Ristideta hauad (73)

5 VÄGA HEA

“Ristideta hauad” Arved Viirlaid
1. Tsitaadid:

“Ja sellest asjast ta siin elas. Kuidas sa nõdrukest enam maailma ajadki, teine pommiplahvatustest ja tulekahjudest niikuinii poolsegane, ainus perekonnast ellujäänu.” Lk. 9(1. romaan)

“Maanteel ei olnud suurt liiklust , oli näha vaid vene sõjaväeveokeid.” Lk 35(1.romaan)

“Kõndides õhtuhämaruses sõbra vanemate talu poole, tundus Taavile, nagu oleks ta olnud aastaid kaugel- niivõrd oli maailm tema metsades rändamise päevil muutunud.” Lk 40(1.romaan)

“Mehed kiirustasid toast tuppa , pilgud vilksatamas aknast metsa poole. ”lk 227(2.romaan)

“Elutu plekikild ja kivid ta jalgade all. Maa, mis oli õitsenud, pidi võtma endasse kõduneva vilja ning purustatud laibad. Pimedusega mestis suutis ta neid katta , aga kui tuli uus päev, ei varjanud miski julmust ja surma.” Lk 243(2.romaan)
2-3. Tegevuspaik - Eesti küla 1944. aasta oktoobrist alates
Sündmused:
Üks Taavi kaaslastest oli haavata saanud ja kuna nad olid parasjagu Taavi naise kodu lähedal, otsustai sinna abi otsima minna. Hilde võttis ta vastu ja Taavi avastas, et ta naine ja poeg olid äia ja ämmaga koos põgenenud, ilma isegi talle kirja jätmata ja Hiie talus talitas nüüd tema ema, kes varem elas pisikeses popsionnis. Venelased tulid tallu viina otsima, kuid Taavi varjas end lakas ja Marta , kes juhuslikult seal oli, viis nad minema. Mehed käisid saunas , Marta tuli tallu ja proovis Taavile ligi ajada, kui Taavi vedu ei võtnud, kinkis talle hunniku vanu Nõukogude aja passe .
Järgmisel õhtul saabus Hiie pere koos Ilme ja Lembituga ootamatult koju. Neil ei olnud õnnestunud Saksamaale põgeneda ja nad olid pahurad. Linda ütles, et Taavi oli seal, aga läks samal hommikul minema, et oma perele järgi minna. Ilme läks ülejärgmisel hommikul Taavile järele. Taavi nägi raudteejaamas tuttavaid, keda viidi rongiga vangilaagritesse. Kui nende rong sõitma hakkas, laulsid vangid Eestile ülistuslaulu.
Taavi käis Keilas, ütles sõbra vanematele, et nende poeg on surnud ja tuli järgmisel hommikul Tallinnasse Selma juurde, kuhu jäi peatuma ja ütles talle, et venelased lasksid Selma isa maha.
Ühel päeval tuli Riks , kes vanasti oli rõõmsameelne, kuid viimasel ajal närviline ja rääkis, et NKVD kuulas teda üle ja peksis teda selle käigus, ütles, et peab kirja kirjutama ja läks teise tuppa. Kui talle järele mindi , oli ta kadunud ja alles on 2 kirja - 1 naisele ( kinnine ) ja lahtine teistele, kus seisis , et ta ei andnud kedagi üles ja tapab nüüd enese, sest ta kardab, et ta võiks järgmisel ülekuulamisel murduda. Riksil oli koju jäänud haige naine, kes poleks põgenemist üle elanud ja väikesed lapsed.
Ilme oli otsustanud ikkagi koju jääda, sest ta avastas, et on Taavi eelmisest koduskäigust rase. Naabri-Mihkel oli aga sõjast ära karanud (võeti varem vägisi punaste poolele), tuli koju ja rääkis, et nägi Taavit. Seepeale hakkas Ilme ikkagi rongiga Tallinnasse minema, kuid raudtee oli lõhutud ja nad läksid häälega. Inge juures kuulsid nad, et Taavi läks eelmisel päeval ühe naisega (Martaga, aga nemad seda ei tea) ära ja on arvatavasti juba üle mere.
Taavi aga sai samal päeval kui ta naine Tallinnasse jõudis teada, et tal on võimalus üle lahe saada ja tahtis seda võimalust ka sellele perele pakkuda, keda Lompus alt vedas, kuid need olid kadunud. Sel ajal kui ta asja uurida jōudis läks juba pimedaks ja tagasi Marta juurde jōudes avastas ta, et Martat pole kodus, tema on aga vōtme maha unustanud. Kuna öösel oli liikumiskeeld ja kell juba palju, läks ta kōige lähemasse kohta - Arno juurde ja kohtus seal oma naise ja pojaga. Kōik olid väga rōōmsad.
