Arutlus teemal "Põgenikekriisi käsitlemine meedias" Autor Aro Velmet keskendub oma artiklis "Põgenikekriisi käsitlemine meedias - kolm miinus" probleemile, et meedia loob põgenikekriisi kohta eksitavaid ja stereotüüpseid kuvandeid. Meedia paisutab üksikjuhtumeid proportsioonist välja. Tegelikult on see loogiline, sest mida suurem draama ja paanika meedia poolt suudetakse tekitada, seda suurem on võimalus, et inimesed ostavad näiteks ajalehe, et lugeda teemat kajastavat artiklit. Ning selle abil saavad ajalehed jällegi raha. Nagu Aro Velmet ütles: "Draama on ajakirjanduse igapäevane leib". Aga mida rohkem valeinformatsiooni põgenikekriisi kohta välja saadetakse, seda vääram mulje inimestele pagulastest jääb. Mina olen autoriga nõus, meedia ei tohiks omakasupüüdlikuse peal väljas olla, vaid asju tuleks edasi anda täpselt nii, nagu nad on. See, et meedia seda ei tee on kindlasti probleemiks, mis puudutab kõiki pagulasi ning samuti ka kõik...
HELGA NÕU ,,TIIGER, TIIGER" Referaat 1. AUTORI TEEKOND PAGULUSSE Helga Nõu (neiupõlvenimega Raukas) sündis 22. septembril 1934 Tartus metsainspektorist isa Aleksander Friedrich Raukase ja käsitööõpetajast ema Elsa Raukase esiklapsena. Ta õppis Pärnu 5. algkoolis. 1944. aastal põgenes perekond Rootsi. Rootsis õppis Adelsö algkoolis ja Hermodsi korrespondentsinstituudis, lõpetas Stockholmi tütarlaste gümnaasiumi ja 1957. aastal algkooliõpetajate seminari. Töötas algkooliõpetajana Stockholmis ja Uppsalas ning rootsi keele ja joonistusõpetajana Uppsalas, alates 1999. aastast on ta pensionil. Aastatel 1952-1956 oli tegev ajakirja ,,Tulehoidja" toimetuses. Aastatel 1979-1983 ja 1988-1993 oli Rootsi riikliku kultuurinõukogu käsikirjade hindaja eesti kirjanduse alal, aastatel 1983-1988 oli ta sisserändajate ja vähemuskirjanduste toetuskomisjoni liige. Helga elab alates 2000. aastast koos abikaasa Enn Nõuga vaheldumisi Uppsal...
Pagulased, poolt või vastu? Praeguses ühiskonnas on pagulasteema väga aktuaalne. Sellelst räägitakse nii Eestis kui ka mujal Euroopas ja maailmas. Meedias on pagulasteemade kohapealt tohutult vaidlusi ja arvamusi. Probleem seisnebki selles, et kas võtta vastu sõjapõgenikke või mitte. Kui hakata mõtlema, siis oleks igati inimlik aidata süütuid inimesi, kes soovivad varju saada lõppematute sõdade eest. Asja teisest küljest vaadates on probleemiks see, et ei saa võtta vaid paarsada põgenikku, sest siis tahavad teised ka loomulikult tulla
Pagulased - poolt või vastu? Pagulasteema on üleüldiselt üks väga raske teema ja seda võib vaadata mitme nurga alt. Üleüldiselt ütlevad eestlased, et pagulasteema ei lähe neile korda ja et las nad tulevad, aga enamasti kohe, kui pagulasteema puudutab neid otseselt, nende perekonda, lapsi, töökohti, siis enamus eestlasi muudavad oma arvamust ja ütlevad, et nad neid ei taha. Kui näiteks tuleb klassi mõni pagulaslaps Eesti kooli ja kui mina oleks mõne tema klassikaaslase vanem, oleksin küll selle vastu, sest siis ju üleüldine klassitase langeb ja õpetajad peavad keskenduma rohkem sellele pagulaslapsele, sest ta ei saa aru keelest ja ei oska enamusi aineid ja teised lapsed peavad ootama teda järgi
"Vabariigi kodanikud" (28.04.15) Saate analüüs Saade juhatati sisse ütlusega, et pagulasteema on Euroopas esil ja seda "veeretatakse nagu kuuma kartulit". Tutvustati saatekülalisi: Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper, riigikogu Reformierakondlasest liige Valdo Randpere, MTÜ Pagulasabi juht Eero Janson ning riigikogu liige Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast Henn Põlluaas. Teemaga alustati Valdo Randperest, kuna ta ise on ka olnud pagulane. Valdo Randpere otse sellele küsimusele ja teemale ei läinud, vaid hakkas rääkima pikemalt ja põhjalikumalt üldteemat ja
