roomamast. Enne söömist soovitati tigusid lisatoiduga nuumata. Eelistatakse suuremaid tigusid. Söödavaid tigusid on maailmas veidi üle saja liigi, kuid olulist kaubanduslikku tähtsust on vaid mõnekümnel. Inimene näeb toidulaual parema meelega suuremaid tigusid: neid on lihtsam puhastada ja pärast seda jääb midagi ka allaneelamiseks. Maailmas kõige populaarsemad söödavad kojakandjad ongi harilik viinamäetigu (Helix pomatia) ja kare viinamäetigu (H. aspersa). Harilikul viinamäeteol kui ammu tuntud delikatessil on palju nimesid: prantslased kutsuvad teda hellitavalt suureks valgeks (gros blanc) või Burgundia teoks, ta on tuntud ka kui Rooma tigu, kuutigu või õunatigu. Viinamäeteo koda on kuni viie (isegi seitsme) sentimeetri kõrgune ja ühe looma kaal ulatub 30 grammini. Lõunapoolsetes maades õigustab kõnealune liik igati oma nime, sest ta toitub peamiselt viinapuuväätidest ja -võrsetest
Limuste mõnede klasside esindajatel on mitmes suhtes väga suur tähtsus. Näiteks paljud karbid on filtreeriva toitumisviisiga. Sellega puhastavad nad veekogu vett hõljeainetest. Karbid ning mõned teod ja peajalgsed on põhiliseks toidukomponendiks töönduslikult tähtsatele kaladele, lindudele ja mereimetajatele. Nende klasside esindajad olid toiduks ürginimestele ja mõned neist (näiteks auster, rannakarp, korvkarp, kammkarp, viinamäetigu, kaheksahaarmelised peajalgsed jt.) on säilitanud selle tähtsuse meie päevani. Karpide ja tigude kojad on pärlmutri tooraineks ja mõned karpidest tekitavad pärleid. Limustel on suur tähtsus ka juhtkivististena. 2 Limused on küllaltki laialt levinud selgrootute loomade rühm, nad elavad nii maismaal kui ka veekogudes. Kokku on neid rohkem kui 120 000 liiki. Kõige levinumad limuste klassid on teod, karbid ja peajalgsed. Tigudele ja karpidele on iseloomulik koda
2) Cl. Bivalvia Karbid 3) Cl. Cephalopoda Peajalgsed 2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale . 3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed . 4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha; neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks, a,b,c,d 5. Viinamäeteol on hingamiseks 1 kops 6. Eesti suurim kojaga tigu viinamäe tigu e. Helix pomatia on looduskaitse all. 7. Nimeta sageli esinevaid kojaga või kojata aia- ja põllukahjurtigusid Eestis: 1) Kiritigu e. Arianta arbustorum 2) põldnälkjas e. Agriolimax agrestis 8.Viinamäeteo tõid Eestisse munkad eesmärgiga paastuaja toiduks. 9. Ilma kojata tigusid nimetatakse nälkjateks 10. Nimeta Eestis elavaid kojata tigusid 1) põldnälkjas e
Nägemiselundid ümarussil puuduvad. Paljud neist elavad vees ja mullas, suur osa on aga taime- ja loomaparasiidid. Nad on tähtsad lagundajad looduses toimuvas aineringes. Inimeses elavad parasiit-ümarussid on nt liimuksolge ja naaskelsaba. Liimuksolge toitub peremehe (selgroogse looma) soolesisust. Et nakatumisest hoiduda, tuleb pesta käsi ning toorelt söödavaid vilju. Nad sigivad suguliselt. Nende arengukäik on muna, vastne ja täiskasvanud isend. Liimulksolkme areng 1. Kui solkme muna satub toiduga inimese soolde, väljub sellest vastne. Seejärel puurib ta enast kiiresti läbi sooleseina veresoonde. 2. Edasi kandub ta koos verega kopsu. Mõnda aega elab vastne kopsus, kus toitub verest ja kopsukoest. 3. Täiskasvanud vastne liigub kopsust neelu. Inimene neelab ta alla ja vastne jõuab läbi mao soolde. 4. Sooles areneb temast uus isas- või emasuss. Emasuss muneb munad, kuid need ei saa
