Arved Viirlaid Ristideta hauad II

Q: Mis on aga tulemus?

Vastus leiad õppematerjalist: Arved Viirlaid "Ristideta hauad II"

Verret, Liina

Arved Viirlaid "Ristideta hauad II" (7)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on aga tulemus?

2.OSA
1.Peatükk

Osvaldi ja Marta vahel on tekkinud suhe. Värdi hoiatab meest Marta suhtes, kuid Osvald jääb siiski Marta poolele.
Selma teatab , et Ilme on üle lahe sõitnud ning Taavi vangistatud.
Hilda on muutunud elavamaks, rõõmsameelsemaks, ta suhtub Tõmmisse pilkavalt, ei poputa teda nii nagu varem, Tõmm jõuab järeldusele, et on Hildasse armunud.
Metsaotil edeneb töö, arvatakse, et venelased ei ohusta enam kedagi kuni kuuldakse raketipauku. Suuremat rünnakut sellest aga ei tule.

Mees, kes asus uue võimukandja Holde asemel valgesse majja, oli Mihhail Turban ( mannetu Venemaa eestlane, sünge, kahtlustav ). Teiseks võimukandjaks sai Peetal Rause, Martast oli saanud Kommunistliku Partei liikmekandidaat.
Venelased on Hiiel ( Must NKVD auto kahe relvastatud mehega). Otsiti Taavit, küsiti pilte ning päriti Marta ja Taavi suhte olemuse kohta. Krõõta pole kodus, hiljem aga selgub , et ta oli Matsul ning Lonnil sündis tütar ( venelase vägisi soetatud laps).
Osvald meenutab kohtumist Martaga metsas, Marta tahab kodust vallamajja kolida, on ärritunud.
Linda mõtiskleb elatud elust, Andresest ja Hiie rahvast.
Täitevkomitee esimees tõreleb Lindaga, viib ta vallamajja, kus sõimab naist bandiidi emaks, küsib, miks ta pakutud maad nooruspõlves vastu ei võtnud ning käsib Lindal oma ainuma lehma valda tuua, kuna eideke ei täitvat kohustusi valla ees, lõpuks lubab esimees vanaeide maalt välja saata, kui Taavi end üles ei anna.
Venelased käivad talus talusse, pesitsedes teiste kodudes ning võttes endale kõike meelepärast.

3.Peatükk

Ilme sünnitab vangikongis terve tütre, kelle nimeks saab Hilja . Naine arvab , et on toimetatud Siberisse, kuid sünnitusest mõnda aega toibunud, näeb ta kongi aknast sama lahte ja rannaäärt, kus eelmisel sügisel paati sai oodatud.
Ilme toimetatakse koos lapsega pimedasse ühiskongi, kuid naine on seal üksi koos Hildaga kartuli ja vee toidul .
Ilme kutsutakse ülekuulamisele ning ta saab teada, et Taavi on vanglast põgenenud ja et teda tahetakse toimetada kuhugi mujale. Kongis tagasi, avastab Ilme, et Hilda on tema juurest ära viidud .
Hilja viiakse naabervangile toita. Lembit põetab haiget ema.

4.Peatükk

Kapten Jonnkoppel ja Hiie elanikud ehitavad Taevasaarele punkrit, kuhu kavatsetakse elama minna. Punkrites on toidumoon, relvad, kuulipildujad ja isegi kahur.
Lonni tütre ristseid viib läbi Hiie Ignas .
Äkitselt keset ristsete pidu astuvad uksest sisse Roosi August ja miilits Rause. Mehed lahkuvad ristsetelt ükshaaval.
Matsu Juhan on alguses kindlameelne ning rahulik, kuid siis meenub talle möödunud talvel juhtunu – ahastuses naised, verised venelaste laibad tare taga ning vihkamine , mida ta oli tundnud seoses tütre sees kasvavast vägisi soetatud venelase lapsehakatisest. Juhan tõuseb püsti ja sõimab Roosi Augustit ning Võllamäe Jaaku. Miilits Rause lööb kartma ning teeb ettepaneku Matsult lahkuda.