Järgmisel päeval hakkasid neljakesi (ka Vello , kes hästi vene keelt oskas, tuli nendega kaasa) ranna poole liikuma - paaris, Vello ja Taavi ja Ilme ja Lembit. Ilmel tuli küll kontrollpunktis jama, sest ta paber oli eestikeelne, kuigi templitega, kuid Vello pakkus venelastele lahkelt suitsu ja seletas, et Ilme ema on suremas haige ja kōik lasti läbi. Rannas ootavad juba Marta, Leonard ja Piibu - Eedi . Marta on Ilmet nähes väga pettunud (lootis ikka, et Taavi annab talle järele).
Külamehed käisid üksteise juures arutamas, mida metsas redutavate bandiitidega teha, kuid Matsu Juhani vastuseisu tõttu ei jõutud mingi otsuseni. Marta oli jälle maal ja ütles Lindale , et pakkus Taavile peale Ilme ja Lembitu ärasõitu ka võimalust üle lahe sõita, kuid Taavi keeldus. Linda sai aru, et Marta üritas Taavile läheneda. Marta rääkis, et lõpuks kadus Taavi ära ja ta ei suutnud teda enam Tallinnast üles leida. Tõmm, Osvald ja Värdi olid Hiie saunas sõja eest varjul .
Ühel ööl tulid Osvald, Tõmm ja Ferdinand metsast (käisid peidukast relvi ära toomas) koju ja otsustasid Matsu Juhani tütardele ligi ajama minna, kuid avastasid , et 4 venelast olid tulnud sinna peretütreid vägistama - tapsid venelased ära, päästsid kinniseotud perenaise lahti, sel ajal jõudis kohale ka Ignats ja hakkas asju korraldama . Sel ajal kui ta kodus teistele käske jagas, jõudis kohale Matsu Juhan, kes teda tänas ja lasi mehed oma maa peale salaja maha matta. Järgmisel päeval pani Juhan oma kodu juurde kella üles, mida sai kohe magamistoast kolisema panna ja nädala pärast ti koju kutsika, kellest pidi suur koer kasvama (nōustub Ignatsiga).
Taavil ei olnud ōnnestunud üle mere pōgeneda ja kuna talv oli tulemas, püüdis ta vōimalikult vaikselt elada, et kevadel uuesti üritama hakata. Tal oli õnnestunud muuta ennast Karl Heidakuks, kes polnud kunagi ühtegi organisatsiooni kuulunud, ka tegi ta läbi Punaarmeesse värbamise komisjoni ja pääses sellest. Selmaga hakkas ta järjest paremini läbi saama.
Jõululaupäeval läks Taavi kirikusse, kui ta sealt ära tuli, vangistati mōned kirikust väljunud inimesed, kuigi usk ja kirikus käimine pidi jälle vabatahtlik olema (varem oli keelatud). Hakkas Selma juurde ōhtusöögile minema ja avastas tee peal eestlase, kes oli täiesti paljaks röövitud, ainult katki rebitud maikasärk oli seljas , isegi püksid olid ära vōetud. Viis mehe Selma juurde, andsid koos Selmaga talle seal süüa ja juua ning panid ta magama. Taavi aga püüdis ette kujutada, mida võiks Ilme Rootsis teha, kuid sai hoopis nägemuse, kus Ilme vangis oli.
Taavi kohtas tänaval sōpru, kuid taipas, et osi ei usalda ta enam ise ja osad ei usalda teda, see-eest sai ta sōbraks Evaldiga (mehega, kelle elu ta jōulude ajal päästis). Evald ütles talle, et kui nad kevadel pōgenevad, siis kavatseb ta kohe Selmaga abielluda .
Hilde hakkas Tōmmule järjest rohkem meeldima (Tōmm meeldis Hildele juba varem) ja sellega koos kasvas miskipärast ka soov tüdrukule haiget teha. Kui nad koos suusatasid, pani ta tüdrukule jala ette ja suudles tüdrukut, kes ehmatas, sest ta ei olnud varem suudelnud. Ka Tōmmu üks suusk oli murdunud ja poiss pahandas selle pärast - seepeale vōttis tüdruk ise katkised suusad ja andis poisile terved . Tōmm sōitis ees ära, kuid ootas ikkagi teda kogu aeg järele.
Kōik märgid hakkasid järjest enam näitama, et Juhani tütar on vägistamisest rasedaks jäänud (Juhan ütles varem, et kui nii juhtub, tapab ta lapse oma kätega ära).
