mägedeks. Rongipeatust, milleni sõideti, nimetati peatuseks 7. verstal. Hiljem nimetati see Nõmme peatuseks. Jälgimäe mõisa omanik Nikolai von Glehn hakkas selles populaarses suvituskohas välja andma suvilakrunte. Praegu kuulub Glehni loss Tallinna Tehnikaülikoolile ja on seetõttu pikkade traditsioonidega tudengielu keskus Tallinnas. Glehni loss Nicolai von Glehn Nõmme rajaja, Jälgimäe mõisnik Nicolai von Glehn sündis 16. juulil 1841 Jälgimäe mõisas. Nooruses õppis ta Tartus ja Saksamaal majandust, arstiteadust, filosoofiat ja arhitektuuri. Linna rajamine männimetsasele alale Mustamäe klindi ja Pääsküla raba vahel oli Glehni suur unistus, mida ta asus takistustele vaatamata ellu viima. 6. oktoobril 1873 sai välja mõõdetud esimene suvilakrunt, mille omandas Tallinna kooliõpetaja Johan Pihelmann. Räägitakse, et just siis öelnudki Glehn oma kuulsad sõnad: "Seie saagu lenn!"
Ee s ti Vabariig i s ünd Autor: Sten Lepamaa Väljaspool Eestit aastal 1917 · Käimas oli I Maailmasõda. · Venemaal oli kukutatud tsaar Nicolai II. · Lenin tuli kommunistitega võimule, kes tahtsid ka Eestit omale võtta. · Ameerika Ühendriigid ja Brasiilia kuulutasid Saksamaale sõja. · Soome maapäev kuulutas Soome iseseisvaks. Eesti Vabariigi sünd 1917-ndal aastal · 1. märts Tallinnas üldstreik. · 11.13. märts Maakondade koosolek Tartus, liitmist üheks kubermanguks. · 23. mai Maapäeva valimised. · 2. juuli Tallinnas "Estonias" Maa- asemike kongress ehk rahvakongress. · 29
kivist olid ainult kaks väikest aita, AJALUGU Mohrenschildtid olid laitses kuni 1860. aasta kevadeni, seejärel oli valdus aga järgemööda Tallinna pastorileskede ja- orbude kassa, suurtööstur Alexander Eggersi ning Paul Heinrich von Dehni käes, kuni 1883 aasta aprillis Kose-Uuemõisast pärit rikas Natalie von Uexküll selle oma pojale Woldemarile ostis. Woldemar von Uexküll ehitas 1890 praegu oleva Laitse lossi. AJALUGU Woldemar käis tihendalt läbi Nicolai von Glehniga. Arvatakse, et tol amatöörarhitektil oli mongi osa Laitse mõisahoone ilme kujundamisel Uexkülli käes oli Laitse loss ainult 1909. aastani. Oma ainsale pojale ei saanud ta Lossi pärandada, kuna to oli rüütelkonnast välja heidetud. Tütar aga oli kolinud välismaale. Nõnda sattus loss lõpuks Woldemar von Uexküll AJALUGU 1936 aasatl avas Vabariigi siseministeerium seest põhjalikult ümberehitatud lossis noortekoloonia. Hiljem raadiojaama kontor ja korterid
äärilinna vahel. Ehitis on kolmekümne viie meetrine (35) kuup, mis kohaliku tehase taustal on kontrastis äärelinnaga. Sellel kohal oli kunagi tehase osa. 4) 26-28, Toledo Museum of Art – Kakstuhat (2000) aastal oli SANAA valitud disainima uut hoonet muuseumi klaaskollektsiooni jaoks. Klaaspabiljon avati augustis kakstuhat kuus (2006) märkimisväärse kriitikaga. Oma ülevaates The New York Times jaoks, Nicolai Ouroussoff ütles, "Paviljon on elegantne labürint kumerast klaasseintest, mis meenutavad peeglitehalli Versailles lossis." 5) 29-30, New Museum of Contemporary Art – hoone on elegantne ja kaasaegne, 54 meetrit kõrge, ülima lihtsusega ja sulandub ümbruskonnaga. Hoone koosneb seitsmest kuubist. Arhitektid tahtsid mängida päevavalgusega, mistõttu ehitis, mis näeb väljast monoliitne, muutuks sisemiselt dünaamiliseks.