5.Peatükk

Ella pannakse Ilmega ühte kongi, Ella kujutab ette, et Hilda on tema tütar Leili ega lase Ilmet lapsele lähedale. Ilme peab Ellat hullumeelseks.
Ülekuulamised*** Ühel päeval enam Ellat kongi tagasi ei toodudki. Ilme viidi sauna, pesti puhtaks ning teatati, et vanglaülem tahab teda näha.
Ilmet ootab ees rikkalik söömaaeg, meessoost vanglaülem justkui pahandab karmilt naisülemaga, et miks naine ning laps on alatoidetud, väike tüdruk haav täis jne.
Ilmel lubatakse minna, kuhu ta aga soovib, Lembit jääb pantvangiks, naine peab Taavi Raudoja kätte saama ning viimane vabastaks poja vangistusest, kui tuleks vanglasse. Vanglaülem mainib, et ka Taavile ei tehtaks midagi, vaja on meest vaid formaalseks ülevaateks ja paberite täitmiseks.
Lembit kardab üksi vangikongi jääda, kuid viimaks nõustub siiski, sest usub, et isa tuleb teda vabastama.

6.Peatükk

Ilme jõuab Tallinna, Liisa teda enda korterisse jääda ei luba. Öömaja otsides üritavad vene sõdurid naist ( Ilmet ) vägistada – ime kombel naine põgeneb, Ilme jõuab viimaks pisikese Hildaga koju.

7.Peatükk

Ignas käseb haige Ilme viia Punkrisse . Krõõt haigestub sügavalt ning jääb voodihaigeks.
Hilja on surnud. Hilda arvab, et need venelased, kes üritasid Ilmet Tallinnas vägistada, tapsid lapse.
Ignas kardab Tõmmu ja Ilme pärast, seega ei luba neil koju tulla, vaid käsib metsas punkris olla.

8. Peatükk

Reku toob Taavile sõna, et ta naine on Taevasaarel punkris. Taavi läheb Taevasaarele,, naine käsib tal Lembitut päästma minna, Taavi teab, et sel juhul kui ta vanglasse läheb, ei pääse Lembit ega ta ise eluga.

9.Peatükk

Kapten Jonnkoppel ei luba Taavil lahkuda, arvab, et nii reedaks Raudoja kõik metsavennad .
Ilme käsib endiselt Taavil Lembitule vanglasse järgi minna. Osvald ütleb meeltesegaduses Ilmele, et usub NKVD formaalsusesse ning sellesse, et Taavil lastakse koos pojaga tagasi tulla.

10. Peatükk

Taavi langetab raske otsuse: ta peab ohverdama poja oma naise, enda ning kaaslaste elude nimel.
Taavit vaevavad suured süümepiinad, ta külastab Hiie talu. Ka Ignas arvab, et Taavit ei lasta tulema , kui viimane läheks Lembitule järgi.
Taavi külastab oma ema, Piskujõed on venelased piiranud juba pikka aega.

11. Peatükk

Ilme üritab meeleheitlikult Taevasaarelt lahkuda, Taavi takistab teda ning isegi lööb oma naist, hiljem tunneb mees end niivõrd halvasti, et palub Osvaldil enda Taavi pahem käsi sodiks lasta – Osvald ei tee seda.
Taavi uurib Ilmelt täpsemalt Marta käitumise kohta rannas ajal, mil pidi aset leidma rahva põgenemine üle lahe. Ta saab teada, et Marta oli valetanud ja inimesed rannas Punaarmeele üles andnud. Ka Osvaldit valdab Marta tegeliku olemuse paljastumisel halb enesetunne. Algab jaht Marta tabamiseks, mis aga ei anna tulemusi.
Piskujõe Linda saadab Ilmele enda laulatussõrmuse.

12. Peatükk

Reku on Martasse armunud, Taavi külastab Matsu Juhanit. Taavi jälitab endiselt Martat, kuid olukord vallamaja ümbruses muutub ohtlikuks, venelased võiksid mehe kätte saada.
Marta pärib NKVD-lt Punaarmee plaanide kohta Taavi suhtes. Naine vihkab venelasi , kuid tal on vaja tugevama võimuga hästi läbi saada. Marta südant piinab Taavi Raudoja.

