pooldavate jõudude mõju oli 19. saj I poolel Kongressis enamuses Vabariiklik partei asutati 1854 väljendas põhjapoolsete osariikide kodanluse, farmerite ja haritlaskonna huve esitas nõude anda läänes tasuta krunte kõigile, kes soovivad seda soovivad olid orjuse kaotamise poolt Orjuse küsimuse areng Esialgu loodeti, et orjus kaob iseenesest, kuna pole majanduslikult tulus. 1787 keelustati orjus loodeterritooriumil.
Sotsiaaldemokraadid- Lähtuti uus idapoliitikast, mille alusel SLV parandas suhteis SDV ja teiste idariikidega (1972 SLV tunnustas SDV-d), mis viisid müüri langemiseni ja Saksamaa ühinemiseni. 7. Millised muutused toimusid Jaapanis pärast II maailmasõda? Sisepoliitikas: Jaapan muudeti mitme parlamendiga demokraatlikuks riigiks, sai uue põhiseaduse, keisri roll muutus pealmiselt esinduslikuks. Majanduses: majandustõus, mis oli tingitud uutest reformidest: maareform, tsaibatsude keelustamine, vaba turu ja konkurentsi teke. Arendati tööstustoodangut, teadust ja haridust, tarnis USAle sõjavarustust. Sõjandus: Jaapan loobus tüliküsimuste lahendamisest sõjaliselt, andis sõjavarustuse USAle. Välispoliitika: Koostöö tihenes USAga. Suhted olid pingelised veel tükk aega NSVL- iga, sest NL käes olid kunagi Jaapanile kuuluvad saared, suhted olid halvad ka Hiinaga, mis hakkasid paranema alles 1970.ndatel. 8
SÜNDMUSED EESTIS 1985-1988: 1. Muutused NSV Liidu poliitilises juhtkonnas ja selle poliitikas: 1985 kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse: A) Riigi majandus oli kokku varisemas ja püsis pinnal vaid tänu naftadollaritele. B) Senised gerontokraatidest riigijuhid (L.Breznev, J.Andropov, K.Tsernenko) olid hoidunud igasugustest sisepoliitilistest ja majanduslikest reformidest ning üritasid Kommunistliku Partei võimumonopoli säilitada repressioonide tugevdamisega ühiskonnas. C) NSV Liidu välispoliitiline seisund maailmas nõrgenes. Võidurelvastumises oldi alla jäänud USA-le; täielikult ebaõnnestus katse saada enda kontrolli alla Afganistan; paljud senised liitlased hakkasid finantseerimise vähenedes NSV Liidust ära pöörama jne.
Esimese kommunistliku diktatuuri langemine vallandanuks doominoefekti, mille lõpptulemuseks pidi olema nõukoguliku sotsialismi kokkuvarisemise Kesk- ja Ida-Euroopas. Muudatuste algus NSV Liidus 1985. aasta aprillis NLKP Keskkomitee pleenumil teatas Gorbatsov, et ta peab oma peamiseks ülesan deks NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamist. Selleks tuli sotsialistlikku ühiskonda täiustada selle ümberkujundamise ehk perestroika (eesti k ,,uutmi-ne") abil. Poliitilistest reformidest esialgu ei räägitud, tegemist oli majanduslike muudatuste programmiga. Tungimata probleemide tuumani, asus Gorbatsov võitlema alkoholitarvitamisega, kasuta- des selleks tüüpilisi nõukogulikke võtteid, nagu näiteks aastasadadevanuste viinamarjaistanduste maharaiumine. Perestroika kõrvale ilmus teinegi uudissõna - glasnost ehk avalikustamine, mis pidi tähistama Kremli juhtide senisest suuremat valmisolekut tõtt kuulata ja kõnelda. 1986