Sigtuna Mälari järve ääres ajaloolise Upplandi piirkonnas Asutas 11.saj kuningas Olaf Skötkonungi poolt Suur kaubanduskeskus ja sadam Linna vallutasid ja hävitasid 1187 paganad(väidetavalt saarlased ja novgorodlased); Norra prints Erik purjetas itta 1185, 1186, rünnates Eesti rannikut, kättemaksuks Jäi 1252 Birger jarli poolt asutatud Stockholmi varju St. Olofs kyrka Stockholmi kirikud: Storkyrkan (Sankt Nicolai kyrka)- 13.-15.saj – kuninglikud pulmad, kroonimised Riddarholmskyrkan- vanim (alustatud 13.saj); Rootsi monarhide matmispaik, alates Gustav Adolf 1632 kuni Gustav V 1950 Veel kirikuid: Linköpings domkyrka Vadstena klosterkyrka- asutas Birgitta Birgetsdotter 13.saj/ 14.saj Rootsi Püha Katariina Sündis 1331; püha Birgitta ja Ulf Gudmarssoni tütar Kuulutati pühakuks 1484
aastane. Verdi armastas oma naist ja lapsi väga ning vajus peale nende surma sügavasse depressiooni. Ta kirjutas valmis oma teise ooperi, mis pidi olema komöödia. See esietendus mõned kuud hiljem, kuid ei olnud edukas – ooperit esitati vaid üks kord. Peale viimase ebaõnnestumist väitis Verdi, et loo enam kunagi mitte ühtegi teost, kuid Merelli veenis teda uut ooperit kirjutama. Verdi hakkas tasapis kirjutama muusikat Nabuccole, mille oli varasemalt ära öelnud helilooja Otto Nicolai. Iga päev midagi kirjutades, sai ooper valmis 1841.aasta sügisel ning kandis nime „Nabucodonosor“. Ooper esietendus 9.märtsil 1842.aastal ning seda saatis tohutu menu, sest Piibli päritoluga sündmustik ja juutide vabadusvõitlus mõjusid ka itaallastele endile – olid nad ju Austria ülemvõimu all. Verdist sai päevapealt kuulsus. Nabucco oli väga innovatiivne – varem ei olnud kuuldud ooperit, mille harmoonia oleks
Wrangelli surma puhul 1643) ning ,,Hymenaeus Tetraglossos Ad Nuptias" (,,Kolmekeelne pulmahüüe pulmadeks" David Cunitiusele ja Katharina Vulpiusele 1643). Intensiivse ilmaliku juhuluule harrastamise asemele asus Kadrina-perioodil vaimulik kirjasõna, millest trükivalgust nägi 24 kirikulaulu tõlget 1656 ilmunud lauluraamatus ning 1641. aastal H. Stahli eesistumisel Stockholmis koos Jonas Nicolai ning Martin Zareniusega kaitstud sinodaaldisputatsioon ,,Praecognita catechetica" (,,Katehheetilised eelteadmised"). Aastaist 16391646 on lisaks teada 29 R. Brockmanni kirja, mis seonduvad enamasti kirikueluga. R. Brockmann suri 29. novembril 1647 Kadrinas, 14. jaanuaril 1648 maeti ta Tallinna Oleviste kiriku Maarja kabelisse. Fleming, Paul 1609 - 1640 Paul Fleming (1609-40), saksa poeet Sattunud laevaõnnetuse tõttu 1635. a. suvel Kunda randa, tuli Moskva kaudu Pärsiasse suunduval
peaaegu täielikult meelelahutusliku ja ilukirjandusliku lektüüri avaldamisest. Siiski avaldas ta ühe Liivimaa aadlipreili luuletused. Lõpetuseks Hupeli ajakirja on korduvalt nimetatud "Liivimaa valgustuse keskväljaandeks". Selles ajakirjas diskuteerisid nii kodanlikust kui ka aadliseisust valgustajad pärisorjuse üle ja tegid reformiettepanekuid. Ajakiri on väärtuslik oma topograafilise ainestiku poolest. V KAASTÖÖ NICOLAI "ALLGEMEINE DEUTSCHE BIBLIOTHEKILE" JA TEISTELE AJAKIRJADELE Kaastöö "Allgemeine Deutsche Bibliothekile" Lisaks omaenda ajakirja väljaandmisele tegi Hupel kaastööd mitmetele välismaa ajakirjadele. Kõige pikaajalisem ja olulisem oli Hupeli kaastöö Friedrich Nicolai ajakirjale. See oli üldteaduslik ajakiri, mis pidi andma ülevaadet kogu saksa kirjandusest ja aitama kaasa Saksamaa kultuurilisele ühtsusele. 1773. aastast alates saatis Hupel Nicolaile kaks korda aastas iga kord