13.Peatükk

Ilme soovib endiselt, et Taavi läheks nende poega vabastama, ta ütleb Taavile, et too pole inimene, kui ei too talle Lembitut tagasi.
Marta leitakse vallamaja lähedalt metsast karjumas, ta toimetatakse haiglasse.
Algab aktsioon metsavendade vastu, üleskutsel kästakse lõpetada vastupanu Nõukodude korrale ja ilmuda Täitevkomiteesse.
Marta ei vali vahendeid inimestele haiget tegemiseks, ta lausa naudib seda. Ühel päeval paljalt päevitades tuleb Marta juurde iharal pilgul Reku. Marta käsib Rekul metsavendade punkrisse granaat visata , alles siis saavat koerapoiss ta endale.
Marta hoiatab isa võimukandjate eest ning käsib vanamehel ettevaatlik olla. Naise toast leitakse pealtkuulajate mikrofon.

14.Peatükk

Reku ei suuda metsavendade punkrisse granaati visata, sest näeb Andrese vaimu, kes teda keelab.
Ilme on leppinud oma saatusega, ta vaatleb lapselikult loodust ning lilli.
Reku saab surma iseenda granaadi läbi, koerapoisi matused, kaaslasi valdab hämming.

15.Peatükk

Punaarmee käib Hiiel, Hildat üritatakse vangistada. Vägistajaks osutub miilits Rause ning tüdruku käsi hoiab Roosi August. Taavi lubab Rause ning Augusti tappa, kuid ei tee seda.
Roosi August hulgub juba teist nädalat metsas, ta tunneb, et lõpp on varsti lähedal. Metsas luurates tabab Roosi August kuul ühe kaaslase relvast, kellega mees koos oli Hiiel käinud.
Tõmm hakkab oma isas nägema inimest.***
Ignas kellab metsavendadel tulla talutöödele appi, sest venelased on muutunud aktiivseks.

16. Peatükk

Ignas ja Tõmm magavad lakas, kui Ignas kuuleb venelaste hääli. Haavatud August kõnnib Hiie küüni suunas granaat käes, ta hoiatab Hiie rahvast ning käsib neil põgeneda. Haavatud August kõnnib Hiie küüni suunas granaat käes. Ta hoiatab Hiie rahvast ning käsib neil põgeneda. August kõnnib tuldud teed tagasi ning granaat plahvatab, kuid venelased on juba Hiiel. Tõmm pääseb isa käsul põgenema, Hiie küün süttib, venelased on igal pool, ka Matsul. Juhan sütitab meelega oma talu põlema, sest tunneb, et lõpp on käes. Naised ja lapsed viiakse samuti NKVD veoautole .

17.Peatükk

Kapten Jonnkoppel ja Taavi koos kaaslastega võitlevad Hiie talu juures venelastega. Ilme ning Hilda on samuti meestega kaasas. Taavi annab Ilmele relva.
Mehed külastavad kodutalu, Aadu on surnud, Tõmm nutab oma ema voodi ääres, kuid Taavi käseb tal käituda mehena. Suundutakse vallamajja.
Värdi mõtiskleb jubedate sõjasündmuste üle küsides eneselt, miks tapatalgutele lõpp ei tule ja kas tema naise tapmine koos pisitütrega ning ema Siberisse küüditamine polnud veel piisav. Külad ja talud on tehtud maatasa, majad rüüstatud ning inimesed kaasa viidud.
Taavi, Osvald, Värdi ja Liisaku Mart avavad vallamaja juures tule venelastele, lootes neid veel tabada, kuid veoautod koos vangidega eemalduvad kiirest .
Tõmm ja Taavi näevad vallamajas lamavat happest söövitatud näoga Taavi ema, kes paljub pojal end sellest paigast kaugele toimetada. Martat ei leia aga keegi.