kasutasid ära kindral Suharto ja kaitseminister Nasution, kes kõrvaldasid võimult president Sukarno ning alustasid kommunistidevastaseid repressioone, mille käigus kaotas elu pool kuni üks miljon inimest.[19][20] Armee ülemjuhatajaks saanud Suharto määrati ametlikult presidendiks märtsis 1968.[21] Uus valitsus asus seejärel majanduspoliitikat muutma: soodustati välisinvesteeringuid ja rahvuslikku erakapitali, vähendati riigi reguleerivat osa ning loobuti radikaalsetest reformidest.[11] Sellele järgnes kolme aastakümne järel pidev majanduskasv.[9][12] 1975. aastal okupeerisid Indoneesia väed Ida-Timori.[21] 1990. aastate lõpus tabas Indoneesiat rängalt Aasia riikides leviv majanduskriis. Üle kogu maa toimusid selle tõttu demonstratsioonid ja rahutused. 1998. aasta mais sunniti Suharto tagasi astuma.[22] 1999. aastal otsustas Ida-Timor referendumil Indoneesiast lahku lüüa ning sellega lõppes 25 aastat kestnud Indoneesia okupatsioon Timori saare idaosas
V.-Jap-i sõjas 1904-1905.a sai V. raskelt lüüa. Kaotus Jap-le soodustas 1905.a revolutsiooni puhkemist, millele järgnesid rahutused. 17.oktoobri manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse Riigiduuma valimisi, aga sellega polnud revolutsioon lõppenud. Ülestõus toimus Moskvas, mis veriselt maha suruti. Kergenes nii talupoegade kui ka tööliste olukord, nõrgenes rahvuslik rõhumine ja laienesid poliitilised õigused. V. reformidest kõige olulisem oli agraarreform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber korraldada, et tekiksid iseseisvad talud. SOOME VENEMAA KOOSSEISUS Soome saadeti kindral Nikolai Bobrikov. Tema ettepanekul andis Nikolai II 15.veeb.1899.a välja veebruarimanifesti, mis tühistas enamiku Soome. senistest privileegidest. Pöörduti avaliku palvekirjaga Nikolai II poole, aga V. keskvõim jätkas venestamist. 16.juun.1904.a tulistas üks aktivist Eugen Schauman Helsinkis Bobrikovi, kes järgmisel päeval suri
Ivan Julm, kuid tema reformid päädisid vaid mõtlematu julmusega oma rahva kallal ja olid üheks põhjuseks, miks peagi pärast tema valitsusaega ootas Venemaad segaduste aeg. Tunduvalt edukamalt asus absolutistlikke ja muid reforme ellu viima Peeter I, kes võitis Rootsit Põhjasõjas, tagades sellega oma riigile suurriigi staatuse, ning püüdis Venemaad euroopastada. Peeter polnud valgustatud, küll aga ilmselt euroopalikus mõttes absoluutne monarh, eriti seetõttu, et enamikule tema reformidest oli eeskujuks Rootsi. Tema surma järel algasid riigis taas sisesegadused, nõndanimetatud paleepöörete ajajärk, kus valitsejad vahetusid suhteliselt kiiresti ja enamasti mängis sealjuures pearolli Kaardivägi. Olud stabiliseerusid alles Peetri tütre Jelizaveta Petrovna ajal (valitses 17411762), kuid temagi sõltus Kaardiväest ega omanud absoluutset võimu. *Katariina II 1762 tõusis Venemaa troonile keiser Peeter III, kes oli tegelikult sakslane Holstein-Gottorpi dünastiast
Ivan Julm, kuid tema reformid päädisid vaid mõtlematu julmusega oma rahva kallal ja olid üheks põhjuseks, miks peagi pärast tema valitsusaega ootas Venemaad segaduste aeg. Tunduvalt edukamalt asus absolutistlikke ja muid reforme ellu viima Peeter I, kes võitis Rootsit Põhjasõjas, tagades sellega oma riigile suurriigi staatuse, ning püüdis Venemaad euroopastada. Peeter polnud valgustatud, küll aga ilmselt euroopalikus mõttes absoluutne monarh, eriti seetõttu, et enamikule tema reformidest oli eeskujuks Rootsi. Tema surma järel algasid riigis taas sisesegadused, nõndanimetatud paleepöörete ajajärk, kus valitsejad vahetusid suhteliselt kiiresti ja enamasti mängis sealjuures pearolli Kaardivägi. Olud stabiliseerusid alles Peetri tütre Jelizaveta Petrovna ajal (valitses 17411762), kuid temagi sõltus Kaardiväest ega omanud absoluutset võimu. *Katariina II 1762 tõusis Venemaa troonile keiser Peeter III, kes oli tegelikult sakslane Holstein-Gottorpi dünastiast