Metsavaheteel tapeti üks vene sōdur, tema kaaslased eriti metsast tapjaid ei otsinud vaid läksid üsna kiiresti minema. Osvald avastas aga, et keegi on metsast nende lume sisse kaevtud august (kasutati talvel külmkapina) soolaliha vōtnud. Ühel päeval metsas avastas ta, et see tapja on naabri Reku ( naabrite loll poeg, keda saksa sōjaväkke ei vōetud, sest ta ütles puhtsüdamlikult, et tahab sakslasi tapma tulla, kui aga venelased sōtta mobiliseerisid, jättis ta ütlemata, et tahab venelasi tappa ja vōeti mingi ime läbi sisse), kes rääkis, et sōjavägi, kuhu ta vōeti oli rohkem naljategemine - et talle anti puupüss ja arstid tegelesid temaga kogu aeg (sōjaväes avastati, et ta on hullumeelne), nii et ta pōgenes ja tapab nüüd venelasi (mida ta ka tegi) ja et tal on terve suur kamp mehi, näiteks Piskujōe Andres (Linda mees, keda teised surnuks pidasid ).
Ühel päeval tuli Roosi August Hiiele ja ütles Ignatsile, et miilits tuleb umbes poole tunni pärast läbi otsima, et ta oli tal käskinud viivitada, aga kaua seda teha ei saa - venelased otsivad taga naabripoissi Mihklit, kes on sōjaväest ära karanud. Kōiki poisse hoiatati ja nad pōgenesid suuskadega. Metsas said nad Rekuga kokku, kes rääkis, et ta olevat tahtnud Tōmmut metsas maha lasta, kui too tüdrukuga hullas, aga Andres polnud lubanud. Samuti polnud Andres lubanud tal sel päeval koju minna. Poisid ütlesid, et ei tohigi minna, seal on venelased, kuid sellest vōttis Reku kohe tuld ja tahtis minna venelasi tapma, kuid jäi varsti seisma, tuli tagasi ja ütles, et Andres ei lasknud tal minna (kuigi teised ei näinud kedagi). Poisid otsustasid, et Reku on metsas ikka päris hulluks läinud ja läksid varsti koju. Venelased tulid aga uuesti ja viisid Mihkli ikka minema.
Ühel päeval tulid NKVD töötajad Taavi juurde koju, teatasid, et nad teavad, et ta on Taavi Raudoja ja viisid ta 9 mehe saatel ühte majja ülekuulamisele. Kui tema ema ähvardati kohale tuua, tunnistas ta üles, et ta on Taavi Raudoja ja et ta muutis oma isikutunnistust, kuna ta mōisteti ilma pōhjuseta surma. Seda et ta on kunagi varem Soomes olnud (ta oli Talvesōjas), ta alguses eitas, kuid tunnistas selle juba järgmisel ööl üles. Ülekuulaja ütles talle, et ta naine ja laps on vangis ja näitas talle selle tōestuseks määrdunud naisepesu, mida Taavi ära ei tundnud . Samuti ütles ta, et Taavi peaks mōtlema oma varsti sündiva teise lapse peale - alles hiljem sai Taavi aru, et see, et ülekuulaja lapsest teadis, tähendas seda, et Ilme oli tōesti vangis. Peale seda unustati Taavi pikaks ajaks vangikongi, kus tema ainuke sōber oli vanamees Tōnis, kes osa oma niigi vähesest söögist talle juurde andis. Seal hoiti neid kuni NSVL väljus Teisest maailmasōjast vōitjana. Suvel hakati neid uuesti öistele ülekuulamistele vedama, aga Taavit ei kutsutud. Inimesi jäi kongis järjest vähemaks ja vahel kōlasid kusagilt lähedalt lasud (nende kongikaaslasi lasti maha). Tōnis ei söönud enam peaaegu üldse.
Kui Taavi ülekuulamisele viidi, andis ta oma sōprade nimede asemel väljamōeldud nimed ja ütles, et aadresse ei tea, aga kui ta Tallinnasse lahti lastakse, siis uurib paari päeva jooksul välja. Ütles, et tal on töö juures ka marssal Mannerheimi koostatud nimekiri kōigist Soome sōjakooli lōpetanutest - seepeale läksid ülekuulajad närvi ja viisid ta kongi tagasi.
Varsti tuldi talle järele, anti talle riided, kingapaelad jms ja viidi ta tänavale. Kuna tal pōgenemisvōimalust polnud, läks ta nendega oma vanasse töökohta kaasa ja tegi näo, et paberid on peidetud akna kohale - vōttis laualt paberinoa, ronis aknalauale ja hüppas järsku välja, hoovi. Kohe tema järel tulid lasud, alguses tahtis ta pōgeneda vabrikusse sisse, kuid uks oli lukus, sellepärast jooksis ta hoovist välja ja 600 m kaugusel algavasse metsatukka. Tema jälitamiseks toodi koer, kuid see hakkas hoopis hoovi prügikastist rämpsu sööma ja Taavi oli selleks korraks pääsenud, kuigi tänaval oleks ta oma kohutava kōhnusega ikka tähelepanu äratanud.