Tallinnas Toomkiriku organisti juures ( Reinicke ). Tegeles koorilauluga ning 16 aastaselt asutas ta oma koori. 1884 1886 juhatas Lootuse seltsi meeskoori. 1886 a. läks ta Peterburi konservatooriumisse oreli klassi ( Homilius ). Konservatooriumi lõpetas ta 1891. Pärast seda sõitis ta Berliini. 1892 a. jõudis ta tagasi Tallinna. 1894 1895 a. õpetas ta Saksa gümnaasiumis. 1904 1909 a. õpetas ta Nikolai 1. gümnaasiumis. Ta tegeles kooridega Revaler Liederdafel ja Nicolai Gesangverein. 1916 a. asutas ta Talina Meestelaulu seltsi. 1961 a. osales ta Eesti Lauljate Liidu asutamisel. Eesti Lauljate Liidu tegevuseks oli laulupidude ja laulupäevade korraldamine, koorijuhtide enese täiendus suve kursustel ja seminaridel, kirjastus tegevus, konkursid jpm. 2 Aleksander Läte ( 1860 Aakre v. -1948 Tartu )
2011) 10. http://www.ruffordsmallgrants.org/files/Andreev%20Report.pdf (1.05.2011) 11. Osselaer, C., Tursch, B. 2000. Variability of the Genital System of Helix Pomal of Mulluscan Studies, 66, 4, 499-515. http://ehis.ebscohost.com/ehost/detail? hid=20&sid=0bc62895-5800-4bf2-805a- c5865fd317f9%40sessionmgr4&vid=11&bdata=JnNpdGU9ZWhvc3QtbGl2ZQ%3d %3d#db=a9h&AN=44403024 (1.15.2011) 12 12. Nicolai, A., Vernon, P., Lee, M., Ansart, A., Charrier, M. 2005. Supercooling ability in two populations of the land snail Helix pomatia and ice-nucleating activity of gut bacteria. Cryobiology, 50, 1, 48-57. http://www.sciencedirect.com/science? _ob=ArticleURL&_udi=B6WD5-4F08DXB- 2&_user=805545&_coverDate=02%2F28%2F2005&_rdoc=1&_fmt=high&_orig=gat eway&_origin=gateway&_sort=d&_docanchor=&view=c&_acct=C000043700&_ver
Tihe liigendatus ja kirdepoolsel nurgal kõrge kaheksanurkse torni, lõunapoolsel küljel aga aga kahe eri laiusega risaliidi kasutamine rõhutab Vasalemma mõisahoone asümmeetriat, aga ka vertikaalsust. Sellega vastanduvad nad rangelt sümmeetrilistele klassitsistlikele hoonetele. Sümmeetria puudumisega on seotud ka historitsimi looduslähedus, mis lisaks inglise stiilis parkide lembesusele avaldub ka dekoratiivsuses ja loodusvormide jäljendamises. Näiteks Nicolai von Glehnile kuulunud Mustamäe ehk Kõrgepea lossiansamblisse kuuluva palmimaja puhul võiks paralleele luua koguni looduse struktuure jäljendava juugendiga ja hispaania arhitekti Antonio Gaudi omapärase loominguga, sest Gaudigi lähtus gootikast. Historitsismi ajal toimus oluline muutus ka suhtumises ehitusmaterjalide kasutamisse. Jõuti järeldusele, et hoone materjal peaks peegelduma tema stiilis ja ilu tulenema kasulikkusest. Tähelepanu hakati pöörama puidule, tema väärtustamisele