18.Peatükk

Ilme ei usu Tõmmu ja Taavi tagasijõudmisesse, ta on harjunud kannatustega
Haarangud kestsid seekord nädalaid. Taavi räägib, et on 2 aastat üritanud põgeneda, mis on aga tulemus? Taavi ei saa lahkuda – jätta oma naist ja vana ema. Kapten Jonnkoppel tuleb uuesti Taaviga rääkima ning tahab endiselt meest kullerina Läände saata, Raudoja vihastab veelgi rohkem, ta ei usu minekusse hästi, samuti arvab ta, et minna rääkima Eesti tegelikust olukorrast ei anna mingeid positiivseid tulemusi.
Kauakestnud võitlus oli võitlus pimeduses ilma positiivse tulemuseta . Taavi oli võidelnud südame järgi.***
Taavi leiab Harukurgu lähedalt kolm poodut: Roosi Marta. Miilits Rause ja ühe metsavenna .
Taavi tunneb rüvetust, ta proovib rääkida ilmele määratud suunitlusest Läände.
Ilme lubab Taavit oodata. Taavi korraldab kolme poodu matmise .

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 160 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-08-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

160 laadimist Kokku alla laetud

7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liina Verret Õppematerjali autor

Arved Viirlaid "Ristideta hauad" teine osa põhjalik sisukokkuvõte

ristideta hauad ii arved viirlaid

Sarnased õppematerjalid

doc

Arved Viirlaid Ristideta hauad

Arved Viirlaid „Ristideta hauad” Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sealt edasi Soome m

Eesti kirjandus

doc

Arved Viirlaid "Ristideta hauad" kokkuvõte peatükkide kaupa

Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sea

Kirjandus

docx

Arved Viirlaid "Ristideta hauad I "

,,Ristideta hauad" 1.osa Taavi: Soome ohvitser, kommunismi vastane, hakkaja ja tahtejõuline noormees, kes ei heitu venelaste jõhkrast kohtlemisest, ei tunne hirmu mitmekordsel põgenemiskatsel üle lahe Heino Roode: kaasvõitleja Vello Kasar: üks tuttav kaasvõitleja, kes venelaste seas kannab Soome pükse ja saapaid, tal on kaasas 2 sõpra. Leonard: Taavi sõber, teekonnakaaslane Selma: Taavi lapsepõlvesõber, lahke abivalmis ja heasüdamlik neiu. Lompus: Soome päritolu kokk, kes suhtleb venelastega ning üritab Taavit üle piiri sokutada, Taavi jaoks tundub see kõik kahtlane. Hiie talu teenrid: Vana Aadu, Osvald, noor Hilda, vigane Värdi Hiie talu pereliikmed: perenaine Krõõt, pereisa Ignas, perepoeg Tõmm, peretütar Ilme koos poja Lembituga Vallavolikogu liige: Marta krutskeid täis, annab Taavile Nõukogude passi Taavi ema: Piskujõe Linda Taavi isa: Andres Raudoja ,,Kui pole surmaks loodud, ei sure tappeski" Andres tapeti Piskujõe kuuskede all* Kombinaadipoisid

Kirjandus

doc

Ristideta hauad

-1"Ristideta hauad" Arved Viirlaid 1. Tsitaadid: 5 "Ja sellest asjast ta siin elas . Kuidas sa nõdrukest enam maailma ajadki , teine pommiplahvatustest ja tulekahjudest niikuinii poolsegane , ainus perekonnast ellujäänu ." Lk. 9(1. romaan ) 6 "Maanteel ei olnud suurt liiklust , oli näha vaid vene sõjaväeveokeid ." Lk 35 (1.romaan )

Kirjandus

doc

Nimetu

............................................11 Teema ja idee................................................................................................................11 Lõpphinnang teosele kui tervikule .............................................................................. 11 Kasutatud kirjandus......................................................................................................12 Sissejuhatus Kanadas elava eesti kirjaniku Arved Viirlaiu (s. 1922) romaan ,,Ristideta hauad" (1952) annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis, mille tegevus algab 1944. aasta oktoobris, jutustatakse kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nurjunud emigreerimiskatsetest, NKVD vanglakoledutest ning meeste siirdumisest metsade rüppe. Teose ajalooline skeem Autori positsioon ajas ja mõju ilmumisajal Kahekümnendatel aastatel sündinud Eesti kirjamehi noorusaja olud ei soosinud.