Peajalgseid söövad mereimetajad, linnud ja kalad. Samuti on nad hinnatud toit kogu maailmas. Inimesed püüavad neid toiduks. Aastas püütakse peajalgseid ligi 1 000 000 tonni. Paljusid neist, eriti Vaikse ookeani kalmaari (Ommastrephes sloanei-pacificus) ja harilikku kaheksajalga (Octopus vulgaris), sööb inimene. Neid püütakse peamiselt Ida-Aasias (eriti Jaapanis), Okeaanias ja Vahemeremail. Huvitav on vana püügiviis: merepõhja lastakse nööride otsas savipotid või suurte tigude tühjad kojad, kuhu kaheksajalad sisse ronivad, ning siis tõmmatakse püünised välja. Ammoniidid (Ammonoidea) on väljasurnud peajalgsed. Esimesed ammoniidid (goniatiidid) ilmusid juba Devonis, (Devon oli Paleosoikumi neljas ajastu; algas 417 miljonit aastat tagasi ja lõppes 354 miljonit aastat tagasi) kuid selle grupi õitseng oli Mesosoikumis. Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi
Hõimkond Orthonectida Elavad mitmesugustes mere selgrootutes. Hõimkond Rhombozoa, kahe klassiga (Dicyemida ja Heterocyemida). Elavad ainult peajalgsete limuste erituselundeis. Placozoa: plaatloomad; Koht süsteemis: kuulub pärishulkraksete alamriiki, põhikonda Phagocytellozoa, hõimkonda Placozoa (naast- e plaatloomad). Esindatud vaid ühe liigiga: Trichoplax adhaerens. Iseloomustus: ainus sümmeetria on ülemine ja alumine pool; kaks erinevat epiteelikihti; eristunud isend, kes aktiivselt liigub. 17. Kiirloomade (Radiata) ja kahekülgsete (Bilateria) ehituse võrdlus; kummagi näiteid. Kahekülgsed: kahekülgne sümmeetria (esimene ja tagumine pool, kõhtmine ja selgmine pool jne.); paaris elundid; kolm lootelehte: lisaks ekto- ja endotermile ka mesoderm. Kiirloomad: hõimkond ainuõõssed: Kiireline sümmeetria: pikitelg, (kere) ja kombitsad (kiired). Kehasein kahekihiline + rakkudeta mesoglöa. Ainus kehaõõs.
Karikmeduus põlvkondade vaheldumine: meduus ja polüüp, kombitsad, suujätke, 4 osaline magu, meeleelundid ja lihased paremini arenenud kui hüdraloomadel. Vastsest arenev polüüp hakkab eraldama uusi meduuse. Läänemeres elab millimallikas e. meririst (Aurelia aurita) 14. Placozoa ja Mecozoa kuuluvad väidetavalt pärishulkraksete rühma. Placozoa ja mecozoa. neil loomakestel pole muud sümmeetriat kui ülemine ja alumine pool. Kaks erinevat epiteelikihti. Aga on eristunud isend, kes aktiivselt liigub. Võibolla sekundaarselt lihtsustunud? 15. Kahekülgsed (Bilateria) on bilateraalsümmeetrilised loomad. Erinevalt kiirelistest (radiaalsümmeetriaga loomad) on neil nii ees- kui tagaots ning parem ja vasak külg. Kahekülgsete hulka kuuluvad enamik loomade hõimkondi, tähtsamad, kes välja jäävad on käsnad ja ainuõõssed. Tavaliselt loetakse kahekülgsete alla ka okasnahksed, kelle vastsed on bilateraalsümmeetrilised, suguküpsed isendid aga radiaalsümmeetrilised
pisematele loomadele (mutt, siilid, mägrad, rebased, hiired). • Nad on ülitähtsal kohal lagundajatena.Mullas sisalduva orgaanilise aine seedivad nad ära, mineraalse osa aga väljutavad väljeheitena maapinnale või käikude seintele. Toimetavad taimede jäänuseid maapinnalt ära, tükeldavad ja seedivad need läbi ning väljutavad jäägid. 6. Hk limused esindajad: teod ja karbid, tigude välisehitus. Limuste tähtsus looduses. Näiteid Eestis elavatest tigudest ja karpidest. Limused ehk molluskid on liigirohke loomarühm, kuhu kuuluvad mitmesuguse välimusega loomi. Elavad nii vees kui maismaal kui ka mägedes. Limused on pehme kehaga selgrootud loomad. Nende siseorganeid katab õhuke nahakurd, mida nimetatakse mantliks. Limuseid leidub ka Eestis, aga mitte peajalgseid, sest Läänemeri pole piisavalt soolane. Samuti ei