,,Maha sõda", maakehvikuid paelus maa ümberjagamise lubadus, neid rahastas Saksamaa. 1917.a. Oktoobripöörde tulemusena Petrogradis läks võim enamlastele (bolsevikele), kelle võimuorganiks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. mida juhtis Jaan Anvelt. Linna- ja vallaomavalitsused asendati töörahva saadikute nõukogudega. Kujunes välja ühe partei (enamlaste) diktatuur st. vägivallavõim. Tuua näiteid enamlaste reformidest Eestis: Pangad riigistati, suurärid, hotellid ja restoranid natsionaliseeriti, kogu maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti, mõisatest püti moodustada sotsialistlikke suurmajandeid mõisamoonakatest koosnevate komiteede juhtimisel. Kuna Saksa okupatsioonioht I maailmasõja käigus muutus reaalseks, võtsid Eesti poliitikud uue kursi iseseisva Eesti riigi loomisele ja sellele Läänest tunnustuse hankimisele. Millise otsuse võttis Maanõukogu vastu 15
...........................lk 4-5 3. Setud......................................................................................lk 5-6 4. Võrumaa................................................................................lk 7 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................lk 8 Vanausuliste ajalugu ja kultuur eestis Vanausulised on 17. sajandil Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine.Kaugeltki kõik usklikud ja vaimulikud ei pooldanud reforme.Natukene reformidest vanausulised löövad risti ette kahe sõrmega. Ristimise, laulatuse ja pühakoja õnnistamise ajal käiakse vastupäeva, mitte päripäeva.Kahekordse halleluuja asemel öeldakse kolmekordne.Viidi sisse mitmehäälne poolamõjuline koorilaul.Kaotati katoliiklaste ümberristimine.Kommetest,ristimine toimub ristitava kolme üleni vette kastmisega.Ei austata pühakuid,kes on pühakuks tunnistatud pärast 1666 aastast,kuid
Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges. "Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire võitles katoliku kirikuga, mida pidas peavaenlaseks. Samas uskus ta kõrgema olevuse olemasolusse. "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda". Inimühiskond peaks lähtuma loodusseadustest. Õiglane on ühiskond, mille aluseks on vabadus ja omand. Ühiskonna ümberkorraldamine saab lähtuda ülaltpoolt lähtuvatest reformidest. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism tugev kuningas või keiser suudab ühiskonna filosoofide nõuannetest juhindudes ümber korraldada. Montequieu pidas ideaalseks riigikorraks konstitutsioonilist monarhiat, kus on tagatud võimude lahusus: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Ta rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. Ühiskonna arengut käsitledes
Rahvastelahingus Napoleon kaotas, kus ta loobus esimest korda troonist. Elba saarele viidi esialgu, kus ta ka põgenes. Waterloo lahingu kaotas Napoleon ka, kus ta loobus troonist uuesti ja ta viidi Püha Helena saarele. Viini kongress toimus 1814-1815 aastal. Euroopat taheti korrastada. Austria, Inglismaa, Venemaa, Preisimaa võtsid osa. Euroopa riigid taastati, tehti võrdseks. Napoleon saavutas palju sõjalisi võite, reformidest võeti eeskuju, sõjalised uuendused, pärisorjus kadu, kirikuvõim vähenes, tekitas Euroopas kaose ja vägivalla. 9. KAPITALISMI ARENG (õpiku II osast lk 6-13) Uute masinate leiutamine ja nende kasutusele võtt-masinatootmine. 18 saj keskel Inglsimaal sai alguse. Peamised leiutised olid ketrus-ja kudumis masinad, aurumasin, auruhaamer,auruvedur, telefon, autode kasutusele võtt ja elektri kasutus. 19 saj tulid kasutusele raudtee, aurulaevad, autod, telefon, raadio, telegraaf