Kategoriseerimata

odt

Arved Viirlaid “Ristideta hauad”

Arved Viirlaid “Ristideta hauad” Esimene osa. 2.Kanadas elava eesti kirjaniku A.Viirlaiu romaan ”Ristideta hauad” annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Esimene osa algab oktoobris 1944. aastal ja lõppeb hilissuvel 1945. aastal. 3. Põhiline tegevus toimub maal kus Taavi on üles kasvanud, Tallinn, Rapla lähedal, kus põhikohad on rabad, metsad ja külad. Autor on kirjeldanud raamatu tegevuspaiku romantiliselt. 4. Taavi Raudoja saabus koju (mis oli jäänud peale sõda endiseks)teisest maailmasõjast.Taavi lootis kohtuda oma naise Ilme ja poja Lemituga kuid paraku pidi ta selles pettuma kuna ta sai teada, et ema, naine ja poeg on kolinud sõja pärast kodust teise tallu. Hiljem Taavi kohtus samuti ka oma endiste sõprade ja sõjakaaslastega kes olid väga head tema vastu ja tegi tema õnnelikuks. Taavil ei olnud NSVL passi kuna ta oli teeninud Soome leegionis, sest Eesti oli ikkagi veel Vene

Kirjandus

doc

Arved Viirlaid "Ristideta hauad"

Arved Viirlaid ``Ristideta hauad`` 2.Tegevusaeg 1944.aasta oktoobri algus ja kestab 1945 hilissuveni. 3.Tegevus kohad- maal (Taavi kodukohas), Tallinn, Rapla lähedal 4.Kodukülla naaseb üheks ööks Taavi Raudoja, kellel on kaaslasteks paar ``soomepoissi`` ja eesti leegionimees. Nad on metsas redutanud. Taavi naine on aga asunud koos oma vanematega ja pojaga Rootsi põgenema. Nii ei leia Taavi neid kodust eest ja järgmisel hommikul asub Taavi Tallinna poole teele, et neile järgi sõita. Õhtuks aga saabub pere koju tagasi, sest nad ei saanud paati. Taavi naine kuuleb ämma käest kodus mehe mõtetest ja läheb koos pojaga abikaasale Tallinnasse järgi. Tutavate juures nad kohtuvadki. Enne seda on Taavi saanud endale dokumendid vallamajas töötavalt Marta Laanelt ja tüdruk on talle Tallinna järgi läinud plaaniga temaga koos põgeneda. Linnas kohtub Taavi endiste võitluskaaslastega, kellega arutatakse põgenemisplaane. Sõprade seas on ka äraandja ja seepärast kõi

Kirjandus

rtf

RISTIDETA HAUAD I

Raamatu kokkuvõte RISTIDETA HAUAD I ARVED VIIRELAID 2008 Tsitaadid: ,,No mis tee sinul jalge all on?" teine tegelane sattus temaga kokku, ja nägi et ta oli kuhugi ruttamas, ning tahtis ta teada kuhu sõber minemas on. ,,Öösel on ju nii kuradima külm." öösel oli külmem kui päeval ja neile see ei meeldinud. ,,Esimene uni tüdrukutel tehtud." Turku olid üle pika aja oma une nende sündmuste käigus tehtud saanud. ,,Pole viinatilkagi." kuna paljud räägivad et viina juues saab sooja aga kuna tal pole olnud mitte uteri viinatilka ka ei saanud at endale kodus sooja teha sest tal oli kodus väga külmad ruumid. ,,Ma heidan põrandale." ta läheb põrandale magama, sest teised kohad voodites olid täis saanud. Üks Taavi kaaslastest oli haavata saanud ja kuna nad olid parasjagu Taavi naise kodu lähedal, otsustai sinna abi otsima minna. Hilde võttis ta vastu ja Taavi avastas, et ta naine ja poeg olid äia ja ämmaga koos põgenenud, isegi talle kirja jätm

Kirjandus

Rohkem sarnaseid