järeldada, et suurim probleem Eestis on sallivus. ,,Eesti ühiskond ei ela üle sallimatust omaenda inimeste vastu. Meid on liiga vähe, et kedagi diskrimineerida", ütles president T. H. Ilves 2014. aasta oktoobris (Postimees, 9.10.2014). Ometigi kärises väike eesti ühiskond kiiresti kaheks pooluseks, nii kooseluseadusest alguse saanud homoseksuaalsuse teema puhul, kui viimase ja hetkel kõige suurema sotsiaalprobleemi pagulasteema puhul. Taolises olukorras on probleemile lahendust raske leida, sest puudub normaalne diskussioon ühiskonnas. Probleemi suhtutakse kas lõpuni pooldavalt, olles kurt ja pime objektiivsete vastuväidete suhtes, või siis väga eitavalt, võttes kõike isikliku rünnakuna. Lõppkokkuvõtteks valitseb üleüldine sallimatus, sest sallijad omakorda ei tolereeri mittesallijaid. Sallimine on probleemiks vähemuse kõrvalekaldumisel enamuse tavadest, näiteks väike usurühmitus või
kõneletakse vaid ühes keeles. Sisserännanud inimestest on välja kujunenud erikultuurilised kogukonnad nagu näiteks Rootsis, Saksamaal ning Ameerikas. 1.2 Mõisted Selguse huvides pean oluliseks selgitada lühidalt järgnevas peatükis kasutatavate mõistete tähendusi: Põgenik on kodakondsusjärgsest riigist või alalisest asukohast mõne erakorralise sündmuse (nt relvakonflikti, üldise vägivalla, inimõiguste rikkumise, looduskatastroofi) või tagakiusukartuse tõttu pagenud isik (Pagulasteema: küsimused-vastused 2016). Varjupaigataotleja on turvalisse riiki jõudes või juba seal viibides varjupaika ning rahvusvahelist kaitset taotlev isik (Pagulasteema: küsimused-vastused 2016). Pagulane on 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni alusel mõnes riigis (nt Eestis) rahvusvahelise kaitse saanud isik (Pagulasteema: küsimused-vastused 2016). Sisserände kvoot (edaspidi kvoot) on vastu võetavate varjupaigataotlejate piirarv (Eesti Vabariigi immigratsiooniseadus).
raamatupidajana. Lepik oli Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees ja paljude pagulasorganisatsioonide liige. Loomingu märksõnaks on modernsus ning Lepiku looming on kriitiliselt aus. 1. vabavärss 2. absurd 3. kontrast 4. assotsiatsiatiivsus 5. geomeetrilised elemendid Sisus domineerivad: 1. ajapoliitiline vastasseis 2. pagulase saatus 3. loominguprobleemide kujutis Pagulasteema kajastub luuletustes: 1. ,,Kerjused treppidel" 2. ,,Mängumees" 3. ,,Marmorpagulane" 4. ,,Kadunud külad" ,,Mu kodumaa" ´Me lahku, kui vetelagu ´Ei kadakaks võõrasse pinda, ma eland paolase pagu, ei kiviks saa süda rinda, mu kodumaa.´ mu kodumaa.´ ,,Anna mulle alandlikkust ka viha päeval" ´Mu armastuse vahetasid nad vale vasest seeklite vastu. Mu armastuse vihkamise rohelise seeklite vastu, mu kodumaa.´
armastusluule ("Valge käsi", "Kohtamine", "Maikellukesed"), koduteema ("Kerko kell") 1922 luulekogu "Kõik on kokku unenägu" 1osa Rohtaed - armastus teema "Primitiiv", 2osa Maailma vari - ühiskonna kriitika. Täis protesti ja vastumeelt, nördimust, armastus-ja loodusteemad. 1950 luulekogu "Tuli ja tuul" 1osa mälestuslik - autobiograafiline teema("Isade Hiiu", "Tartu rahu") 2osa traagiline ("Võõras vägi", "President") 3osa nukker - pagulasteema ("Pagulane", "Selgitus") Gustav Suits oli aktiivne "Noor Eesti" eestvedaja. Pani aluse kirjanduse uurimisele. Rajas luules moosa värsikunsti teooria. Arendas luulekeelt. Väljapaistvaim armastus-ja loodusluule kirjutaja. 4) Kirjandusvoolud Romantism - Kirjandus- ja kunstivool, mis käsitles elu subjektiivselt ilusmana kui see tegelikult oli Realism - Kirjandus-ja kunstivool ,mis taotleb tegelikkuse objektiivset ehk tõepärast kujutamist.