...................................lk. 8 9. Kasutatud kirjandus..................................................................lk. 8 10. Pildid.........................................................................................lk. 8 Sissejuhatus Valisin teema "Ivan Julm" , sest soovisin välja uurida, kui julm ta siis oli. Temast oleme ajaloos põgusalt rääkinud aga sügavuti eriti mitte. Uurisin tema kohta palju internetist ja koondan põhilise siia referaati. Räägin põgusalt tema reformidest ja riigivalisemisest, perekonnast ja sellest, mis sai peale teda. Ivan Julma noorus Kui Vassili III hülgas Jelena Glinskajaga abiellumiseks oma esimese naise, olevat Jeruusalemma patriarh pannud suurvürstile needuse: ,,Kui sa sooritad selle kohutava teo, siis sünnib sulle hirmus poeg. Sinu rahvas saab tundma hirmu ja pisaraid." Sellest abielust sündinud esimesest järglasest sai mees, kes läks ajalukku Ivan Julma nime all. Ivani kohta kasutatav eestikeelne sõna ,,julm" on
põllumeeste väljarände. Majandus sööstis aga alla ning Ramantsoa oli sunnitud tagasi astuma. Tema järeltulija, Richard Ratsimandrava kestis vaid ühe nädala enne kui ta tapeti mässumeelsete sõjaväe ohvitseride poolt. Kes omakorda pea koheselt tõrjuti Ramantsoa pooldajate poolt ning uus valitsus tuli võimule kelle juhiks oli Didier Ratsiraka. Ratsiraka aastaid iseloomustas veel rohkem sotsialistlike reforme, kuid võla kriis 1981 ja 1982 sundis teda loobuma reformidest ning järgima IMF-i nõuandeid (International Monetary Fund Rahvusvaheline Raha Fond). 1989 aastal Ratsiraka "valiti" kahtlusäratavat kolmandaks seitsme aastaseks valitsusajaks rahutustega kus hukkus 6 inimest. Inimesed jätkasid ikka nõudmist tema tagasiastumiseks kuni aastani 1991 ja sellele järgnenud meeleavalduste poolt kaasa toodud majanduse paigalseisu. Aastal 1992 hääletasid Madagaskarlased referendumil piirata presidendi volitusi. Samal aastal
● asus suhteid lääneriikidega parandama ja NSVL reformima c) perestroika ja glasnosti mõisted; ● perestroika - NSVL juhtkonna algatatud uuenduste poliitika, viidi läbi reforme ● Glastnost ehk avalikustamine- info vabasus, arvamuste paljusus, ajaloosündmuste ausam käsitlemine ○ räägiti riigis toime pandud kuritegudest, toimunud õnnetustest, nt. Tšornobõli tuumakatastroof d) näited NSV Liidus tehtud reformidest. ● alkoholiseadus ○ tõsteti jookide hinda ○ hävitati viinamarjaistandused ○ vähendati tootmist ○ piirati kättesaamist ● Piiratud turumajanduse elemendid- erapoed 10. Külma sõja kriisid Kuuba näitel. a) külma sõja kriiside olemus; ● palju väikeseid konflikte, mis ei puhkenud suurteks sõdadeks ● NSVL ja USA toetasid majanudslikult ja sõjaliselt, kuid ise füüsiliselt osa ei võtnud
feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja valimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal. Kuid tema muudatustele seisid vastu suuraadlikud, kes nägid selles oma võimupositsioonide hävitamist ning "jumalast antud" eesõiguste kitsendamist. Kuninga soosingul suutis Turgot siiski osa oma reformidest läbi suruda, kuid et 1775. aastal oli viljaikaldus ning leiva hind tõusis, siis oli selles mugav süüdistada Turgot'd ning enamik tema reformidest tühistati. Peagi saadeti ta ka erru ning riigi uueks tegeklikuks majandusjuhiks sai Sveitsi päritolu pankur Jacques Necker. Temagi püüdis läbi viia refomre, kuid tunduvalt tagasihoidlikumas ulatuses ning pidas ennekõike oluliseks kokkuhoidu. Kui seda ei õnnestunud saavutada, hoidis ta riigi majadnust
julmusega oma rahva kallal ja olid üheks põhjuseks, miks peagi pärast tema valitsusaega ootas Venemaad segaduste aeg. Tunduvalt edukamalt asus absolutistlikke ja muid reforme ellu viima Peeter I, kes võitis Rootsit Põhjasõjas, tagades sellega oma riigile suurriigi staatuse, ning püüdis Venemaad euroopastada. Peeter polnud valgustatud, küll aga ilmselt euroopalikus mõttes absoluutne monarh, eriti seetõttu, et enamikule tema reformidest oli eeskujuks Rootsi. Tema surma järel algasid riigis taas sisesegadused, nõndanimetatud paleepöörete ajajärk, kus valitsejad vahetusid suhteliselt kiiresti ja enamasti mängis sealjuures pearolli Kaardivägi. Olud stabiliseerusid alles Peetri tütre Jelizaveta Petrovna ajal, kuid temagi sõltus Kaardiväest ega omanud absoluutset võimu. Ivan Julm 1547.aastal krooniti esimeseks Moskva tsaariks Ivan Julm. Uus valitseja toetus
*Barokk- Maardu, Roosna-Alliku mõis *Klassitsism- Aaspere mõis (enam ei ole säilinud) 28.ptk Vabakslaskmine ja selle tagajärjed (19.saj) Pärisorjus hakkab murenema (lk 149) 18.saj oli siiski valgustussajand ja see tähendas, et pärisorjuse kaotamist nõudvad hääled siiski päriselt ei lakanud ja muutusid 18.saj lõpus juba üsna kõlavaiks. 18.-19. saj vahetusel hakkas balti aadli hulgas kujunema arusaam, et reformidest pole pääsu. Selle üks põhjusi oli tõsiasi, et senisel viisil ei olnud eestlastest ja lätlastest võimalik enam rohkem välja pigistada, teiseks aga n-ö ajastu vaim-maad hakkas võtma seisukoht, et olukord, kus üks inimene on ametlikult teise omand e ori, 19.saj kümnisele jõudnud Euroopasse enam ei sobi. Reformide alustamist tõukas tagant ka 1801.a troonile tõusnud Aleksander I. 1802.a võeti Eestimaa maapäeval vastu esimene talurahvaseadus, nn
tegevust blokeerida, olles mõjutatud tugevate taustajõudude poolt. See tekitas olukorra, kus valitsused olid ebastabiilsed, vahetusid kiirelt (kesk eluiga 10 kuud), presidendi põhiülesandeks kriiside lahendamine. Probleemideks mh korruptsioon. Kommunistide tõrjumine valitsusest, ent olemas võimusfäärides (leggine kaudu poliitika mõjutamine) (I vabariik, enne 1993.a) Al 1992.a reformidest majoritaarne valimissüsteem senati valimiseks. Võimu juurde parteidevälise elemendi valimine, vanad parteid kaotavad toetajaid. Populaarseks muutuvad kohalikud ja ka üldriikliku taustaga valimisliidud, ideoloogiliste piiride ületamine. Poliitika muutumine meelelahutuseks, eriti pärast Berlusconi tegevuse algust. Uute valimisplokkide teke, ka piirkondlik mentaliteet osa meelelahutusest. HISPAANIA