Taavi tahtis minna tuttavate juurde, et nende käest kasvōi mütsi küsida (vangidel aeti pea paljaks ja sellepärast oli jooksikuid tänaval kerge ära tunda, sest vabastatud vange sel ajal ei olnud - enamus lasti maha), kuid neid polnud kodus. Viimses hädas lasi ta lihtsalt naabrite uksekella ja pöördus murega sealse vōōra vantädi poole (kuigi kartis, et see vōik ta üles anda), kes andis talle värisevate kätega bareti ja soovis talle jumala ōnnistust.
Õhtul läks ta Selma juurde, kuid see ütles, et ei saa teda enda juurde jätta, kuna venelased kuulavad teda pidevalt üle (ei julgenud seepärast ka Evaldiga abielluda, kuna mees elas vōltsitud isikutunnistusega ja oleks vangi viidud), andis talle aga puhtad riided ja organiseeris talle öömaja ühes korteris , mille üks elanik pidi ööseks minema sōitma ja teine, kommunistlike vaadetega naine, oli vōtme koju unustanud ja ei saanud hiljem sisse - nii et Taavi oli “tühjas” korteris ja öine passikontroll ei hakanud ust lōhkuma.
Järgmisel päeval läks ta Evaldi juurde, kuid nad avastasid, et maja ümber (ja nagu selgus kogu kvartalis ) tiirutasid nuhid , kes arvasid, et ta üritab Arno ja Liisa juurde minna. Evald, kes ei teadnud Selmaga toimuvast midagi ja ei tahtnud naisele pahandusi , tahtis et Taavi prooviks kohe läbi murda. Taavi vihjas talle, et Selmal on jamasid, kuid kōndis nuhkidest rahulikult mööda, ilma et need teda ära oleksid tundnud, ja läks jälle Selma juurde.
Taavi läks Lilleküla jaama ja sōitis sealt maale, Evaldi tallu - jōudis viimasel hetkel, päev peale tema lahkumist toimus jaamas viimase aja ulatuslikem passikontroll. Taavi jōuab ōnnelikult Evaldi onu juurde. Alguses hakatakse koerte haukumise peale külas gongi lööma, et märku anda, et vargad/röövlid vōivad teel olla, kuid Evaldi onu annab oma kellaga märku, et kōik on korras.
Varsti läks Taavi Piibu-Eedi kodutallu, mis asus sügaval metsas, sōnumit viima, et Eedi pääses ōnnelikult üle lahe, kuid miskipärast Eedi isa hoopis vihastas selle juttu peale ja käskis tal minema minna. Kohe jōudsid aga kohale 2 metsavenda (Eedi ja Leonard), kes ütlesid, et Taavi on nende ainus veel elus ohvitser ja seega usaldusväärne mees.
Sōbrad rääkisid talle, et Ilme oli keeldunud üle lahe minemast, sest tahtis oma mehe ära oodata.. Samuti rääkisid nad, et nemad olid ainsad, kes rannas jooksu pääsesid, sest kōik kohad olid paksult venelasi täis, ja et nende meelest pidi keegi nad üles andma. Enamus vōeti vangi, mōned lasti kohapeal maha.
Leonard rääkis, et sōja lōpust saadik tehakse metsades pidevalt haaranguid, Leonard ise oli korra napilt pääsenud. Taavi aga vihastas, sest haarangu ajal oli ainult üks metsavend enne surma ka venelasi maha lasknud - teised olid kartnud ja varjus olnud.
Kättemaksuks kirjutas Taavi NKVD-le kirja, milles vandus pühalikult, et tema pōgenemine oli vōimalik ainult seetōttu, et ta andis kaptenile ja tōlgile altkäemaksu. Samuti hakkas Taavi kahtlustama, et äraandjaks oli Marta. Ta otsustas, et ōigele mehele ei tohi perekond kōike tähendada (kuigi naisele peab), nii et ta peab edasi vōitlema. Tegelikult ei teadnud ta üldse, kas ta naine ja laps on surnud. Taavi, Leonard ja Eedi suundusid metsa, et saada kokku teiste metsavendadega ja vōidelda üheskoos kommunistide vastu.
4.Tegelased:

Taavi Raudoja - peategelane, metsavend
Ilme - Taavi naine
Tōmm - Ilme vend, Taavit ei salli eriti
Lembit - Taavi poeg
Piskujōe Linda - Taavi ema
Piibu Eedi - Taavi kaaslane , vibalik mees, räägib imelikult
Ferdinand Uba - Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem (um. 40)
Leonard Kibuviir - Taavi kaaslane, naljaka kiila kuklaga
Osvald - Taavi äia talus (Hiiel) sulane , suurt kasvu
Hilda - Hiiel teenijatüdruk, Tōmmusse armunud
Aadu - varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus
Hiie Ignas - vallavanem , Taavi äi, pōgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga)
Roosi Marta - oli varem (ja on vist siiani) Taavisse armunud
Roosi August - joodik, Marta isa, Hiie talu naaber
Selma - Taavi parim sōbranna
Inga - naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle lahe Soome, vastupanuliikuja
Manivald Pihu - kombinaadi- kamba eesotsas (seal asub sōjakooli meeste peastaap)
Riks - Taavi endine sōjakaaslane, tapab enese
kokk Lompus - Taavi endine sōjakaaslane, lubab inimesi üle lahe aidata, tegelikult varastab paljaks

Loo põhimõte on järgmine:lugu räägib sellest, kuidas Taavi Raudoja vōitleb järjekindlalt oma maa ja oma vabaduse eest, alates 1944. aastast kuni Teise maailmasõja lõpujärgse ajani.
Neid raamatuid oli mõnus lugeda. Tuleb aega võtta ja rahulikult lugeda ja aru saada.
Soovitan ka teistel lugeda.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 1219 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1219 laadimist Kokku alla laetud