Hartknochi juures lasi Hupel kirjastada ka kõik oma kirjatööd. Hartknoch vahendas ka Hupeli tutvusi mitme Saksamaa suurkuju, sealhulgas Johann Gottfried Herderiga. Algab Hupeli publitseerimistegevus 1772 1772. aastal avaldas Hupel oma esimese pikema teose: "Eesti- ja Liivimaa publikule", kus ta esitas mitmeid ühiskondliku elu reformiprojekte ja kritiseeris Liivimaa elu puudusi. Lisaks hakkas ta alates 1773. aastast tegema ka kaastööd Berliini kirjastaja Friedrich Nicolai retsensiooniajakirjale "Allgemeine Deutsche Bibliothek". Tänu sellele levis tema kuulsus literaadina ka Saksamaal. Ilmub Hupeli peateos, "Topographische Nachrichten" 1774 1774. aastal hakkas ilmuma Hupeli peateoseks peetav "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" ("Topograafilisi teateid Liivi- ja Eestimaalt"), mida ilmus kokku neli köidet (järgmised köited nägid ilmavalgust aastatel 1777, 1782 ja 1789). Selle teosega kirjutas Hupel
peagi üles kuid selle tähtsus hakkas langema. • Üks norra „“saaga • võidab et norra prints erik purjetas 1185/86 a itta, rüüstas eesti rannikut. Arvatavasti oli tegu kättemaksuga. • 13.asj jooksul jäi linn peagi 1252a birgeri jarli (magnusson )poolt asutatud ja rannikule lähemal asuva kiiresi kasvava stockholmi varju • st. olaf kyrka • stockholmi kirik-storkyrkan (sankt nicolai kyrka) 13.-15 saj. Kuninglikud sündmused seal , • riddarholmen kyrka alustatud 13.asaj. -Vanim kirik stockholmis, rootsi monarhide matmispaik (al. Gustav Adolfi'iga 1632)kuni 1950.a (gustav V) • lunds domkyrka alustatud 12.saj restaureeritud 16.saj., kiriku krüpt kooriruumi all, • linköpings domkyrka al (13.saj.)on suuremas osas ehitatud inglise kõrggootika eeskujul. • Vadstena klosterkyrka 14.saj. Asutas birgitta birgersdotter (meenutab pirita kloostrit)
Kunstnikele meeldis karjala koos oma metsiku loodusega. Soome arhitektid tegutsesid ka eestis. Eliel Saarinen. Kasutati eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja maakirikuid. Ehitati kiviplokkidest massiivseid hooneid, nurgeline ornament koos põimitud taimemotiividega. Pakuti välja suur-tallinna idee. Akseli Gallen- Kallela illustreeris kalevala. Rahvusromantismis võeti eeskuju põhjamaadest. Arhitektuuris soomest. Rühmitus ,,Mir Isskustra", eestvedajaks Nicolai Roerich, kes maalis rahvusromantikaga sarnaseid pilte, aga võttis teemad vana-vene ajaloost, eriti varjaagidega seonduv. Peale indiasse minekut, muutis sümbolism aasiapärasemaks. Edvard Munch kuulus rahvusvahelise sümbolismi liiki. Teosed olid väga juugendlikud. Teosed värvikirevad. Temaatika ängistav ja dramaatiline, meeleheitlik. Liikus oslo boheemlaste seltskonnas. Sattus hingelisse kriisi ja oli suletud vaimuhaiglasse. Raviti terveks, kuid looming jäi ekspressiivseks
kahest romanssidetsüklist ja ühest lühikesest tragöödiast koosnev teos ,,Helge ,, (1814) ja luuletisteseeria ,,Põhjamaade jumalad", kannatas tema hilisem looming liighõlpsuse, arenemise seismajäämise ja kodanlikustumise all, mis põhjustas kodumaal kirjanduslikes ringkondades pöördumise tema vastu. Oehlenschläger oli võimsa pöördega vabastanud maa Holbergi ratsionalismist, kuid ka ise kaotanud lõpuks oma värskuse. Vanemast romantikutepõlvest peab välja tooma veel vaimulik Nicolai Frederik Severin Grundtvigi (1783-1872), kes otsustavalt reformeeris romantika vaimus taani hariduslikku ja usuelu, viies selle välja 18. sajandi pärimustest. Noorusaastatel tundis ta endast kutset luuletaja ja ajaloolase elutööks. Temal oli teine arusaam põhjamaade vanemast luulekunstist kui Oehlenschlägeril. Mitte motiivid polnud talle selles tähtsad, vaid võimalikult lähedale pääseda muistse luule tõelisele vaimule, seda kaasajale võimalikult võltsimatult uuesti
Viibis Tallinnas aastatel 1635-1636 ning 1639, olles Pärsiasse suunduva saatkonna kooseisus. Armastus kaupmehetütre Anna Niehuseni vastu viis Flemingi mõttele Tallinna elama asuda. Kavatsedes lõpetada meditsiiniõpingud ning omandada dokorikraadi, sõitis Fleming Leidenisse, kuid haigestus teel ja suri Hamburgis. Flemingist Tallinna jäänud raamatud - 26 teost kümnes köites annetas Oleviste raamatukogule tema mõrsja õde Elisabeth Niehusen, Niguliste pastori Nicolai von Hövelni lesk, 1660. aasta novembris. Nendest on tänapäeval Eesti Akadeemilise Raamatukogu baltikaosakonnas kaheksa köidet. Reiner Brockmann(1609-1647): Brockmann sündis Saksamaal Mecklenburgi hertsogiriigis Schwaani linnakeses kirikuõpetaja pojana. Alghariduse sai ta isa kõrval kodus, seejärel õppis Rostocki linnakoolis, Wismari ja Hamburgi gümnaasiumeis ning alates 1630. aastast Rostocki ülikoolis. Rostockis pühendus R. Brockmann eelkõige teoloogiaõpinguile.1633 sai R
Samal ajal hakkas oopereid kirjutama ka Albert Lortzing (1801-1851), helilooja, laulja ja teatritegelane, kes näitlejate lapsena õppis eelkõige praktikast: tema põhizanr on nn Spieloper (,,mänguline ooper") -- saksa koomiline ooper kõnedialoogidega, paljude ansamblite ja rikkaliku lavategevusega. Eestis on viimasel kümnendil laval olnud tema ,,Salakütt" (Wildschütz), Saksamaal mängitakse siiani väga palju. Väga hea näide Spieloper'i kohta on Otto Nicolai (1810-1849) ,,Windsori lõbusad naised" (Shakespeare'i komöödia järgi), muusikaliselt on see arendatum ja vokaalselt nõudlikum (itaaliapäraste koloratuuridega) kui Lortzing. 18 Teema 17. Wagner Algteadmised Wagnerist · Millega seostub meile tavapäraselt Wagneri nimi? · Muusikadraama, juhtmotiiv, ooperi sümfoneerimine. Gesamtkunstwerk. (sünteeskunstiteos, antud tekstis lühendasin GKW) Müüt, Bayreuth. 1
: Newnes, 1997. 220 p. ISBN: 0750630051 45. Mazda, F. F., Power Electronics Handbook, Oxford [England]: Newnes; Boston: Butterworth, 1997. 441 p. ISBN: 0750629266 46. Mohan, N. First Course on Power Electronics and Drives, Minneapolis, MN: MNPERE, 2003. 248 p. ISBN: 0971529221 47. Mohan, N., T. M. Undeland, and W. P. Robbins, Power Electronics: Converters, Applications, and Design, Hoboken, NJ: John Wiley & Sons, 2003. 802 p. ISBN: 0471226939 48. Nicolai, U., T. Reimann, J. Petzoldt and J. Lutz, Semikron: Application manual power modules, Verlag ISLE, 2000. 49. Ozenbaugh, R. L., EMI Filter Design, New York: Marcel Dekker, 2001.319 p. 50. Paice, D. A., Power Electronics Converter Harmonics: Multipulse Methods for Clean Power, Wiley, 2001, 222 p. ISBN: 0780353943 51. Patrick, D. R. and S. W. Fardo, Industrial Electronics: Devices and Systems. Lilburn, Ga: Fairmont press; Basel: Dekker. 2000. 671 p. ISBN: 0824705017 52. Pressman, A. I
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