Mida väiksem sissetulek, seda suurem osa sellest kulub energia kasutamisele. Info ebasümmeetria. Valitsusel katsumus identifitseerida sobiv maksumäär . Ettevõtetele saaste vähendamise kulu väga erinev. Keskkonnamaksud ja -tasud: toimetulek puudustega : Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) soovitused (Porrini 2005) Ettevaatlikult kujundada keskkonnamaksude kasutamist ja vastavaid tulusid osana poliitikapakettidest ja keskkonnamaksu reformidest, Rakendada keskkonnamakse järjepidevalt ja järk-järguliselt ning laialdaselt konsulteerides ja informatsiooni vahetades (Porrini 2005: 506). Riik tervikuna on huvitatud majanduse heast käekäigust ning seetõttu sunnitud ettevõtjatega arvestama . Majanduslikud meetmed Eestis : Keskkonnamaksud, tasud, hüvitised, Laenud, toetused ja subsiidiumid, Müüdavad saasteload, Sisse- ja tagasimaksete süsteem, Ökomärgised.
Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges. "Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire võitles katoliku kirikuga, mida pidas peavaenlaseks. Samas uskus ta kõrgema olevuse olemasolusse. "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda". Inimühiskond peaks lähtuma loodusseadustest. Õiglane on ühiskond, mille aluseks on vabadus ja omand. Ühiskonna ümberkorraldamine saab lähtuda ülaltpoolt lähtuvatest reformidest. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism tugev kuningas või keiser suudab ühiskonna filosoofide nõuannetest juhindudes ümber korraldada. Montesquieu pidas ideaalseks riigikorraks konstitutsioonilist monarhiat, kus on tagatud võimude lahusus: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Ta rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi 3 üheks isaks
Esimese kommunistliku diktatuuri langemine vallanduks doominoefekti, mille lõpptulemuseks pidi olema nõukoguliku sotsialismi kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas. Muudatuste algus NSV Liidus 1985. aasta aprillis NLKP Keskkomitee pleenumil teatas Gorbatsov, et ta peab oma peamiseks ülesandeks NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamist. Selleks tuli sotsialistlikku ühiskonda täiustada selle ümberkujundamise ehk perestroika (eesti k ,,uutmine") abil. Poliitilistest reformidest esialgu ei räägitud, tegemist oli majanduslike muudatuste programmiga. Tungimata probleemide tuumani, asus Gorbatsov võitlema alkoholitarvitamisega, kasutades selleks tüüpilisi nõukogulikke võtteid, nagu näiteks aastasadadevanuste viinamarjaistanduste maharaiumine. Perestroika kõrvale ilmus teinegi uudissõna glasnost ehk avalikustamine, mis pidi tähistama Kremli juhtide senisest suuremat valmisolekut tõtt kuulata ja kõnelda. 1986
ehitamine Pärnusse. Kiriku ehitamist alustati keisruinna Katariina II isikliku lubaduse peale, mille ta oli andnud Pärnust läbi sõites,- ilmselt ei rahuldanud õigeusklikke enam endine luteri Jaani kirik. Uue kiriku projekt valmis 1763.aastal. sellega püüti siinmail esmakordselt luua viiekuplilst õigeusu kirikuhoonet kasutades selleks antiikarhitektuuri vorme. Taotlus vastas Venemaa Peeter I reformidest peale domineerinud poliitilisele ja kultuurilisele hoiakule- pilt 6 euroopastuda, kaasajastada vene kultuuri Euroopa elementide ülevõtmisega. 25. Mail 1765.aastal kõrgemal pool heakskiidetud projekti tegi andekas Peterburi arhitekt Pjotr Jegorov. Jegorov kujundas hiljem koos J. Feltjeniga Peterpuri Suveaia Neeva-poolse azuurise metallvõre ning Marmorpalee abikorpuse. Projekti realiseerimiseks saadeti pärnusse
o Valitsemisala arengukavad ning hallatavate asutuste arengukavad kinnitab minister o Valdkondlikud arengukavad kooskõlastavad Riigikantselei ja Rahandusministeerium o Meie strateegilise planeerimise süsteem on liiga hajus Liiga palju erinevaid arengukavasid Liiga palju erinevaid kohti, mis kinnitavad need o Avalikul sektoril puudub ühine arusaam reformidest o On vähe koostööd mitut valitsemisala hõlmavate teemade osas Seetõttu andis VV 2012 . aastal Riigikantseleile ja Rahandusministeeriumile volitused o suurendada Riigikogu rolli strateegilises planeerimises, et luua poliitika põhialuseid o Vähendada valdkondlike arengukavade arvu, et suurendada valitsemisalade vahelist koostööd
vaidlustatavaks. Tõusis rahvakoosoleku (tribuutsete komiitside) osa Rooma poliitikas. Populaarid need, kes enda tahet rahvakoosoleku toel läbi viisid. Optimaadid senati autoriteeri kindlustavad poliitikud. Mariuse reform: sõjaväe peajõud palgasõdurid, kes tihedalt seotud enda pealikuga, mistõttu kasvas väepealike poliitiline tähtsus. Armee muutus väepealiku eraarmeeks, millega sai enda poliitilist agendat ajada. 4. Liitlassõda 1.saj: liitlased tahtsid saada alates Gracchuse reformidest Rooma kodakondsust ning 91 eKr algas seetõttu ülestõus. 89 eKr lubas Rooma kodakondsuse kõigile itaallastele ning suutsid tänu sellele Itaalia taasalistada. Liitlassõjaga kaotas Rooma linnriigi staatuse ning tervel Itaalial oli võimalus teha poliitilist karjääri. 5. Kodusõda ja Sulla diktatuur. Liitlassõja ajal alustas hellenistlik kuningas Mithridates VI Eupator Väike-Aasias Rooma vastast ülestõusu ning tungis Kreekasse. Tema vastu määras senat väejuhiks Sulla
See tähendas salastatuse vähendamist ja sõnavabaduse avardumist. Senised äärmised ranged tsensuurireeglid pehmenesid, näiteks räägiti päevaprobleemidest, poliitiliste otsuste tagamaadest, minevikus tehtud vigadest, jne. Need algatused andsid elanikkonnale (esialgu piiratud) sõnavabaduse ja poliitikas osalemise õiguse, mis muutus lõpuks Nõukogude reziimi poolt kontrollimatuks ning viis NSV Liidu lagunemiseni. d) näited NSV Liidus tehtud reformidest. Sotsialistlik majandussüsteemi reformimise katsed, kuid sotsialistlik majandus käis üha enam alla. Avalikustamine, informatsiooni senisest kättesaadavamaks tegemine, hakati rääkima tõesemalt. Presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamine. Vt. C) 10. Külma sõja kriisid Kuuba näitel. Külma sõja kriisid: Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine - Potsdami konverents (Saksamaa jagamine nelja riigi (USA, SB, Pr, NSVL) vahel
Kuni 1926. a. juhtis GPU tööd F. Dzerzinski. Jätkus poliitiline terror, laienes kontsentratsioonilaagrite süsteem, maalt saadeti sunniviisiliselt välja loomingulist intelligentsi, kes oli üles näidanud leppimatust kompartei ainuvõimu suhtes jne. Eluliselt tähtis oli ka sõjaväereform, mil vähendati tunduvalt relvajõude. Reformi käigus kujundati välja ka rahvusväeosad, mis olid tekkinud kodusõja aegadel. Suurim sisepoliitilistest reformidest oli Nõukogude Liidu moodustamine. 1920. aastate algul eksisteeris 6 nõukogude vabariiki: Vene Föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia ja Gruusia. Riigid suhtlesid omavahel lepingute süsteemi abil. Kuid paljud kompartei juhtivad tegelased soovisid näha paljurahvuselist suurt tsentraliseeritud riiki. Rahvusasjade rahvakomissari Jossif Stalini plaan nägi ette ühendada rahvusvabariigid formaalse autonoomia õigustes Vene Föderatsiooniga, kus keskvõim oleks viimase käes.
üliõpilased. Eesti ala mõjutasid kaudselt ka Napoleoni sõjad. 1807 ja 1812, kui algas Prantsuse-Vene sõda, värvati ka Eesti alalt nekrutiteks kordades rohkem talupoegi kui tavaliselt, samuti moodustati maamiilitsaid. Eesti territooriumile sõda siiski ei jõudnud ja mõne aja möödudes saadeti need uuesti laiali. · Talurahvaseadused ja pärisorjusest vabastamine 1801. aastal Venemaa keisriks saanud Aleksander I huvitus mõningatest läänelikest reformidest ja püüdis Venemaal jätkata Katariina II ajal olnud valgustatud absolutismi. Tema erilise tähelepanu all olid talurahvaseadused, sest Venemaa elanikkonnast umbes 90% moodustasid just talurahvas. Oma reformidega alustas ta Balti kubermangudest, sest sealsed euroopalikud olud võimaldasid muudatusi kiiremini ja valutumalt läbi viia. Juba 1802. aastal viidi Eestimaa kubermangus osaliselt Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil ellu
Kuningas lootis, et nii arukas mees päästab riigi finantskriisist. Haritud ja edumeelne pankur mõistis, et kriisist saab riiki päästa üksnes sellise maksureformiga, mis maksustaks kõik seisused. Prantsusmaa ajaloos oli ikka olnud nii, et maksude küsimuses kutsus kuningas kokku kolme seisuse (aadel + vaimulikud + ülejäänud rahvas e. kolmas seisus) esinduse GENERAALSTAADID3 (les ÉTATS GÉNÉRAUX). Seda soovitaski Necker nüüd kuningal teha. Parem on välja kannatada teatud reformidest tulenev ajutine ebamugavus kui lasta riigil põhja minna. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Prantsusmaa kuningatel on ajaloos ikka olnud rahva hulgas suur autoriteet. Miks polnud Louis XVI oma rahva hulgas populaarne? 2. Kuidas iseloomustad kuninganna Marie-Antoinette'i? 3. Miks asus Prantsusmaa toetama Ameerika iseseisvussõda? Ehk võinuks Prantsuse kuningriik selles küsimuses jääda neutraalseks? 4. Mis põhjustas lihtrahva eriliselt masendava olukorra just neil aastail? 5
Probleem seisnes selles, et kirikul õnnestus altkäemaksule viltuvaatamisel välja vihastada hulk ilmalikke valitsejaid – kui hakati kõnelema vajadusest simooniast priiks saada, siis tõusis küsimus, kellel on üldse õigus vaimulikke ametisse nimetada. Investituuritüli – kellel on õigus anda üle kirikuametikandja tunnused. Paavst Gregorius VII on läinud ajalukku kui kõige suurema konflikti vallapäästja. Kõneldakse gregoriaanlikest reformidest, mis hakkavad 11. saj keskpaigas katoliku kiriku elu mõjutama ning kestavas kusagil 12. saj I veerandini. Greogorius ei olnud esimene reformpaavst. Hakkab suhtlema piiskoppidega üle kogu riigi, määrab ametisse paavstlikud legaadid. See, et paavst teeb n.ö oma asjaks kirikuasjade korraldamise, on reformpaavstluse üheks instrumendiks. Paavsti esindajad on nuntsiused. 1050. a paiku tekivad Itaalias ülestõusud, millest tuntuim on 1057
annaabi.ee 