mälestusmärgid). Kriisisituatsioonides inimeste väiklus võib saada ülisuureks. Ka surm võib saada äriks. Teos fašismi vastu. 9) 1961 “Taeval ei ole soosikuid” Sees surmateema. Peategelane naine, surmavalt haige. Lahkub sanatooriumist, et nautida aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 “Lissaboni öö” raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fašismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. “Triumfikaar” Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt
Peategelane peab väikest äri (hauaplaadid ja mälestusmärgid). Kriisisituatsioonides inimeste väiklus võib saada ülisuureks. Ka surm võib saada äriks. Teos fasismi vastu. 1961 "Taeval ei ole soosikuid" Sees surmateema. Peategelane naine, surmavalt haige. Lahkub sanatooriumist, et nautida aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. ,,Triumfikaar" Teos on Remarque üks parimaid töid. Remarque oli autor, kes kuulus kadunud põlvkonna hulka ja ka kirjutas neil teemadel palju. Olustikule on kirjanik pööranud küllaltki palju tähelepanu. Tegevus toimub Prantsusmaal Pariisi linnas, sisse toodud ka Riviera ja Cannes. Kirjanik andis edasi ka inimeste välimuse ja iseloomu,
Kriisisituatsioonides inimeste väiklus võib saada ülisuureks. Ka surm võib saada äriks. Teos fasismi vastu. 9) 1961 "Taeval ei ole soosikuid" Sees surmateema. Peategelane naine, surmavalt haige. Lahkub sanatooriumist, et nautida aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama
ja mälestusmärgid). Kriisisituatsioonides inimeste väiklus võib saada ülisuureks. Ka surm võib saada äriks. Teos fasismi vastu. 9) 1961 "Taeval ei ole soosikuid"Sees surmateema. Peategelane naine, surmavalt haige. Lahkub sanatooriumist, et nautida aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. Triumfikaar - 1946 arhitektuuriga seotus, pealkiri irooniline, triumf on võit,aga kes või mis võidab selles teoses.Armastusromaan, käsitletud pagulusteemat,sõjaromaan,tegevus toimub Pariisis. Tegevusliinid: 1) Ravic ja Joan. 2) Ravici patsiendid Lõbunaised Lucielle, kes haiglas abordi tegemise pärast Kate Hegström (vähk) surmale määratud
Kriisisituatsioonides inimeste väiklus võib saada ülisuureks. Ka surm võib saada äriks. Teos fasismi vastu. 9) 1961 "Taeval ei ole soosikuid" Sees surmateema. Peategelane naine, surmavalt haige. Lahkub sanatooriumist, et nautida aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end
mälestusmärgid). Kriisisituatsioonides inimeste väiklus võib saada ülisuureks. Ka surm võib saada äriks. Teos fasismi vastu. 9) 1961 "Taeval ei ole soosikuid" Sees surmateema. Peategelane naine, surmavalt haige. Lahkub sanatooriumist, et nautida aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. 24
(hauaplaadid ja mälestusmärgid). Kriisisituatsioonides inimeste väiklus võib saada ülisuureks. Ka surm võib saada äriks. Teos fasismi vastu. 9) 1961 "Taeval ei ole soosikuid" Sees surmateema. Peategelane naine, surmavalt haige. Lahkub sanatooriumist, et nautida aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. "Lissaboni öö" on Erich Maria Remarque romaan, mis avaldati aastal 1964. 57 "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida
annaabi.ee 