73 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

miret Õppematerjali autor

Arved Viirlaid

kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

doc

Nimetu

Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................2 Teose ajalooline skeem.................................................................................................. 2 Autori positsioon ajas ja mõju ilmumisajal................................................................2 Teose saamislugu....................................................................................................... 2 Objektiivne väärtus tänapäeval.................................................................................. 3 Teose tegelaskond.......................................................................................................... 3 Teose tegelaskonna ulatus, mis on keskpunktis ja toese tüüpilisus........................... 3 Tegelaste jagunemine gruppidesse............................................................

Kategoriseerimata

rtf

RISTIDETA HAUAD I

Raamatu kokkuvõte RISTIDETA HAUAD I ARVED VIIRELAID 2008 Tsitaadid: ,,No mis tee sinul jalge all on?" teine tegelane sattus temaga kokku, ja nägi et ta oli kuhugi ruttamas, ning tahtis ta teada kuhu sõber minemas on. ,,Öösel on ju nii kuradima külm." öösel oli külmem kui päeval ja neile see ei meeldinud. ,,Esimene uni tüdrukutel tehtud." Turku olid üle pika aja oma une nende sündmuste käigus tehtud saanud. ,,Pole viinatilkagi." kuna paljud räägivad et viina juues saab sooja aga kuna tal pole olnud mitte uteri viinatilka ka ei saanud at endale kodus sooja teha sest tal oli kodus väga külmad ruumid. ,,Ma heidan põrandale." ta läheb põrandale magama, sest teised kohad voodites olid täis saanud. Üks Taavi kaaslastest oli haavata saanud ja kuna nad olid parasjagu Taavi naise kodu lähedal, otsustai sinna abi otsima minna. Hilde võttis ta vastu ja Taavi avastas, et ta naine ja poeg olid äia ja ämmaga koos põgenenud, isegi talle kirja jätm

Kirjandus

doc

Arved Viirlaid Ristideta hauad

Arved Viirlaid „Ristideta hauad” Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sealt edasi Soome m

Eesti kirjandus

doc

Arved Viirlaid "Ristideta hauad" kokkuvõte peatükkide kaupa

Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sea

Kirjandus

docx

Arved Viirlaid "Ristideta hauad I "

,,Ristideta hauad" 1.osa Taavi: Soome ohvitser, kommunismi vastane, hakkaja ja tahtejõuline noormees, kes ei heitu venelaste jõhkrast kohtlemisest, ei tunne hirmu mitmekordsel põgenemiskatsel üle lahe Heino Roode: kaasvõitleja Vello Kasar: üks tuttav kaasvõitleja, kes venelaste seas kannab Soome pükse ja saapaid, tal on kaasas 2 sõpra. Leonard: Taavi sõber, teekonnakaaslane Selma: Taavi lapsepõlvesõber, lahke abivalmis ja heasüdamlik neiu. Lompus: Soome päritolu kokk, kes suhtleb venelastega ning üritab Taavit üle piiri sokutada, Taavi jaoks tundub see kõik kahtlane. Hiie talu teenrid: Vana Aadu, Osvald, noor Hilda, vigane Värdi Hiie talu pereliikmed: perenaine Krõõt, pereisa Ignas, perepoeg Tõmm, peretütar Ilme koos poja Lembituga Vallavolikogu liige: Marta krutskeid täis, annab Taavile Nõukogude passi Taavi ema: Piskujõe Linda Taavi isa: Andres Raudoja ,,Kui pole surmaks loodud, ei sure tappeski" Andres tapeti Piskujõe kuuskede all* Kombinaadipoisid

Kirjandus

doc

Arved Viirlaid "Ristideta hauad"