Probleem lahendatakse vaimselt enne lahedust proovides. Arusaamine ehk põhjuslikkus on kõige komplekssem õppimise vorm. Selline õppimine on iseloomulik eelkõige primaatidele, sealhulgas inimesele. Toitumiskäitumine optimaalne toitumisstrateegia- minimaalse energiakuluga maksimaalse energia saamise, kulutades selleks võimalikult vähe aega. Kanadas elavad varesed, kes toituvad tigudest purustades tigude kõvad kojad neid õhust kividele alla visates. 7. Populatsiooniökoloogia Populatsioon on rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Optimaalse tiheduse korral jätkub kõigile isenditele aasta ringi nii toitu kui ka eluruumi ning populatsiooni iive on maksimaalne. selle nivoo ületamisega kaasneb loomade haabituse (kehaehituse) halvenemine, nakkushaiguste ja parasiitide kiire levimine. Minimaalne tihedus on isendite arv, mis tagab populatsiooni säilimise
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................
Kirjandus: Vikipeedia Klass: Teod (kõhtjalgsed) (Gastropoda) Väga mitmesuguse välimusega loomad, keda iseloomustab palliaakompleksi rotatsioon 180 kraadi võrra. Nii muudavad oma asukohta paljude elundite eritusavad, nihkudes keha eesmisse ossa. Pea on hästi arenenud ja kannab kaht paari kombitsaid ning paari silmi. Sageli moodustub keha kaitseks lubiainest spiraali keerdunud koda. Osa paarilisi elundeid kaotab ühe poole ning muutub paarituks neer, kops lõpus süda. Sooltoru on U- kujuline. Lahk või liitsugulised, gonaade üks paar või ainult üks. Sageli esineb hermafrodiitne nääre. Areng otsene või vastse staadiumi kaudu. Alamklass: Eeslõpusesed Prosobranchia Hingavad lõpustega, mis paiknevad südamest eespool. Mageveevormidel koda suletav kaanekesega. Esindajad: jõe ematigu Viviparus viviparus , järve ematigu V. contectus , lombi keeristigu Bithynia leachi. Alamklass: Tagalõpusesed Heterobranchia
kombitsad, pea, mantel koja all, kombitsad. 1. Limuste elupaik: a) → … b) → … c) → magevesi 2. Limuste … : a) → mantel katab keha b) → … c) → kombitsad 3. Limuste … : a) → … b) → mantel koja all c) → … 4. Limuste … : a) → enamik spiraalse kojaga b) → … c) → … d) → … e) → … Ülesanne 2. 2.1. Uuri õpikus lk 19 joonist Teo välisehitus ja vasta küsimustele (a-d). a) Mille sisse varjub tigu ohu korral? b) Mille abil liigub tigu edasi? c) Millega tigu maitseb? d) Kus asuvad teo silmad? 2.2. Uuri õpikus lk 20 joonist Karbi siseehitus ja vasta küsimustele (a-b). a) Mis kaitseb karbi siseelundeid? b) Millega kombib karp väliskeskkonda? 2.3. Uuri õpikus lk 22 joonist Peajalgse välisehitus ja vasta küsimustele (a-c). a) Mis katab peajalgsete keha? b) Mis ümbritsevad peajalgse suud? c) Mille abil peajalgsed näevad? 2.4. Milliste meeltega hangivad keskkonnast infot teod? 2.5
Karbi poolmed on omavahel seotud sulgurlihasega. Kogu karbi keha jääb koja sisse, välja ulatub vaid jalg. Karbid elavad vees(http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/limused.htm) Teod kuuluvad limuste ehk molluskite alamklassi. Vanimad teadaolevad andmed tigudest pärinevad kambriumiaegsetest kivististest. Tigusid on teadaolevalt ca 72 000 liiki. (http://www.vvvs.ee/failid2/oppematerjal%20teod.pdf) Tigude koda on reeglina spiraalselt keerdunud. Sellisesse kotta saab tigu ennast sisse tõmmata. See on tõhus kaitse ootamatu rünnaku ja külma ning kuiva eest. Kojast väljaroninud teole jääb koda seljale. Kojast ulatuvad välja suur lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Pikemate kombitsate tipul on silmad. Kõikidel tigudel pole koda. Teod on taimetoidulised. (http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/limused.htm) Enamik maismaa tigusid peitub päeval kusagil pimedas, niiskes ja turvalises paigas ning ronib öösel välja toitu otsima
Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab need partnerilt saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Mõne aja pärast kooruvad kookonis munadest noored vihmaussid ning väljuvad mulda. 26. Millised lõuad on kaanidel? Kaanidel on kolm tugevat poolkuukujulist lõuga. 27. Kes on limused? Limused ehk molluskid on: teod, karbid ja peajalgsed. Kõige rohkem on neid meredes, vähem mageveekogudes ja maismaal. Paljudel limustel on arenenud keha kaitsev koda. 28. Tigude närvisüsteem, seedeelundkond ja meeleelundid. Meeleelunditest on teol 2 paari kombitsaid ja silmad (asuvad teise kombitsapaari tipul - eristab valgust ja varju ).Teo tähtsamateks meelteks on kompamis- ja maitsmismeel. Kompavad peamiselt kombitsatega ja jala tallaga. Peaaju on ühenduses närviväätidega. Seedeelundkond algab suuavaga (pea alapoolele). Suule järgneb torujas neel. Neelu eesmise osa pinnal on kitiinhambakesed, mis moodustavad riivitaolise elundi hõõra
Kammkarbid, austrid, laevaoherdi, pärlikarbid. KLASS LASNJALGSED: Torujad. Mantel kasvab täiesti toruks kokku. Ringeelundkond Mereloomad. KLASS: TEOD e kõhtjalgsed : Assümmetriline keha. Tavaliselt spiraalse kojaga. Mõnedel liikidel koda puudub. Jala eesosa kannab suuava ja meeleelundeid. Raadula. Mere-, magevee ja maismaaloomad. Viimastel esineb lõpuste asemel n.n. kops.Lahksugulised või hermafrodiidid. Maismaateod: Viinamäetigu, põõsatigu, nabatigu ning vöötteod Veeteod: harilik mudatigu (mudakukk), väike mudatigu, jõe- ja järve-ematigu, lombi- keeristigu, sarvtigu, labatigu. Kojata teod – põllunälkjas ja suur seatigu KLASS PEAJALGSED: Koda välimine, sisemine või puudub. Keha jaotunud pea-ja kereosaks.Ümber suuava iminappadega kombitsad. Ruumikas mantliõõs. Peaaegu suletud ringesüsteem. NS väga kõrgelt arenenud. Lahksugulised. Merelised. Alamklass: Laevukeselised (Kambriteks jaotunud väline koda)
Millised lõuad on kaanidel? Kaanidel on kolm tugevat poolkuukujulist lõuga. kaan http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8- 6-13-4.htm 27. Kes on limused? Limused ehk molluskid on: teod, karbid ja peajalgsed. Kõige rohkem on neid meredes, vähem mageveekogudes ja maismaal. Paljudel limustel on arenenud keha kaitsev koda. http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/mollusca.html 28. Tigude närvisüsteem, seedeelundkond ja meeleelundid. Meeleelunditest on teol 2 paari kombitsaid ja silmad (asuvad teise kombitsapaari tipul - eristab valgust ja varju ).Teo tähtsamateks meelteks on kompamis- ja maitsmismeel. Kompavad peamiselt kombitsatega ja jala tallaga. Peaaju on ühenduses närviväätidega. Seedeelundkond algab suuavaga (pea alapoolele). Suule järgneb torujas neel. Neelu eesmise osa pinnal on kitiinhambakesed, mis moodustavad riivitaolise elundi hõõra
ringsoontest, hingavad naha kaugu, on liitsugulised loomad, on tähtis osa mullaviljakuse säilitamisel, vereringe on suletud. · Teo tunnused- pehmet keha kaitseb koda, kodast sirutub välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea, liigub lihaseid kokku tõmmates, kaks paari kombitsaid, hingavad kopsudega või lõpustega, liitsugulised, mõnel puudub koda, näevad ainult valgust ja varju, erituselundiks üks neer, avatud vereringega, järglased arenevad mullas, enamik elab vees, tähtsaimad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. · Karbi tunnused- elavad vees, koja poolemid ühendab elastne lukuside, hingavad lõpustega, ei ole pead, lahksugulised, koja peal on selgesti näha kasvurõngaid. · Ämblike tunnused- väike pearindmik ja suur tagakeha, kaheksa jalga, keha katab õhuke ja elastne kitiinkest, kaheksa liitsilma, puuduvad tundlad, suu ümber on
Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni
INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mi
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abis
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abis
Tinglikult võib ka ämblikke lugeda vedelikust toitujateks, sest nemad lasevad oma saagi väljaspool keha osaliselt seedida, mistõttu toit muutub vedelaks ja seejärel imevad ohvri seest tühjaks ning seedivad toitu ise edasi. Suurem osa loomi neelab eri suurusega tahkeid toidupalu: terveid loomakesi või taimede ja loomade tükke. Et saakloom kinni püüda ja surmata või toidust tükke rebida, on neil mitmesuguseid abivahendeid: näiteks ainuõõssetel kõrverakud ja kombitsad, tigudel hõõrel, peajalgsetel iminappadega kombitsad, vähkidel sõrad ja lõuad, putukatel haukamissuised. Pilt ja alltekst: Vähk haarab saagi sõrgadega ja peenestab selle lõugadega. * Millised toitumiskohastumused on kujunenud veelise eluviisiga selgrootutel? --- 46 Kuidas toimub seedimine? Ükskõik mil viisil loom sööb, tuleb toit seedida, st lõhustada väikesteks molekulideks. Seejärel imenduvad need vereringesse ja jõuavad rakkudesse, kus nendest
keha ja kombitsate väliskihis paiknevad ka erilised kõrverakud, mille harpuunitaolise osaga nad ohvri või vaenlase kehasse mürki süstivad. Tähtsus looduses-toiduahelas, elupaigaks väiksematele loomaliikidele, elavad sümbioosis. Tähtsus inimestele-suveniirid, vaatamisväärsus. LIMUSED Kolm tähtsamat rühma: teos, karbid ja peajalgsed. Teod on enamasti taimtoidulised, kuid neid võib olla ka loom- ja segatoidulisi. Suus on tigudel väikeste hambakestega riivitaoline hõõrel. Sellega kraabib ta neelamiseks sobivaid toidupalakesi. Karbid toituvad vees hõljuvatest aineosakestest ja pisiorganismidest, mida pole vaja peenestada. Veega kanduvad pisiloomad, vetikad ja orgaanilise aine osakesed mantliõõnde. Peajalgsed on röövloomad, nende menüüsse kuuluvad näiteks kalad, vähid jt limused. Paljunemine-lahksuguline, emane muneb munad. Ehituse eripärad-pehme kehaga
kohta. Kevadel olid need arvud vastavalt 4,57 emastel ja 3,6 isastel. Noorematel ja vanematel isenditel parasiitide keskmine liigiline esinemine korrelatsiooni ei näidanud. Nii sügisel kui ka kevadel olid keskmiselt rohkemate liikidega nakatunud vanemad isendid (võrreldud on kuni 5 aastaseid lesti k. a. ja vanemaid). Küll aga oli nii kevadel kui sügisel liikide poolest kõige enam nakatunud lest noor emane; sügiseses proovis 3 a emane isend 6 helmindi liigiga ja kevadises proovis samuti 3 a emane isend 6 liigiga. Viimasel esines pärasooles 5 P. laevise täiskasvanut ja soolestiku limas suurel määral D. minutuseid. Nematoodidest leidus kevadistes proovides võrreldes sügisega rohkem sugukond Cucullanidae esindajaid. Suurel hulgal esines C. heterochrouse täiskasvanud mune täis emaseid isendeid. Väga hästi tuli mõlemast proovist välja, et D. minutus esineb rohkem noorematel isenditel ja C. heterochrous vanematel isenditel
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinud isiklikke märkmeid ja s
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka
KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organismi sise- ja väliskesk
BIOFÜÜSIKA ERIOSA Konspekti koostamisel on kasutatud loengumaterjale, Silverthorni „Human physiology“, Sartoriuse „Biofüüsika“, mõmmi konspekti ja internetis leiduvat materjali.s 24) Bioloogiliste membraanide struktuur. Membraanid moodustavad 80% loomsete rakkude kuivkaalust. Rakumembraani paksus on umbes 8nm. 1972 Singer-Nicolsoni mudel, mille kohaselt fosfolipiidid on kaksikkihis(seda teati juba varem) ning lisaks on nende vahel valgud, mis on võimelised ringi liikuma. Demonstreerimiseks liideti inimese ja hiire rakud- algul olid hiire valgud ühel pool rakku ja inimese omad teisel pool, kuid 40 min pärast olid valgud ühtlaselt jaotunud. Ka lipiidid saavad ühe lipiidikihi piires üsna vabalt liikuda, kuid vertikaalne „flip- flop“ liikumine on väga aeglane.Valgud võivad ulatuda läbi kogu membraani või kinnitada sisse- või väljapoole. Funktsioonid on struktuuri andmine- ühendavad membraani tsütoskeletiga
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehalise koormuse korral 4) neurof
Indiviidi teadvuslik olek on praegusel ajal elavate inimeste omast tunduvalt erinev. Tajutakse maailma ,,uutmoodi" ja sellest tulenevalt tekib uus ja imetabane teadvuse seisund. See on enamasti üldine armastuse seisund, mida kogetakse ka surmalähedaste kogemuste korral. Sellest on rohkem kirjas Unisoofia valdkonnas. Kuid peale uue ja teistsuguse teadvuse seisundi, omab eluvorm ka uut ,,füüsilist keha". Sellisel korral eksisteerib isend elektriväljana sõltumata närvitegevuse arengust. See tähendab seda, et selline bioloogiline keha, mis esineb näiteks planeet Maal elavatel olenditel, puudub. Sellised välja-olendid näevad välja valgusena. Need on kui valgusolendid, mida on samuti nähtud surmalähedastes kogemustes. Kuid kõigest sellest on lähemalt kirja pandud ülitsivilisatsiooniteooria valdkonnas. 14
Näiteks indiviidi teadvuslik olek on praegusel ajal elavate inimeste omast tunduvalt erinev. Tajutakse maailma „uutmoodi“ ja sellest tulenevalt tekib uus ja imetabane teadvuse seisund. See on enamasti üldine armastuse ( ülima õndsuse ) seisund, mida kogetakse ka surmalähedaste kogemuste korral. Unisoofia valdkond annab meile sellest väga täpse ülevaate. Kuid peale uue ja teistsuguse teadvuse seisundi, omab eluvorm ka uut „füüsilist keha“. Sellisel juhul eksisteerib isend ainult elektriväljana – sõltumata aju närvitegevuse arengust. See tähendab seda, et selline bioloogiline keha, mis esineb näiteks planeet Maal elavatel olenditel, puudub. Sellised „välja-olendid“ näevad välja ainult valgusena. Need on kui valgusolendid, mida on samuti nähtud surmalähedastes kogemustes. Näiteks kosmoses on inimese kõige paremaks eksisteerimiseks just kehast väljas olles. Seda sellepärast, et siis ei
Näiteks indiviidi teadvuslik olek on praegusel ajal elavate inimeste omast tunduvalt erinev. Tajutakse maailma ,,uutmoodi" ja sellest tulenevalt tekib uus ja imetabane teadvuse seisund. See on enamasti üldine armastuse ( ülima õndsuse ) seisund, mida kogetakse ka surmalähedaste kogemuste korral. Unisoofia valdkond annab meile sellest väga täpse ülevaate. Kuid peale uue ja teistsuguse teadvuse seisundi, omab eluvorm ka uut ,,füüsilist keha". Sellisel juhul eksisteerib isend ainult elektriväljana sõltumata aju närvitegevuse arengust. See tähendab seda, et selline bioloogiline keha, mis esineb näiteks planeet Maal elavatel olenditel, puudub. Sellised ,,välja-olendid" näevad välja ainult valgusena. Need on kui valgusolendid, mida on samuti nähtud surmalähedastes kogemustes. Näiteks kosmoses on inimese kõige paremaks eksisteerimiseks just kehast väljas olles. Seda sellepärast, et siis ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