Arved Viirlaid ``Ristideta hauad`` 2.Tegevusaeg 1944.aasta oktoobri algus ja kestab 1945 hilissuveni. 3.Tegevus kohad- maal (Taavi kodukohas), Tallinn, Rapla lähedal 4.Kodukülla naaseb üheks ööks Taavi Raudoja, kellel on kaaslasteks paar ``soomepoissi`` ja eesti leegionimees. Nad on metsas redutanud. Taavi naine on aga asunud koos oma vanematega ja pojaga Rootsi põgenema. Nii ei leia Taavi neid kodust eest ja järgmisel hommikul asub Taavi Tallinna poole teele, et neile järgi sõita. Õhtuks aga saabub pere koju tagasi, sest nad ei saanud paati. Taavi naine kuuleb ämma käest kodus mehe mõtetest ja läheb koos pojaga abikaasale Tallinnasse järgi. Tutavate juures nad kohtuvadki. Enne seda on Taavi saanud endale dokumendid vallamajas töötavalt Marta Laanelt ja tüdruk on talle Tallinna järgi läinud plaaniga temaga koos põgeneda. Linnas kohtub Taavi endiste võitluskaaslastega, kellega arutatakse põgenemisplaane. Sõprade seas on ka äraandja ja seepärast kõi

Kirjandus

docx

Arved Viirlaid "Ristideta hauad II"

2.OSA 1.Peatükk · Osvaldi ja Marta vahel on tekkinud suhe. Värdi hoiatab meest Marta suhtes, kuid Osvald jääb siiski Marta poolele. · Selma teatab, et Ilme on üle lahe sõitnud ning Taavi vangistatud. · Hilda on muutunud elavamaks, rõõmsameelsemaks, ta suhtub Tõmmisse pilkavalt, ei poputa teda nii nagu varem, Tõmm jõuab järeldusele, et on Hildasse armunud. · Metsaotil edeneb töö, arvatakse, et venelased ei ohusta enam kedagi kuni kuuldakse raketipauku. Suuremat rünnakut sellest aga ei tule. · Mees, kes asus uue võimukandja Holde asemel valgesse majja, oli Mihhail Turban ( mannetu Venemaa eestlane, sünge, kahtlustav ). Teiseks võimukandjaks sai Peetal Rause, Martast oli saanud Kommunistliku Partei liikmekandidaat. · Venelased on Hiiel ( Must NKVD auto kahe relvastatud mehega). Otsiti Taavit, küsiti pilte ning päriti Marta ja Taavi suhte olemuse kohta. Krõõta pole kodus, hiljem aga selgub, et ta oli Matsul ning Lonn

Kirjandus

odt

Arved Viirlaid “Ristideta hauad”

Arved Viirlaid “Ristideta hauad” Esimene osa. 2.Kanadas elava eesti kirjaniku A.Viirlaiu romaan ”Ristideta hauad” annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Esimene osa algab oktoobris 1944. aastal ja lõppeb hilissuvel 1945. aastal. 3. Põhiline tegevus toimub maal kus Taavi on üles kasvanud, Tallinn, Rapla lähedal, kus põhikohad on rabad, metsad ja külad. Autor on kirjeldanud raamatu tegevuspaiku romantiliselt. 4. Taavi Raudoja saabus koju (mis oli jäänud peale sõda endiseks)teisest maailmasõjast.Taavi lootis kohtuda oma naise Ilme ja poja Lemituga kuid paraku pidi ta selles pettuma kuna ta sai teada, et ema, naine ja poeg on kolinud sõja pärast kodust teise tallu. Hiljem Taavi kohtus samuti ka oma endiste sõprade ja sõjakaaslastega kes olid väga head tema vastu ja tegi tema õnnelikuks. Taavil ei olnud NSVL passi kuna ta oli teeninud Soome leegionis, sest Eesti oli ikkagi veel Vene

Kirjandus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (73)

mystery: Väga hea. Tegelased on kõik välja toodud, samuti sündmused ja tsitaadid. Usun, et saan töö hästi tehtud.

19:21 24-01-2010

ei_tea_ei_koti_ka: Mina sain selle materjali põhjal igatahes sisukokkuvõtte 4, isegi raamatut ei olnud näinud :)

19:08 07-04-2009

Sandra Reinsalu: Hea on selle kokkuvõtte põhjal kirjutada kirjandit, tuletab raamatu sisu meelde

00:14 11-11-2009

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk